Kasutajainfo

Mark Gordejev

28.06.1926-

Teosed

· Gohar Markosjan-Käsper ·

Ištši gorõ

(romaan aastast 2009)

Hinne
Hindajaid
0
0
1
0
0
Keskmine hinne
3.0
Arvustused (1)

"Neljanda Beeta" tsükli teine raamat. Esimeses osas lähevad peategelased uurima Reritseni nimelist planeeti, kus nagu välja tuleb on toimunuid mingine tuumakatastroof.
Teises osas tuleb välja, et ka ühe peategelase koduplaneedil sooritatakse tuumaplahvatus ja peategelsed tõttavat sinna asjaga tegelema.
Still on kirjanikul ikka sama - juttu on palju.
Teksti loeti vene keeles
x
Urmas Kask
1955
Kasutaja rollid
Viimased 25 arvustused:

Alguses väga mõnus lugemine, hiljem läks käest ära just peategelaste mõttetu möla tõttu kriitilistes olukordades. Aga seriaali stiilis "rääkivad pead", kannataks selle raamatu põhjal teha küll.
Teksti loeti vene keeles

Kolmas raamat Fenrille tsüklist. Võrreldes teise raamatuga on möödunud 50 aastat. Peamafioosnik, kes eelmise raamatu lõpus Maale nagu aru andma viidi, on vahepeal saanud pageda Neptunile ja seal oma mõttekaaslastega ehitanud valmis "Musta laeva", et lennata Fenrille'le ja taastada enda võim. Planeedil käib aga ammune klannide vaheline kemplemine tolle sitikate poolt valmistatava igavest elu garanteeriva aine ümber. Hinne neli, sest oli jälle võrdlemisi ladus lugemine.
Teksti loeti vene keeles

Tegevusliinilt teine raamat Fenrille sarjast. (kuigi kirjutatud esimesena, esimene tegevusliinilt on "The Founder" ja tegevusliinide järjekorras ma ka lugesin). "The Founderi" sündmustest on möödas 500 aastat. Maaon ka sinna järele jõudnud, esimeses raamatus kolonistid põgenesid Maa valitsuse eest. Planeedil valitseb muidu paras anarhia. Nimelt  elavad seal mingid sitikad, mis toodavad ainet, millest tehakse ravimit kui nii võib öelda, mille regulaarsel manustamisel elab inimene lausa igavesti. Nüüd aga olevat mingi keemik leidnud valemi, mille järale saab seda ka kunstlikult sünteesida, aga kuna turustus on maffiaklannide käes, siis keemik muidugi tapetakse ja see kellele õnnetu keemik usaldas valemi unistab kogu tootmise ja turu endale kahmata. Samal ajal jõuab pärale Maalt igavene uhke sõjalaev, mille komandör ei tunnista midagi muud kui enda võimu ja haarab jõuga kogu värgi endale. Kogu kemplemine käibki selle sitikate toodetud aine tootmistsükli endale haaramise ümber. Lõuks ilmuvad veel mingid poolmüstilised tegelased välja. Panen hindeks kolme, ikkagi autori esikromaan ja oli raskem lugeda kui "The Founderit".
Teksti loeti vene keeles

Tolle raamatuga pannakse alus Fenrille sarjale. Meie Päikesesüsteem on koloniseeritud, jõutud lausa Uraanini. Äärealad elavad klannide võimu all. Keskendutakse kahele klannile Fundan ja Khalifi. Nimelt hakkab Maa keskvõim end ka äärealadele peale suruma ja Fundani klann otsustab ehitada piraka tähelaeva ja lahkuda päikesesüsteemist. Kahjuks mürgitatakse klanni boss ja pärijad jätavad bossi pojapoja, kes on hingega vanaisa ürituse juures, pärandusest ilma. Appi tuleb Khalifi klann, kes esindab ehtsaid moslemitest kõrilõikajaid, neil pappi küll, laev ehitatakse valmis ja Fandanid kõrvaldatakse võimu juures, lendavad kaasa nagu reakolonistid. Arvatakse, et see saab olema üldse viimane laev, mis päikesesüsteemist lahkub. Jõuavad pärast vintsutusi uue planeedi juurde ja püüavad seal kolooniat rajada, muidugi šeigid uhketes paleedes, ülejäänud lausa orjadeks. Planeet aga näitab oma palet. Panen nelja, sest lugeda oli võrdlemisi kerge, ei olnud vaja end vaevata tekstist arusaamisega, et miks ja mida on kokku kirjutatud.
Teksti loeti vene keeles

Kosmoselaev miljoni kolonistiga teeb pärale jõudes avarii. Sinisilmselt arvatakse, et kolonistid olid kõik vabatahtlikud, aga tegelikkuses olid enamuses ühiskonna niinimetatud jätised. Hulga saab surma ja hulga jääb ellu. Ellujäänute alustamine uuel planeedil ongi romaani sisuks. Planeedil on aga veel ka oma saladus. Romaanil on ka teine osa. Ei olnud kõige halvem lugemine antud teemal, selline keskpärane.
Teksti loeti vene keeles

Oh jah, neid aegu ammuseid. Mäletan, et olin jummala õnnelik, kui kuskil 1972 aastal antivariaadist Tallinnas õnnestus osta ingliskeelne raamat, mille vahelehtedel olid kaadrid filmist. Lugejat minust tookord ei saanud, kooli inglise keele tase oli masendav. Müüsin müni aasta hiljem raamatu uuesti ära. Unistus oli näha filmi. Nüüd olen vana mees ja mõlemad tehtud, nii film vaadatud, kui raamat loetud. Super vaimustuses pole kumbastki, aga 4 on mõlemad väärt.
Teksti loeti eesti keeles

On alles heietus. Et siis seitsmest Eevast, ühest kaevandusest ja ühest allveelaevast tekib 5000 aastaga selline jaburus. Ei saanudki sotti, kas see on ilukirjandus või populaarteaduslik veste (heietamine).
Teksti loeti vene keeles

Nojah, olgu siis nii, see jutustus ei avaldanud seda muljet, mis omal ajal samanimeline film. Film avaldas muljet, et oli ameerika oma ja üks tõsine ulmekas, võrreldes nõukogude ulmekatega. Nüüd, ligi 40 aastat peale filmi, lugesin ka selle tekstikese läbi. Ütleks, et harju keskmine. Kui enamuses öeldakse, et film on raamatust nõrgem, siis siin on minu arust vastupidi. Film on tugevam, eriti sinnamaani, kus ilmuvad pahad orjapidajad, sealt läks film ka minu jaoks allamäge. Jutule kolm.
Teksti loeti vene keeles

"Neljanda Beta" tsükli kolmas raamat, ausalt öeldes tänu tohutule rääkimistele ja seletamistele seni viimane, mida ma tsüklist läbi lugesin. Lihtsalt küllastusin sellisest stiilist. Esimeses osas peategelased uurivad jälle mingit uut planeeti uue tsivilisatsiooniga, üks peategelastest nii öelda võetakse pantvangi. Vaikselt hakkab kooruma välja tegelikult huvitav tagapõhi, kust me pärit oleme. Aga see kirjutamisstiil...  teises osas toimub kõigepealt aktsioon peategelase päästmiseks, hiljem jälle ühe peategelase koduplaneedil püütakse nii öelda korda majja lüüa.
Teksti loeti vene keeles

"Neljanda Beeta" tsükli teine raamat. Esimeses osas lähevad peategelased uurima Reritseni nimelist planeeti, kus nagu välja tuleb on toimunuid mingine tuumakatastroof.
Teises osas tuleb välja, et ka ühe peategelase koduplaneedil sooritatakse tuumaplahvatus ja peategelsed tõttavat sinna asjaga tegelema.
Still on kirjanikul ikka sama - juttu on palju.
Teksti loeti vene keeles

Esimesr raamatut tsüklist võib veel lugeda, nojah, käib üks suur jutt, seletavad ja seletavad ja tegeilkult muud ei midagi. Teades, et see on tsükli avaromaan, hakkab juba kuklas tiksuma, et millised järgmised romaanid on.
Teksti loeti vene keeles

Kui sa tervet lugu ei jõua läbi lugeda, loe pool. nii ma tegingi. Kuskil poole peal läks lugemise isu järsku pealt ära. Lugu ise on sellest, et leitakse mingi tulnukate jäetud anum, milles olev vedelik tuleb kuute ossa jaotada ja kes oma osa ära joob, elab miljon aastat. Seletatakse ära peategelase elukäik 20 sajandi 60 ndatest kuni ta 23 sajandil kosmoselennule võetakse. Muide romaan on samanimelise  8- osalise seriaali aluseks.
Teksti loeti vene keeles

Esimesest osast tuttavad militaar-poliitilised mängud jätkuvad täie hooga edasi. Kes tahab kogu kesta sisse surutud inimkonna üle võimu saavutada, kes tahab inimkonda ühendada, mitte võimu nimel, vaid, et koos kestast välja rabeleda. 
Teksti loeti vene keeles

Sellised militaar-poliitilised mängud. Mingid teised on inimkonna surunud nagu mingi kesta sisse elama, kust tähelaevad välja galaktilistele avarustele ei saa füüsiliselt lennata. Seal kesta see käib võitlus ülemvõimu nimel. Põhimõtteliselt kaks impeeriumi ja punt kompanjone, keda siis impeeriumid püüavad enda poole sõdima meelitada. Teised, need, kes inimkonna piiridesse surusid (planeet Maa jääb kestast välja ja on muutunud üsnagi unustatud legendiks, mille tõepärasuses kõik kahtlevad), paigutasid ühe planeedi sügavusse superpuper kompuutri jälgimaks inimkonna tegevust enesehävitamisel, mille poole too hirmsasti püüdleb. Kompuutriga tegeleb veel üks omaette punt inimesi, kes ka kogu mängus aktiivselt osaleb. Kokku siis neli jõudu, kes omavahel intriigitsevad ja militaar-poliitilisi mänge mängivad.
Teksti loeti eesti keeles

Kuues ja viimane raamat tsüklist "Prišedšije iz Mraka". Vahepeal on kätte jõudnud aasta 2600. Perekonnasaaga kauge järeltulija Erik Treveljan on lõpetanud diplomaatide kooli ja määratakse kohe meeskonda, kes peab haptorite juures looma diplomaatilised suhted. Tema määramisel sellesse missiooni on ka üks suur tagamõte. Uuesti annab märku tsükli kolmanda raamatu tegevuse või tegemata jätmise kauge kaja. 
See raamat on Ahmanovil kirjutatud kahasse Roman Karavajeviga. Hindeks annan 4. Kogu tsükkel kokku aga väärib lausa viit. Hea lugeda. 
Teksti loeti vene keeles

Viies raamat tsüklist "Prišedšie iz Mraka". Kui esimese raamatu tegevus ja kogu tsükkel algab aastal 2088, siis selle raamatuga oleme jõudnud aastasse 2350 midagi. Eelmise raamatu noorest leitnandist on saanud Õigluse Kohtunik Mark Valdes, kellele tehakse ettepanek korraldada missioon dromide täielikuks purustamiseks loona eo abiga. 
Kirjutatud Ahmanovile omaselt militaarulmena, kuid kogu tsüklis on peale lahingute ja sõdade veel jälgitavad kaks liini. Esiteks - perekonnakroonika peategelase näol, teiseks on progressorlus. On selline tegelane, kes on Maal peitunud ja vaikselt tegutsemas juba Tšingis khaani aegadest ja kelle aktiivsus suurenes alates kosmiliste jõudude sekkumisest bino faatade poolt ja inimkonna jõudmisega galaktilisse maailma. 
Teksti loeti vene keeles

Neljas raamat tsüklist Prišedšie iz Mraka. Tegutseb eelmise raamatu peategelase poeg Mark Valdes. Dromid on vallutanud tema koduplaneedi ja saadetud abi lüüakse puruks. Pääseb ainult Mark Valdes. Raamat ongi vastupanust dromidele.
Teksti loeti vene keeles

Kolmas raamat sarjast "Prišedšie iz Mraka". Teise raamatu sündmustest on möödas sada aastat. Peategelane on Sergei Valdes, kuulsa Paul Korkorani lapselapselaps, kes aga ei tea midagi oma esivanematest. Vahepeal on olnud neli sõda bino faatadega. Millalgi ilmus areenile uus tsivilisatsioon - loona eo. Äärmiselt kartlik ja patsifistlik rass, kelle keeleski puuduvad vägivalda märkivad sõjad. Teistega suhtlevad androidide vahendusel ning palkavad mõne teise rassi endale kaitsjaks. Viimati kaitsesid loona eosid dromi nimeline rass, enne neid haptorid. Nüüd aga lõpetati leping dromidega ja palgati inimesed. Raamat ongi Kaitsjate patrulllaeva komandöri Sergei Valdese tegemistest. Nagu Ahmanovile omane, lugejad teavad kõike eelnevat, peategelane ei tea midagi ja koos avastatakse jälle uut.
Teksti loeti vene keeles