(romaan aastast 1989)
Jack McDevitti «Sõjaline talent» on selline kriminaalse intriigiga ja detektiivromaani võtmes kirjutatud lugu inimestest ja valikutest, mida sunnib tegema sõda. Ja loomulikult ka sõjast. Ning kangelaslikkusest.
Ja sellest kui raske on milleski sotti saada paarsada aastat hiljem legendaarseks muutunud sündmuste ja isikute küsimuses. Et mis siis paari sajandi eest, inimkonna saatuse otsustanud sõjas tegelikult juhtus, kuidas käitusid väejuhid, mis ajendeil ja mis pärast sai. Kuigi sündmustik on laias laastus teada ka koolilastele, selgub asja uurima hakkavale Alex Benedictile, et pole midagi segasemat ja hämaramat ja valitsuse poolt varjatumat, kui seesama kuulsusrikas ajalugu.
Üsna paranoidse süzhee arenedes põrkub Benedict iga uut juhtlõnga leides lõpuks jälle otsekui betoonseina vastu. Asjaga seotud olnud inimestega seotud olnud inimesed justkui ei julge talle midagi rääkida, dokumendid lähevad kaotsi, mitu korda tungitakse Benedicti majja ja arvutisse...
Noh, lõpuks lugejate ees siiski see traagiline lugu inimsaatustest ja ohverdustest ning suurimatest võimalikest ohverdustest lõpuks lahti rullub. Ja loomulikult ei seisne lahendus milleski nii primitiivses, nagu «the history is written by those who hanged the heroes».
On kenasti elavaks kirjutatud karakterid ja maailm, lehekülgi pöörama sundiv faabula, on armastust, madinat, on ka sõja järellainetus.
Erinevalt Atsist ei häirinud mind see eri maailmade ajaarvamise erinevus ega ka viimaste lehekülgede väike puänt sugugi. Kõik oli täpselt nii nagu peab. Romaan, mis nagu eelpoolmainitudki, kuulub ilmselt igavesele korduslugemisele.