Kasutajainfo

George Orwell

7.05.1903-22.01.1950

Biograafia Bibliograafia

Teosed

· George Orwell ·

Animal Farm

(lühiromaan aastast 1945)

eesti keeles: «Loomade farm»
««Loomingu» Raamatukogu» 1988; nr 11/12
autorikogu «Loomade farm. 1984» 2002
autorikogu «Loomade farm. 1984» 2010

Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
30
5
0
0
0
Keskmine hinne
4.857
Arvustused (35)

"Viis miinus". Sisuliselt polegi tegemist ulmega. Raamatust pärinevad mitmed kuulsad killud. Näiteks see, et "kõik võrdsed, kuid mõned on võrdsemad kui teised" :-)). Ega siin rohkem öelda polegi.
Teksti loeti mitmes erinevas keeles

Väga hea lugu, millest ansambel Data, ehk Igor Garshnek ja Urmas Alender on valmis treinud ka samanimelise rokkoratooriumi. Nii et... ainult lugege ja kuulake!
Teksti loeti eesti keeles

Ei liigitaks seda ka päris ulmeks. Kuid liigitamine liigitamiseks, raamat on väga hea. Endistele NL elanikele tuleb kindlasti palju traagiliselt tuttavat ette. Mis muud kui "väga hea".
Teksti loeti eesti keeles

Ka minu meelest ei ole selle raamatu koht mitte BAAS-is, aga kui see juba siin on, siis alla 5-e nagu ka ei tahaks anda.
Teksti loeti Eesti ja vene

Kui raamatu esimene pool jutustab ümber NL`i ajalugu, siis teine pool on lausa prohvetlik ettekuulutus protsessidest, mida praegu Hiina Rahvavabariigis toimumas võime näha.
Orwell on sotialismi vaimule vististi päris täpselt pihta saanud.
Teksti loeti eesti keeles

Kuna ühe peategelase nimi oli Napoleon, siis minu jaoks seostus tegevus Prantsuse revolutsiooniga. Eriti tugevalt meenutas seda osav kõnemees, kes saba võngutas. Ma täpselt enam ei mäleta, aga vist Robespierre kohta öeldi samuti, et ta võib musta valgeks rääkida.Neli, sest väga sügavat muljet ei jätnud ja lihtsalt sellepärast, et tegu on klassikuga, Orwelliga, ma ka viit panema ei hakka.
Teksti loeti eesti keeles

Lugesin seda ajal, mil kirjutasin kursusetööd pealkirjaga "Turumajanduse ja plaanimajanduse võrdlus". Seega väga õigel ajal. Nii see ilmasõdadevahelisel Venemaal käiski. Prantsuse revolutsioon ei puutu väga asjasse.
Teksti loeti eesti keeles

Kõik on hea! Idee ja selle seotus nii NL-ikui Prantsuse Revolutsiooniga. Sisuliselt üpriski poliitiline teos ja selle koht nagu ei peaksiki siin olema, aga siiski! See raamat on võrdne omasuguste hulgas, kuigi mõned on natuke võrdsemad!
Teksti loeti eesti keeles

Pean nõustuma nii mõnegi eelkirjutajaga, et ulme alla on Farmi tõesti raske liigitada. Sel juhul oleks vanameister Krõlov ju kah igati tubli ulmekirjanik ;). A kuna tema juba baasis figureerib, oleks patt mitte tema keskmist hinnet kõrgemale upitada. Alustaks sellest, et tegelt ei ole Orwell mitte aint sotsialismi tuuma taband, vaid ka nii mõnegi praegase põjhjamaa süsteemi (nimesid ei hakka nimetama). No ei ole seal küll asjad nii räiged, a sinna poole liigub. Ja kogu se kiidetud Euroliit kah (uskuge, olen viimsel ajal piisavalt palju pidand nedega suhtlema, et teada , millest räägin). Paar sõna ehk ikka siis teose kohata kah. Alustuseks: ei ole vahet, millises keeles lugeda, ikka on hea. Ja lõpetuseks: kunagi Moskva Ülikooli raamatukogus leidsin selle raamatu inglise keelse variandi Põllumajanduskirjanduse alt.
Teksti loeti mitmes erinevas keeles

Omal ajal sai seda lugedes väga ohtrasti naerda - oli see ju pila selle yle, mille yle just pilamist lubama hakati - ja lisaks sellele veel ylimalt hea jutt iseenesest. Ei saa mitte alla viie panna.

On ju tegemist kyll veidi valmivormis teosega, aga päris ulmeväline pole ta kindlasti. Ei olnud ju raamatus kirjeldatu veel oma arengus lõpule jõudnud... see oli alles poole peal. Dystoopia oli oma alguse saanud - aga need viimased viljad ei olnud veel õitsele puhkenud.

Raamat on köitev. Ta on lausa loodud kiirelt haaramiseks. Mul on meeles, kuis seda sai loetud Tallinn-Tartu rongis loksudes, yhel suunal Fazil Iskanderit ja teisel Farmi - kumbatpidi nyyd see käis, seda ei mäleta - aga tunne oli sama. Ja see tunne oli vägev - nagu oleks see olnud mina ise, see lugeja, just see kirjanik, kes nyyd Systeemile ninanipus annab.

See tunne ei tule enam tagasi. Need ajad on möödas - vajunud ajaloo hõlma alla koos farmiga ( on j22nud veel viimased ( kuid need pole enam see). Aga teos ei aegu - sest alati võib juhtuda, et keegi saab võõrdsematest võrdsemaks. Selle eest demokraatia ju meid ei kaitse, meie oleme need, kes teevad oma valiku - valiku, nagu loomadki. nagu kyylikudki. Nagu boamaodki.

Vabadus pole ju veel mingi võlurohi, mis hetkega maailma muudaks. Ka vabadus vajab juhte - ja me ei tea iial ette, milliseks see või teine isik saab, kui tema farmeriks hakkab, kui tema asjade korraldamise enda hooleks võtab. Me peame vaatama, et meile ei saaks osaks vana tööhobuse saatus, kes andis endast kõik ja rohkemgi veel - aga mille nimel?

Teksti loeti eesti keeles

Ei tea, kas ma pole piisavalt kaua nõukogude ajal elanud, või milles asi aga mina sellele värgile küll üle nelja ei pane. Pealegi see ei ole ainult nõukogude paroodia, see on kogu inimkonna peegelpilt liialdustega: on kavalaid juhte, kes kasutavad oma seisundit ära ja upitavad end poolearuliste jüngrite abil veelgi kõrgemale. Selles kogu selle "romaani" juhtmõte seisnebki.
Teksti loeti eesti keeles

2002. aastal on seda raamatut veidi camp hinnata. 1988. oli ta aga vägagi tähtis. Ausalt öeldes vist pea 10 aastat ülelugenud, võibolla peaks. Sest nüüd saaks lugeda igati neutraalsemalt. Päris viit aga minu mäletamist mööda kirjanduslikult välja ei venita.
Teksti loeti eesti keeles

Liialdab, hirmasasti liialdab.
Väga sarnane 1984`jaga, aga veidi positiivsem vast. Vähemalt kaugem. Jõutakse mingile tulemile - sead on ikka sead küll. Tõusiklikus on veelgi hullem kui klassikaline eliit - see on vähemalt harjunud olema eliit.
Teksti loeti eesti keeles

"Põmst pole ulme", jahhh .... Aga see selleks, sellistest väikestest tühisustest ei saa ju end lasta häirita, kui on võimalik ka omapoolne kiidupanus anda sedavõrd väärt teosele. Ning egas muud ei saakski eriti märkida, kui ikka kiitust. Kaasahaaravalt üles ehitatud degeneratsioon (või siis vastand; oleneb vaatevinklist, ma arvan), milles kurja, nii meelt kui keelt, julgesti ülegi voolab. Kuid peamine on see lugejale nõnda ilmselge häving, mis sest, et headele peategelastele (vähemalt neile, kes loevad, sest kuigi benjamin lemmikkarakteriks, ei liigutand ta eriti miskit millegi nimel) see kunagi nähtavaks ei saa ja nõnda orjatakse vaid pimesi edasi. Tegelikult väga kurb lugu sellest ühest küljest inimese piiramatust ahnusest ja egoismist, teisest aga rumalusest. Ning muidugi suhteliselt lootusetu.
Teksti loeti inglise keeles

Juba maikuus, kui toimus kirjandusfestival HeadRead, sai mõeldud, et sel suvel tuleb Orwell ette võtta. Nüüd on siis "Loomade farm" loetud. Esimene mõte oli, et kleebime siis teosele kõigepealt sildi külge ja seejärel lisame ehk lühidalt oma arvamuse meeldivuse koha pealt. Sildiks oleks pannud kas "düstoopiline allegooria" või "allegooriline düstoopia", ehh, ei suutnudki otsustada, kumb parem.

Lugedes aga tekkis mõtteid rohkem kui üks. Et mida siis Autor lugejale öelda tahab. Toon välja kolm mõtet:

1. Ühiskond on, sõltumata valitsevast korrast, oma loomu poolest alati inimvaenulik.

2. Sotsialism kui ideoloogia on läbikukkunud.

3. Ükskõik, kas toimub revolutsioon, sõda või mõni parteilis-poliitiline aktsioon, kui inimene usub juhtidesse, saab ta alati haledalt petta.

1. Selle mõtte aluseks on tegelikult ühest raadiosaatest kuuldud Einar Laigna väide, kes kaitses oponentide vastu oma lapsukest, Keskaja Vaimu, öeldes midagi sellist, et ükski ühiskonna kord pole teisest parem, vaid nad kõik on ühtmoodi orjanduslikud, ainult terminid, mida kasutatakse on erinevad. Jah, võib küsida, et mis on Orwellil pistmist Laignaga ja ehk poleks pidanud viimast üldse mainima, aga kuidagi ta mulle lugedes meelde tuli ja vähemalt isiklikult paistis Orwelli jutuga haakuvat.

2. "Loomade farmi" järelsõnas, mis on olemas eestikeelse kaksikväljaande (Tänapäev, 2010) vahel, tunnistab Autor, et oma vaadete poolest on ta sotsialist. Lisaks idee kõikide ühiskonnaliikmete võrdsusest ja mõiste "seltsimees" rohke kasutamine, viitavad, et loo fookuses on sotsialistlik utoopia ja selle rakendamise katse. Niisiis võtsin ma "Loomade farmi" kui Autori isiklikel kogemustel põhinevat hoiatust - Armsad inimesed, hoidke sotsialismist eemale!

3. Raske on inimesel elada poliitiliste muutuste ajal. Hiinlastel on selle kohta hea ütlus, mida ma siinkohal kordama ei hakka. Aga kui inimene usub juhte, siis tal ei olegi muud oodata kui pettasaamist.

Ahjaa, veel, kuna teoses on palju juttu sotsialismist, tekkis mul aegajalt küsimus: aga kuhu jäävad vennad vabamüürlased? Neid nagu polnudki. Või siiski, kes oli see suur valge kult Major, kes õigel ajal ära mõistis surra..

Teksti loeti eesti keeles
Uudised

2018-08-21 * autorite lisamine teosele võiks nüüd toimida.

2018-08-21 * Sulbi nõudmisel sai kommentaar ära vahetatud.

2018-08-30 * Sisukorra muutmisel otsing töötab... vähemalt veidi paremini.

2019-07-16 * minimuudatus - kui teost on üldse esimest korda arvustatud, näitab arvustust "kuldselt"; ühtlasi on "viimati vaadatud arvustuste" paneelil kohe näha ka arvustuste kogus.

2019-10-03 * minimuudatus - kasutajavaade võimaldab limit parameetrit.

Baasi kasutamine

Siia tuleb ühel hetkel väike juhend (või midagi muud).

Sulbi nõudmisel tuli siia uus kommentaar kirjutada:
Jah, ei ole valmis. Ei, ei tea millal saab valmis. Kui soovid abi pakkuda, võta ühendust.

Probleemide ja ettepanekute korral kirjutage: baas@ulme.ee

Lisavahendid:

Viimaste kuude arvustused: detsember 2019
november 2019
oktoober 2019
september 2019
august 2019
juuli 2019

Autorite sildid: