Kasutajainfo

Karel Capek

9.01.1890-25.12.1938

Biograafia Bibliograafia

Teosed

· Karel Capek ·

Valka s mloky

(romaan aastast 1936)

ajakirjapublikatsioon: «Lidove noviny» 1936; 21. september – 1937; 12. jaanuar
♦   ♦   ♦

eesti keeles: «Sõda salamandritega»
Karel Capek «Valitud teosed», Tallinn, ERK, 1956

Hinne
Hindajaid
4
2
0
0
0
Keskmine hinne
4.667
Arvustused (6)

"Olgu või salamandrid, peaasi, et pole kommunistid!" :-))))) Kusagil Hollandi India läheduses leitakse merest huvitavad ja naljakd olevused - suured ja intelligentsed salamandrid. Osutub, et neid annab pisikese pingutusega välja õpetada. Ja õpetataksegi! Salamandrid rajavad, esialgu suurriikide egiidi all, hiljem juba omapäi, veealuse tsivilisatsiooni. Finaal on sotsiaalkriitilisele hoiatusromaanile tüüpiline - salamandrid pööravad hävitustehnika, millega inimesed neid inimeste vastu heldelt varustasid, oma "heategijate" vastu ning romaani lõpus on kogu allesjäänud inimkond pagenud sügavale sisemaale ja jõudnud sügavasse degradatsiooni. Pisut naljakas on lugeda meie praeguse ajalooteadmise kõrgusest sajandi esimese poole vasakpoolitsemist. Panen siiski "viie".
Teksti loeti eesti keeles

Mõtlesin juba jupp aega selle peale, et et peaks selle raamatu siia üles riputama. Aga näe - Wõrokas jõudis ette. Lugu ise oli päris mitmes mõttes tähelepanuväärne. Esiteks, too vanamoeline stiil mis muidu vanemate asjade juures teinekord häirib tundus selles raamatus kuidagi täiesti omal kohal olevat. Selles mõttes sarnaneb kaudselt natuke Insener Gariniga. Teiseks - Capeki huumor! Lugesin seda raamatut neetult ammu aga too kummaline leebel sarkasmi feeling on ikka veel selgelt meeles. Mis vasakpoolsusesse puutub, siis aastaarvu vaadates on see mõnevõrra andestatav. Igal juhul ei kannata selle all raamatu headus. Lugege kindlasti!
Teksti loeti eesti keeles

Omapärane lugu,oleks nagu nali ning samas kõike pessimistlikum teos üldse. Meeldis inimkonna vaeslapse ossa jätmine, mingid kummalised salamandrid kavaldavad inimesed üle. Vasakpoolsus mind ei häirinud, õieti ei leidnud ma sealt mingit erilist vasakpoolsust, küll aga sellist sõja, imperialismi ning mõtlematuse kriitikat. See meeldis ning seetõttu saab raamat nelja. Häiris mõningane venivus, minu jaoks ei olned see nii põnevalt kirjutatud, kui näiteks Wellsi teosed
Teksti loeti eesti keeles

Salamandrid küll, aga vaat kui inimlikud... Riik neil kah suurim ja nagu ajaloost teada, kalduvad suured riigid oma piire laiendama... Teine osa pisut väsitas, kuid muidu igati korralik, nagu Capek ikka.
Teksti loeti eesti keeles

Üks lapsepõlve lemmikraamatuid, paras autori tähtpäeva puhul heldimusega meelde tuletada. Ei ole küll juba tükk aega uuesti kätte võtnud, aga kui selleks aega saan, siis usun küll, et omaaegne mulje ei tuhmu. Hea näide selle kohta, et möödunud sajandi esimese poole ulmeklassikas leidub terve hulk igihaljaid asju. Mis mitmetest viimasel kümnendil Hugo&Nebulaga pärjatud punnitistest peajagu üle on.
Teksti loeti eesti keeles

War with the Newts on satiiriline apokalüpsise-ulmelugu. Lugu saab alguse ühel väikesel Malai saarestiku saarel, kus pärlikauplejast kapten van Toch avastab väikese koloonia hiiglaslikke mere-salamandreid, kelle ainsaks elupaigaks on üks madal lahesopp.
 
Nagu selgub, on tegemist äärmiselt intelligentsete loomadega ning kapten van Toch õpetab nad kiiresti välja talle merepõhjast pärleid tooma. Vastutasuks annab ta salamandritele nugasid, mille abil nood suudavad võidelda haidega, kes on neid seni selles lahes vangis hoidnud. Mõne aastaga levivad salamandrite kolooniad üle terve Vaikse ookeani.
 
Inimesed avastavad peagi, et salamandrid on töökad, vähenõudlikud ja äärmiselt kiire õppimisvõimega. Nõnda lähebki lahti tohutu äri salamandrite püüdmiseks, kasvatamiseks, õpetamiseks ning eelkõige tööle rakendamiseks. Selline tasuta tööjõud toob inimestele tohutu majandusliku õitsengu, mille haripunktis on iga inimese kohta maailmas kuni kümme töötavat salamandrit. Aga siis...
 
Nagu arvata võib, on tegemist "orjade ülestõusu" tüüpi looga - Čapek on ka ise seda teemat kasutanud oma varasemas teoses "R.U.R.", kus orjade roll on antud robotitele. Kuigi viimane on tuntum ja kuulsam, on "Sõda salamandritega" minu arvates oluliselt küpsem ja paremini loetav teos.
 
Siin raamatus on nii mõndagi huvitavat. Autor mängib salamandrite peal satiiriliselt läbi otse ajaloost inspireeritud erinevad kolonialismi vormid - kapten van Tochi suhteline heatahtlikkus, millele järgneb aga kiiresti täiemõõdulise orjakaubanduse õudus ja lõpuks kapitalismi veskikivide ühtlane jahvatamine.
 
Tänapäeva lugeja loeks siit teosest välja ka kliimamuutuse-teema (kuigi autor vaevalt seda ette nägi). Kõnekas on see, kuidas riigid ei suuda loobuda hävingule viivast teest, sest see tähendaks märgatavat majanduslangust. Tore on ka see, kuidas näiteks Tšehhis arvatakse, et see teema neid ei puuduta, kuigi juba pool Saksamaad ja kolmandik Prantsusmaad selleks ajaks vee all on.
 
Teose vorm on samuti põnev. Lugu koosneb erinevatest dokumentaalset tüüpi jutukildudest - kõige parem on keskmine osa, mis on kogu erinevatest dokumendifragmentidest koos viidetega (mis on omakorda tihti poolikud). Selles on täitsa varajase postmodernismi värve - kohati tundub, nagu loeks mõnda Jorge Luis Borgese hüpertekstuaalset novelli.
 
Kriitikana võib välja tuua, et erinevad osad võivad siin olla erineva tasemega, geniaalsete osade vahel on ka keskpäraseid ja nõrku (ning tihti võivad viimased olla pikad ja venivad). Siiski on tegemist "hea klassika" tüüpi looga, mida võib ka praegu lugeda vabalt selle enese pärast, mitte lihtsalt närida selle kirjandusajaloolise väärtuse tõttu. 
 
Hinnang: 7/10
Teksti loeti inglise keeles
x
Lumemees
1980
Kasutaja rollid
Viimased 9 arvustused:

Mis sa ikka oskad öelda. Eks või igasugu mõtteid arendada, et miks selline tekst ilukirjanduslikuna üldse väja anda. Ju siis Kaplinskil oli säärased ambitsioonid, pealegi on ta ju neid esseid nii rohkelt kirjutanud, et võib- olla jõuab nüüd tema ideed ka mõne vähemteadliku tüübini. Mulle soovitas Silma filosoofia õppejõud ja ma arvan, et idee ei sega faabulat, sest see on ka võimas, erinevalt Hektorist käib ju kogu aeg tegevus.Ja kui ma ikka mõtlen sellele Aristotelese filosoofia kriitikale(jumal peab olema millestki põhjustatud, ei saa olla kõige alget, liikumatut liigutajat), mis avaldus raamatus erinevate jumalate ilmumisena, siis ma ikka olen veel praegugi hämmingus...jätkuvalt.
Teksti loeti eesti keeles

Tuletagem meelde, et Wellsile polnud ulme tähtis omaette, vaid vahend kuidas oma ideid väljendad. kui aga see idee muudetakse ringi ning ulme muutub eesmärgiks omaette, ei aita siin enam ka see, et pyytud jälgida Wellsi stiili. Ning lubagem meelde tuletada, et W. ajarändur polnud sugugi ylbe ja piiratud mötlemisega. Ning mulle lihtsalt meeldib 19. saj vaim rohkem kui tänapäeva oma ning pessimism rohkem kui optimism. Vastuolud maailmas ju jäävad.
Teksti loeti eesti keeles

Legendidega teos. Orwelli poliititlisi vaateid arvestades igati programmiline ning ideeline, samuti oli sisu mitmetahuline. Oli aga asju, mis hairisid: mitmest asjast ei saanud aru(kas vennaskond siis eksisteeris voi mitte, miks miks peategelane nii donkihootelikult äpu oli, ja kui valitseva klassi söja valjamötlemise idee ja koik muu oli vaid seetottu, et oma huvesi säilitada, siis miks oli neil veel vaja poliitilisi vaenlasi enne tapmist ymber kasvatada jne.)samuti oli köik nagu ära vastatud, ei olnud enam mingit edasimotlemise vöimalust antud: säärane yhiskonnakord on lihtsalt haige ja köik. Orwelli esseesi (eesti keeli "Vaalaskala köhus") lugedes näibki, et kuigi O. loomulikult ei saa syydistada lolluses, naib ta liialt uskuvat yhtesi lahendusi ning on liiga oma ideedes kinni.(näiteks uskumus kohe puhkevast revolutsioonist inglismaal peale Teist maailmasöda)Ilmselt on asi ka selles, et seda teost on nii palju kiidetud, et see on mingil määral avaldanud juba negatiivset möju, inimesed loodavad sellest teosest imet. Ei saa lisamata jätta, et Huxley Hea Uus Ilma realiseerimist pean töenäolisemaks.
Teksti loeti eesti keeles

Mida te endast mõtlete, annate Wellsile kahtesi ja kolmesi. Tegelikult ei ole asi selles, et kirjanik on Wells , vaid raamat ise on ikka tõeliselt hää. Kriitika selle kohta on olnud 1. Liigne alamine, mõelge sellele kallid inimesed, et Wells oligi pessimist, see nimelt ongi tema võlu . Narr oleks Wells lugema hakates oodata sealt mingit rõõmsat tulevikufantaasiat. 2. Liigne müstika ning loodusfilosoofia, mis ei vasta tõele. Kahjuks või õnneks oli Wells ju loodusteadlane ning loodusteadused olid ühiskonnateaduste kõrval tema elu tõelised kutsumused. Tänu sellele on meiel praegu võimalus lugeda selliseid kuulsaid raamatuid nagu Ajamasin või Maailmade sõda. Ärge laske ennast mõjutada sellest, et tänapäeva geenitehnoloogi võimaldab palju hullemaid asju. Wells seda sellel ajal ei teadnud ning au talle, et ta tolllel ajal suutis taolisi asju välja mõelda, ulmekirjanik ta ju oli ning sellisena peaks seda ka võtma. Teedrajav teos nagu kõik Wellsi omad, ning ma ei näe pohjust, miks on see kehvem kui teised Wellsi omad.
Teksti loeti eesti keeles

Kindel "viis". Lugesin selle korraga läbi ning järgmine päev uuesti, läks ainult paremaks. Meeldis pessimism, pinge kasvamine ning oluliseim: Orwelli "1984" jääb seetõttu alla, et Orwellil on ebademokraatlik ühiskonnakord saavutatud tsensuuri, Huxleyl seevastu aga veenmise teel, mis tundub mulle usutavam, jälgides praegust ühiskonna arengut. Teos on läbinisti ühiskonnakriitika ning mitte ainult kommunismi, vaid ka kapitalismi heaoluühiskonna jäme mahategemine. Näidatakse, et teadus võib pöörduda inimestele enestele vastu. Õige muidugi. Autor näitab meile ka narkootikumide levikuga seotu ohte. Paneb mõtlema kõik, kes arvavad, et inimkonna tulevik on helge, kindel hoiatuslik element on teoses sees. Soovitav kõigile kasvõi mõtlemisaine saamiseks.
Teksti loeti eesti keeles

Omapärane lugu,oleks nagu nali ning samas kõike pessimistlikum teos üldse. Meeldis inimkonna vaeslapse ossa jätmine, mingid kummalised salamandrid kavaldavad inimesed üle. Vasakpoolsus mind ei häirinud, õieti ei leidnud ma sealt mingit erilist vasakpoolsust, küll aga sellist sõja, imperialismi ning mõtlematuse kriitikat. See meeldis ning seetõttu saab raamat nelja. Häiris mõningane venivus, minu jaoks ei olned see nii põnevalt kirjutatud, kui näiteks Wellsi teosed
Teksti loeti eesti keeles