Kasutajainfo

Karel Capek

9.01.1890-25.12.1938

Biograafia Bibliograafia

Teosed

· Karel Capek ·

R.U.R. Rossum`s Universal Robots

(näidend aastast 1920)

eesti keeles: «R.U.R. Rossum`s Universal Robots»
««Loomingu» Raamatukogu» 1985; nr 3

Hinne
Hindajaid
3
5
0
1
0
Keskmine hinne
4.111
Arvustused (9)

Naljaks on see maailm. 1920 aastal sündis Minski lähedal juudi perekonnas poiss, kellele pandi nimeks Isaac. Samal aastal ilmus tsehhi kirjaniku jutt, milles tsehhikeelsest sõnast "robota" tuletati sõna "robot". (Üldse on tsehhidel inimsetaoliste liikuvate ja toimivate surnud mateeria tükkidega oma ja lähedane suhe: väidetavasti oli see just Praha, kus üks juudi rabi nii kõva sõnaga mees oli, et savist inimkujule "elu" sisse ajas; ühesõnaga sügavad tradistsioonid). Loost endast rääkides on huvitav, et just esimene lugu robotitest jõudis välja sinna moraali ja eetika kanti. Raamat on suht hiljuti LR poolt välja antud ja peaks olema iga soovija poolt hõlpsasti leitav.
Teksti loeti eesti keeles

Klassika ta ju on... Ilmselt tasuks see tekst ka igaühel, kes end ulmefänniks peab, läbi lugeda. Aga viit ta siiski ei saa... ma ei saa anda viit tekstile, mille lugemiseks pean ma end sundima. Kuigi, mis seal salata, keskmisest näidendist on antud tükk märksa loetavam. Ka on seda teksti korduvalt ka eesti lavadel mängitud: esimest korda 1925. aastal ning viimati (minu teada) 1985. aastal. Aga läbi tasub küll lugeda, siis on selge, et kustkohast see kõik algas. Eriline pluss oli minu jaoks just see, et teemat lahendati sotsiaalses (mitte tehnilises) võtmes. Esmalugemisel oli veel sellinegi üllatus, et sekundaarse kirjanduse põhjal oli näidendist pisut teine ja igavam mulje tekkinud. Ütleks siis nõnda: neli üsna mitme plussiga
Teksti loeti eesti ja tshehhi keeles

Igati vinge lugu. Moraal ka olemas: ei maksa ikka naisi asja juurde lasta alati, sest: naine laevas, laev põhjas (kaikad?? kivid??). Lugege igal juhul.
Teksti loeti eesti keeles

Liiga hõlpsasti oli kättesaadav ning hävitatav see käsikiri... Ning lõpplahenduse kohta -- kas koos vaimsete omaduste täiustamisega oli Gall neile siis ka lõpuks suguelundid meisterdanud? Ainult armastusest on vähe, et elu edasi kanda...

Kõrge hinne võlgneb nii mõndagi ajale, milles see teos kirjutati.

Teksti loeti eesti keeles

Klassika, nagu juba korduvalt öeldud. Korra lugeda kõlbab, kasvõi hariduse huvides. Ülesehituselt ja ideede eest saaks täna vaevalt "3".
Teksti loeti eesti keeles

Nägin seda 1985. aasta etendust. Kuradi hea oli, siiani silme ees. Hoolimata kõigest, sajandialguse mekki praktiliselt kyljes polnud. Ja muidugi yks paremaid Čapekeid (ma mõtlen, ulme seast). Hiljem, lugedes, oli ka hea, aga võib-olla mitte sedavõrd - veelkordne näide, et lavatykile annavad elu siiski näitlejad, kuna head lugemisdraamat leiab oi kui harva.
Eks ta loos omad loogikaloksed ole. Samas ei peagi näidendis kõike nii yksipulgi lagedale laduma kui mõnes tavaromaanis, enamik Čapeki loogikaauke on peale terakese fantaasiaga hõlpsasti täidetavad. Kõige tugevam on Čapekil muidugi iroonia, erinevalt Wellsist on tal see olemas ja erinevalt Lemist ei yleta see hea maitse piire. Ning robotite maailmavallutuse kuulutajana peaks ta olema minu mäletamist mööda yks esimesi (kui mitte päris esimene). Kaitsku jumalad meid progressi eest!
Rammus neli pluss.
Teksti loeti eesti keeles

Omal ajal ja näidendina võis tõepoolest tegu olla kõva asjaga, aga nüüd on see ajale juba natuke jalgu jäänud. Ma ei räägi nendest robotitest ja tehnoloogiast, vaid inimestest. Tänapäeval asjad enam nii lihtsalt ei kulgeks. Samuti on autor üsna sujuvalt üle libisenud mõnest pöördelisest momendist ning jätnud mõne tähtsama küsimuse lihtsalt õhku rippuma. Hinne lähtub põhiliselt teose ajaloolisest väärtusest. Neli seega
Teksti loeti eesti keeles

R.U.R. on näidendi vormis ulmelugu roboti-apokalüpsisest. Näidendi peategelaseks on Helena, täpselt nimetamata riigi presidendi idealistlik tütar. Loo alguses saabub ta saarele, kus asub maailma võimsaima ettevõtte, "Rossumi Universaalsed Robotid" peakorter ja tootmiskeskus. Tema eesmärgiks on robotite ajaloo kohta rohkem teada saada ning võimalusel algatada robotite vabastusliikumine. Kohapeal armub ta aga ettevõtte peajuhti Domaini ja otsustab sinna jääda.
 
Kümme aastat pärast loo algust on muutused maailmas toimunud peadpööritava kiirusega. Lisaks töölisrobotitele on nõudluse tõttu mingil hetkel hakatud tootma ka sõjaroboteid. Lisaks on uuemad robotimudelid hakanud tundma vastumeelsust ebaefektiivsetelt inimestelt käskude saamise osas. Lõpuks, kui need uuemad mudelid revolutsiooni välja kuulutavad, hävitatakse kõik inimesed ülikiiresti. Kuid selle hävingu käigus läheb kaduma robotite loomise salajane meetod...
 
Tegemist on üsna lihtsa ja lühikese lugemisvaraga. Ajalooliselt on muidugi märkimisväärne, et selline vägagi moodne idee juba sada aastat tagasi nii põhjalikult välja kujundati. Lisaks on tegu just selle teosega, mis leiutas ja populariseeris sõna "robot" - kuigi näidendis on tegu tänapäevases mõistes pigem kloonide või androididega (bioloogilised, mitte mehhaanilised tehisinimesed).
 
Positiivse poole pealt võib veel välja tuua Čapeki dialoogid, mis on tihti andekalt iroonilised. Samuti on loodud õhustikus tunda väga ehtsat 20nda sajandi alguse Saksa ekspressionismi / Itaalia futurismi tulevikuvaadet (tänapäevaks küll pigem retro-tulevik). See tuletab meelde, et sarnast maailmakujundust kasutavaid kaasaegseid diiselpunk-tüüpi lugusid võiks rohkem olla.
 
Kahjuks aga on tegelaste osa selle loo kõige nõrgem pool. Praktiliselt kõik sellest käputäiest inimtegelastest, kes sellel saarel ettevõtte juhtimisega tegelevad, on hullu professori tüüpi veidrikud, kes üksteisest üsna vähe erinevad ja kelle saamatus mingil hetkel enam isegi koomiline ei ole. Peategelase Helena käitumine on ka algusest lõpuni üsna arusaamatu, kõige enam veel tema armumise ja abielu osa. See segab lugemist ikka tunduvalt, kuigi tekst on alla saja lehekülje ning hõredas näidendikirjavormis veel pealegi.
 
Üldiselt arvan ma, et seda teost tasub lugeda eelkõige siis, kui on olemas põhimõtteline huvi niisuguste temaatiliste alustekstide vastu. Visioon on siin ikkagi muljetavaldav ja näpuotsaga Tšehhi huumorit on ka abiks. Samas ei maksa oodata, et tegemist oleks mingi erilise unustatud pärliga. Praeguse pilguga vaadates on see kokkuvõttes pigem nõrgavõitu.
 
Hinnang: 4/10
Teksti loeti inglise keeles
x
Shakti
1973
Kasutaja rollid
Viimased 12 arvustused:

nõustun enamvähem kõige eelöelduga. ainult et tõlge/toimetus võiks tõesti kvaliteetsem olla - vanu nõukogudeaegseid tõlkeid on selles suhtes lausa nauding lugeda. eks siis tõlkisid ka õppinud gurud, mitte mingid noored ambitsioonikad persevestid.
Teksti loeti eesti keeles

ulmekirjanduse spetsid võivad ju teda sõimata, aga mulle kui profaanile jäi asjast suhteliselt vägev mulje... ega (ulme)kirjanduses ju ei saagi kõike ära seletada - siis poleks enam tegu ulmega vaid (populaar)teadusliku kirjandusega. enamgi - (ulme)kirjanik peab pigem oskama teatud asjadest mitte kirjutada, et rohkem fantaasiale ruumi jääks... igatahes on tegu yhega parematest ulmekatest mida lugenud olen. vahest ehk ainult iain banksi maailmad on samamoodi pikalt painama jäänud...
Teksti loeti eesti keeles

ei, nyyd peab kyll kahe panema, kirjanikul on jäänud kodutöö tegematta... ebausutavused kuhjuvad kuni raamat nende all kokku variseb...
Teksti loeti eesti keeles

mulle sümpatiseeris see Micah selles mõttes, et tundsin ise kunagi yhte peaaegu täpselt samasugust inimest - järelikult nii LOLLI inimest saab olla ja ongi olemas, ja kaugelt rohkem kui üks! võrrelge teda näiteks suvalise jehovistiga - sarnasus on lausa rabav. raamat saaks muidu kahe, aga Micah`i kuju sikutas yldmuljet pisut yles. real pain in the ass...
Teksti loeti eesti keeles

kolm. lugesin kyll yhe hooga kõik kolm läbi, aga mida edasi, seda ebahuvitavamaks läks.
Teksti loeti eesti keeles

aplaus! aplaus ka tõlkijale! kiidusõnu polegi nagu rohkem vaja - asi räägib iseenda eest. piisab kui ytelda et raamat intrigeerib nii oma kirjandusliku eelkäija suhtes kui ka oma ideede poolest - aga ideed on sellised mis pärast lugemist tunduvad nagu enda omadena, aga kus nad olid enne lugemist??? (ilmselt mingis paralleelses ajaloovarjandis...)
Teksti loeti eesti keeles

hea raamat jah, veenev ja põhjendatud kuni peaaegu lõpuni välja. veel see imperaatori laeva ründamine oli usutav, aga siis see lõpustseen kiskus äkki millegipärast jamaks. ei saagi aru - kas frankil olid tähtajad ees või mis, et oli vaja ruttu ära lõpetada. sellisele eepilisele syzheele oleks pidand kindlasti pikemaajalisem vaibumine lõpus olema. sellepärast saab 5 punkti asemel 4. veidi monotyypsed need tegelased ju olid, näitex minu arust see paul yldse mõtles liiga palju - mõtted ja teod on tal raskesti kokku viidavad. aga noh, elame yle. ja siis see feodaalne värk oli ka natuke naljakas.mispärast pole keegi samal kombel yhendanud kiviaega ja kosmoselaevu??lõpus see sõnastik oli ka tobe - enamik asju sai ka tekstist/kontekstist selgeks, või siis ei mäletanud neid teksti lugemisest yldse. tundub kyll et viimistlus jäi pooleli - ilmselt hakkas autoril/kirjastajal kiire...
Teksti loeti eesti keeles

jah, ei saa minagi aru mida on yhist arthur c. clarke`l ja filosoofilisel kõrgpilotaazhil... ideed on tal ju tavaliselt head, aga ega ta nyyd eriline jutuvestja kyll ei ole. Linn ja Tähed meeldis selles mõttes rohkem et filosoofilist kõrgpilotaazhi oli vähem, ja jutt jooksis kuidagi soravamalt ja oli mõnusamalt loetav. mis see ulmekirjandus muud ikka on kui yks seiklusjuttude zhanr?? muidu tahtsin kolme panna, aga kuna visioon oli suhteliselt hingemattev, siis sai 4.
Teksti loeti eesti keeles

Te ei saand poindile pihta. Raamatu ainus m6te oligi eksponeerida mitte head lugu vaid hoopis noorimat Eestis avaldatud autorit. Teisis6nu, see oli algusest peale m6eldud rohkem meedia- kui kirjandussyndmusena. Jaab yle ainult kaasa tunda kirjastusele kes orki laks a la t6usva ta''he esimene romaan.
Teksti loeti pole oluline mis keeles