Kasutajainfo

George R. R. Martin

20.09.1948-

Biograafia Bibliograafia

Teosed

· George R. R. Martin ·

The World of Ice and Fire

(kogumik aastast 2014)

Hinne
Hindajaid
1
0
0
0
0
Keskmine hinne
5.0
Arvustused (1)

NB! Keegi moderaator võiks lisada 2 kaasautorit raamatule: "Elio M. García Jr." ja "Linda Antonsson". Lisaks pole tegu võibolla kogumikuga, vaid mingi muu formaadiga....

NB! Allpool olen segiläbi kasutanud inglisekeelseid ja eestikeelseid termineid. Vabandused selle pärat.

Arvustus:

Alguses arvasin, et tegu on pildiraamatuga. Kuid meeldiva üllatusena selgus, et tegu on väga hästi koostatud ja kirjutatud Westerose ajalooga. Visuaalses mahus koosneb raamat pooleldi tekstist ja pooleldi piltidest-joonistustest.

Raamatu esimene pool on justkui kirjutatud "kaasaja" Westerose maester`i poolt. Kuna ta asub kaugel lõunas (Oldtown-is), siis kõike, mis Müüri kandist kuuleb, ta ei usu. Näiteks arvab ta, et müüritaguseid tonte pole mitu tuhat aastat nähtud ja kes-teab, võibolla ongi tegu legendiga. Kuid Westerose ajaloost kirjutab ta hästi. Samm-sammult räägitakse First Men saabumisest, Andal`ite saabumiset, Targaryenite saabumisest ja seejärel Targaryenite allakäigust ja kadumisest. Lõviosa ajaloost on Targaryenite valitsusajast. Kirjutatud on neutraalsest vaatenurgast, fiktiivsel ajaloolasel ei ole justkui mitte ühtegi eelistust "ajaloolise tõe" osas.

Raamatu teine pool on aga lihtsalt ülevaade erinevatest Westerose regioonidest, nende valitsevatest kodadest ja vasallikodadest.

Seda teost soovitaks igale "A Song of Ice and Fire" sarja huvilisele, sest tegelikult annab ta väga palju intrigeerivaid taustaandmeid juurde. Näide: läbi käib mitu erinevat legendi/müüti/fakti Winterfelli kohta: 1) Winterfellis on kuumavee allikad, 2) kuumavee allikaid kütab lohe, 3) üks Targaryeni viimastest lohedest jättis Winterfelli hunniku mune. Fiktiivne ajaloolane lisab juurde, et kuumavee allikas on tõsi. Ülejäänu aga tõenäoliselt legend. Lisaks oli tema teada lohe isane ja kuigi räägitakse, et lohed pidavat vajadusel sugu muutma, pole teada, kas see lohe seda tegi.... (Vulgaarset sõnademängu siin ei esinenud, see tekib vaid eesti keelde tõlgitult).

Visuaalsest küljest sisaldab raamat palju ilusaid ja huvitavaid pilte. Aga nende hulgas leidub ka kehvakesi. Näiteks kui on räägitud mõne Targaryeni printsi seitsmest tuntumast armukesest, siis ruumi täiteks on igaüks neist valmis joonistatud, kuid näevad nad kõik välja, nagu Hollywoodi näitlejad mõnes hiliskeskaega käsitlevas Hollywoodi filmis.
Teksti loeti inglise keeles
x
Kristjan Ruumet
1974
Kasutaja rollid edit_authors
edit_books
Viimased 25 arvustust:

Raamat oli kobe, kuid lõpp valmistas ka mulle pettumuse.
Suht arusaamatu on, kuidas Zurgutt suutis seda raamatut lugeda audioraamatuna: kirjanik kasutas ülemäära igasuguseid väljamõeldud kentsakaid sõnu, teooriad ja nimesid, mida oli isegi kirjapildis raske jälgida.
Lisaks häiris ka raamatu enda sisemises loogikas olnud aps: tähelaeva 4 erinevat rassi peaksid olema väljasuremise protsessis, kõige vanem rass kõige ennem. Põhjuseks "õigete" mateeriate segunemine "valede" mateeriatega, mis entroopia mõjul oleks tähelaevas pidanud aastasadade juures juhtuma. Esimeses järjekorras näiteks hapnik. 
Teksti loeti inglise keeles

Istunud kord Kunnas, Veskimees ja Berg maha ning hakanud juttu vestma. Õhtu edenedes ja õlle vähenedes läks vaidlus teravamaks ning igaüks proovis tõestada, et ta on parim militaarulme kirjutaja. Lõpuks otsustati küsimust lasta lahendada vahekohtunikul. Ouija laud oli Bergi tõttu nagunii olemas ja seetõttu kutsuti kohtunikuks Castaneda. Castanedat militaristika ei huvitanud, kuid kolmiku jutustamisoskus avaldas talle siiski muljet, ning ka mõnede kirjanike ligipääs füüsilisele maailmale ei teinud tema arust paha. Seetõttu C. tegi ettepaneku, et võiks kirjutada hoopis koos ja ta tuleb ka ise kaasautoriks. Joodud õlle mõjul hakkas Kunnasele, Bergile ja Veskimehele see idee meeldima. Kamba peale otsustati võtta pseudonüümiks "Markus Vetemaa". Ja näete nüüd, mis sellest välja tuli....
 
Raamatut lugedes tundus mulle, et Castaneda mõju käis heas mõttes tublisti kolmikust üle ja kaasautorite militaristlikust retoorikast jäi järgi vaid peategelase taust, mälestused ja mõningane ellusuhtumine. Lisaks tuli raamatusse sisse ka väga palju romantilisi keerdkäike ja oli täiesti arusaamatu, et kellelt see pärines. (Äkki on mõni kaasautor siin veel lisaks?).  Castaneda mõjul hargnes kogu raamat mitmeteks eri reaalsuses toimuvateks süzheeliinideks ja muutis lugemise tõsiseks vägitükiks, mida on ka eelmine arvustaja kurtnud.
 
Lugesin raamatu kaks korda läbi. Teisel lugemisel  suutsin kõiki teemasid enam-vähem jälgida ja (vist) ei jäänudki selles loos minu jaoks mitte ühtegi lahtist otsa :) . Üldmulje oli ülimalt positiivne. Kui see raamat oleks olnud mul Stalkeri hääletuse ajaks loetud, siis oleksin ma hääletanud selle raamatu kindlalt esikohale.  Ainuke kehv detail raamatus: kasutati liiga palju väljendit "muigama". Pikapeale hakkas see kõvasti häirima, kuid hindele mõju ei avaldanud.  Igatahes viin raamatu kohe varsti raamatukokku tagasi, maksan viivise (seda on päris mitme kuu jagu!) ja ostan poest uue.  
 
Väike spoiler: kui raamatu viimane lehekülg veidi arusaamatu tundub, siis tasub üle lugeda ka leheküljed CCCLXVIII ja CDXXXV ja mõtelda veidi ka nimede etümoloogiast ja metafooriast.
Teksti loeti eesti keeles

Sulesepp taob väsinult külmaks jahtunud rauda ja üritab sellele vinte peale väänata. Tagatipuks selgub, et alasi on valmistatud kuivatatud seenest.
 
Teksti loeti eesti keeles

Muhe lugu. Võiks kusagil ajalehes avaldada :)
Loo ainuke viga võib aga olla see, et ma ei suutnud seda teist korda üle lugeda, kuigi väga tahtsin.
 
Teksti loeti eesti keeles

Mõnus lugemine, kuid palju vigu. Eelarvustajad on enamikke vigu juba kirjeldanud, kuid lisaks veel ühe: Üks peategelastest suudab liiga kergesti kokku ajada mitu tuhat mässajat, kuigi kõigile osalejatele on selge, et eesmärgiks on kollektiivne enesetapu-missioon. 
 
Teksti loeti eesti keeles