Kasutajainfo

Otfried Preussler

1923-

Teosed

· Otfried Preussler ·

Krabat

(romaan aastast 1971)

eesti keeles: «Krabat», Tallinn «Eesti Raamat» 1982

Hinne
Hindajaid
21
1
1
1
0
Keskmine hinne
4.75
Arvustused (24)

Krabat läheb Schwarzkollmi veskisse nõiaõpilaseks peale seda, kui talle on unes kolm korda mingi kutse tehtud. Ja lähebki lahti lugu, kus nõiakunstist puhast lehekülge on raske leida. Üldiselt öeldes päris tore muinaslugu, mida soovitaks kõigile lugemiseks.
Teksti loeti eesti keeles

Vinge lugu! Raamat, mida olen halastamatult ekspluateerinud ja mis sellest hoolimata on sama värskeks jäänud kui esimesel korral. Kirjanik on seganud germaani rahvapärimusi ja maaelu pildikesi nii meisterlikult, et ainult kadesta. On sünge, kuid kahtlemata märksa elujaatavam ja humanistlikum kui enamik kaasaegsete õuduskirjanike loomingust. Päris lõpus jääb kõlama idee, et pole inimesel vaja kunstlikke abivahendeid (on selleks siis nõiakunst või miski muu), et olla vaba ja õnnelik. Esimest korda lugedes olin 10-aastane. 16 aastat hiljem pole mul midagi selle vastu, et seda veel kord teha.
Teksti loeti eesti keeles

Oh seda hubast novembriõhtut, mille veetsin vuhinal lõõmavate kasehalgude ja mahlakate õunte seltsis "Krabat''i" lugedes! See emotsioon on siiani meeles. Kas saabki taolisest raamatust enamat tahta?
Teksti loeti eesti keeles

Kui saaks paneks veel plussi ka otsa - olen teist vähemalt viiel korral lugenud ja ikka veel pole tekkinud seda tunnet, et "ah! need paar lehekülge võib vahele jätta - need on igavad".

Ja alati seostub mul selle raamatuga miski soe suveöö; vana maamaja pime katusealune; üksik laualamp heitmas kollakat valgust, vaevalt piisavat raamatu lugemiseks ja vaiksed kuid ähvardavad öised naginad ja krabinad vana maja puitpõranda all....
Ahh! Mis sest rääkida!

Teksti loeti eesti keeles

Olin kaheksa aastane kui seda raamatut esimest korda lugesin...võibolla ei saanud ma veel kõigest aru aga ta tõusis minu lemmikraamatuks ja oli seda kuni ma lugesin läbi "Linna ja tähed" Raamat lihtsalt on tohutult lahe...ja kui ausalt öelda siis lugesin viimati eelmise aasta novembris...alati on huvitav... tead küll mis tuleb aga ikkagi köidab tohutult... megalt hea
Teksti loeti eesti keeles

See raamat on lapsepõlvest väga eredalt meelde jäänud. Nõidus, lähedase inimese surm, ennast ähvardav surm, armastus - need teemad ei jäta külmaks kedagi.
Teksti loeti eesti keeles

Ilus ja südamlik lugu armastusest, sõprusest ja hea ja kurja võitlusest.Seda võiks/peaks iga laps omal ajal lugema.
Teksti loeti eesti keeles

Ilus lugu, neh. Ja minulgi lapsepõlvest pärit. Tekitas päris-tunde. Sellise, et seostasid loost väljanopitud motiivid oma isiklike fantaasiatega. Hea, et ta eesti keeles olemas on. Ja hea, et tõlge on korralik. See viimane fakt on eriti kiiduväärne. Sest kui näiteks Pratchetti eestikeelsed variandid on suht kistud ning puised, siis Preussleri tõlkija on suutnud asja tõeliselt mahlakana säilitada. Au ja kiitus tundmatule kangelasele!
Teksti loeti eesti keeles

Lugesin seda nooremas kooolieas. Muidugi oli raamatule kirjutatud "vanemale koolieale", aga mind see ei heidutanud, kuna olin ennegi lugenud isegi puhttäiskasvanute raamatuid. "Väikest nõida" teadsin ka ja see meeldis. "Krabat" jättis mulle kustumatu elamuse. Pärast lugemist ei saanud ma nimelt nädal aega korralikult magada. Nägin muudkui õudusunenägusid, kuidas ma püüan nõiaveskist jalga lasta, aga igast põõsast vahivad mind silmad, ja muud niisugust horrorit. Muidu mul unehäireid pole, aga "Krabat" oli ainus erand. Paar aastat hiljem olin kino ühiskülastusel. Näidati saksa või ts^ehhi multifilmi "Krabat". Olin poisina arg; ma ei julgenud püsti tõusta ja filmi vaatamata ära minna. Pärast ei saanud ma jälle nädal aega magada. Ma ei salli õudukaid ja Stephen Kingi pole ma iial lugenud. Ma ei julge siiski 1 panna, sest kardan lints^imist .-) Ma olin vist liiga noor selle raamatu jaoks.
Teksti loeti eesti keeles

Sel suvel oli mul meeldiv võimalus pea pool suve puhata, mida ma ka jõhkralt ära kasutasin. Ühel kenal pärastlõunal avastasin oma ämma juures riiulilt Krabat`i. Kuna ma seda viimati pea 20 aastat tagasi lugesin ja siis tema mulle meeldis, võtsin raamatu kätte ja hakkasin lugema. Ja muudkui lugesin ja lugesin tegemata välja oma lugupeetud abikaasa mürgistest märkustest. Peale lõpetamist avastasin, et kirjatykk on mõeldud vanemale koolieale ja mul tuli millegipärast meelde yks teatav Kääbiku nimeline lasteraamat. Nojah, ma saan aru kyll, et tol ajal teisel kujul need kaks lihtsalt ilmumata oleks jäänud. Olge head ja ytelge mulle kus kuradi kohas on selles raamatus horror? Minu arusaamist mööda peaks horror sisaldama tahet inimesi hirmutada, mida Krabatile kyll kuidagi syyks ei saa panna. Kui seal isegi mingid horrori elemendid on, siis kindlasti mitte selleks, et kedagi ehmatada, vaid selleks, et nad täiesti juhuslikult sinna sobivad. Kuhu Krqabati liigitada? Ausalt ei tea. Horror? Mööndustega. Fantasy? Kindlasti mingil määral. Hea raamat? Igal juhul.
Teksti loeti eesti keeles

Ma saan aru, et inimestele meeldis, aga ma ei mõista miks ta meeldis. Ma pole oma lapsepõlve jooksul lugenud midagi nii depressiivset, masendavat, hirmutavat, ahastamapanevat, õnnetut, kohutavat, unetukstegevat, psühhotraumeerivat teksti kui "Krabat". Krabat, k-rrr-a-b-a-ttt. Juba see nimi ise masendab ja ruineerib. Mulle ei meeldi raamatud, mis teevad sul ette hoiatamata meele kurvaks ning pärast ei lase sind enam vabaks, nii et võid kaheksateist aastat hiljem avastada end öösel selle raamatu kohta arvamust avaldamas. Peitke ära see raamat ning oma lastele ärge seda kunagi näidake.
Teksti loeti eesti keeles

Raamatu avastasin varases teismepõlves sõbranna juures külas olles tema riiulilt. Tegin selle ettevaatamatult lahti ja hakkasin niisama otsast lugema ja lugema ma jäingi. Mõne tunni pärast tõstis sõbrants mu koos raamatuga ukse taha. Raamatut pole mul siiani, aga sõprade- tuttavate riiulitelt laenan seda teinekord ikka.
Teksti loeti eesti keeles

Lugesin vist esimest korda seitsmeaastaselt - arvestades perekondlikku kommet kõik raamatud nende ilmumise ajal osta ja lapsele kätte anda. Kole oli. Õnneks ei saanud siis kõigest aru. Hiljem lugesin veel, sain aru, tundus veel koledam. Oma lapsele lugeda ei annaks, enne kui see on pimedakartmise east väljas.
Teksti loeti eesti keeles

Võibolla pole tõesti hellhingedele ja nõrganärvilistele. Stiili poolest liigitada tõesti ei oska, aga õuduselemendid on sees küll...selles lapsepõlve lemmikraamatus. Kummati on meelde jäänud rohkem romantika ja kergeltviidatud erootika kui need jubeduse ja nõidumiskohad.

Kui õigesti mäletan, siis Krabat oli vist vendi soost. Mõistatuslikest veneetide järelejäänud killukesest, kellest Veneetsia ja Viin ja mõne mehe järgi ka meie nimetus idaslaavlastele...See selleks.

Raamat mõjus oma vahetuse ja otsekohesusega. Üle kõige lasus sünk ohutunne...hukkuvad poisid ja veski, kust ei saa põgeneda. Tonda traagika jne. Krabat tegi ilmselt selle maailma ühe tähtsama avastuse (mitte selle, et "tõde peitub meis enestes" :-) vaid selle ikka, et armastus - ehtne ja õige - leiab alati tee.

Ja miks siis mitte sellest lugejale sellises vormis teada anda, eriti kui armastust ohustavad jõud on nii tugevalt kirjanduslikult personifitseeritud?

Kunagi asus isiklikus topis "Kääbikuga" vist ühe pulga peal... Nüüd, aja jooksul kõrgemale kerkinud - elulisust ja kordaminevaid tundeid on siin kõvasti rohkem.
Teksti loeti eesti keeles

Otfried Preussleri satanistlikku meistriteost olen ma ilmumisest möödunud 24 aasta jooksul umbes samapalju kordi lugenud, keskmiselt korra aastas. Raamat on sellest hoolimata mõjuv, sünge, võimas. Kohustuslik lugemisvara kõigile, kes end eesti keeles ilmunud ulmekirjandusega kursis tahavad hoida. Tegelikult on tegu muidugi küllalt sünge fantasyga, ma julgeks isegi seda satanistlike elementidega noorsoojutustust mingit sorti horroriks nimetada.

See raamat ei tulnud autoril kergelt, ta kirjutas seda vaheaegadega üle 10 aasta. Seda et tegu on vaieldamatult meistriteosega, annavad tunnistust ohtralt võidetud auhinnad Jah, nii Krabat, kui teised veskipoisid, kui ka Meister kuulusid sorbide ehk vendide hulka. Tegemist oli lääneslaavi hõimuga, kes elasid Dresdeni ümbruses. Praeguseks on nad peaaegu täielikult saksastunud, kuid “Krabati” toimumisajal oli neid sakslaste keskel arvestatav vähemus. Preussler on “Krabatti” sisse kirjutanud päris palju nende tavasid, rahvustoite, legende ja muud sellist. Arvatavasti taustamaterjali kogumine neelaski lõviosa kirjutamisele kulunud ajast.

Arvustajate hulka vaadates ei ole mõtet ülearu palju reklaami teha, tegemist paistab olevat tuntud ja armastatud raamatuga. Hindeks kindel “viis”.

Inglisekeelne tõlge ilmus “Saatanliku veski” (The Satanic Mill) nime all.

Teksti loeti eesti keeles
x
Katjusha
1974
Kasutaja rollid
Viimased 25 arvustused:

Raamatu hakitud ülesehitus mind ei seganud, küll aga see, et seal nagu midagi ei toimunud. Või tähendab, toimus ka, aga kõik tundus kuidagi pooleli jäävat, välja arvatud too mineviku- jutt, mis jooksis läbi raamatu ja leidis lõpuks oma lõpplahenduse.PS Võibolla ma olen pea peale kukkunud, aga ma ei saanud kuidagi aru, kuidas need kaks tüüpi, kes raamatu alguses ja lõpus ringi roomasid, ülejäänud sündmustikuga haakuvad.
Teksti loeti eesti keeles

Ühinen eelkõnelejate kiidukooriga: oli ikka hea raamat küll.Samas ei mõjunud lapstegelased minu jaoks veenvalt: liiga tihti unustasin, et tegemist on alles varateismeliste tüüpidega ja pidasin neid täiskasvanuteks- no võibolla mitte päris täiskasvanuteks vaid nii kuueteist- seitmeteistaastasteks, kus maailmapilt on juba selge, aga mitte veel nii kinnistunud kui ülekahekümnestel. Ja sellepärast neli: oli siis vaja neid kangelasi päris pägalikeks kirjutada.Keegi eelmistest arvustajatest on maininud, et tegevuse viimine laste maailma oli sellepärast parem, et välja jäid seksuaalsusel põhinevad intriigid, aga minu meelest oli see kihistus seal täiesti olemas: kasvõi need kirjade ja piltide näol, mis arvutiekraanidel joosta lasti.
Teksti loeti eesti keeles

Tahan ka sellist mängu, kus mängulaual ringi trambitakse ja vägesid liigutatakse, kusjuures nupud ei pruugi olla need, kellena nad alguses näivad!
Teksti loeti eesti keeles

Pead ma küll ei annaks, aga millegipärast olen üsna kindel, et oleks ma 20 aastat noorem oleks see üks mu lemmikraamatutest. Ja veaksin vanemad poodi ja hakkaksin selle raamatu ees nutma ja jalgu trampima. Millegipärast ma ei mäletagi lapsepõlvest võlurilugusid, olid küll igat tõugu seiklusjutud maalt ja merelt ning muidu lustakad jutud laste tegemistest, pluss veel vaprate nõukogude pioneeride üllad teod, aga tõsised võluda oskavad võlurid olid nagu puudu.
Teksti loeti eesti keeles

Ei vaidle vastu, raamatus oli tonnide kaupa naljakaid detaile ja tasus lugeda küll. Viit ei pane siiski sellepärast, et minu meelest on Hogfather ja Moving Pictures paremad.
Teksti loeti inglise keeles

Kummatigi pani mind arvustust lisama pigem tõlke ümber toimuv vaidlus kui teose enda suurepärasus. Tunnistan ausalt, et olen LOtR-i lugenud ainult eesti keeles, vaatamata sellele, et minu inglise keele oskus on täiesti normaalne. Ja minu meelest on tõlge igati ontlik: raamat on igati nauditav, tegelased omapärased ja see ei sisalda silmatorkavaid anglitsisme. Mida ühest tõlgitud teosest veel tahta? Ja nüüd raamatust endast: nõustun täielikult eelkõnelejate väidetega, et Tolkieni loodud maailm on viimase peal. Aga sellel vingel maal oleks võinud natuke rohkem madistamist ja tüminat olla. Kolm köidet soos solberdamist ja kõnnumaal kappamist paneb kannatuse korralikult proovile ja et minu kannatus katkes ühes kindlas kohas võtan kättemaksuks ühe punkti maha.
Teksti loeti eesti keeles

Lugesin seda aastaid tagasi ja sattus hiljuti uuesti kätte. Raamatust jäid üsna neutraalsed muljed, aga Zelaznit hiljem lugema see küll ei inspireerinud.
Teksti loeti eesti keeles

Raamatu avastasin varases teismepõlves sõbranna juures külas olles tema riiulilt. Tegin selle ettevaatamatult lahti ja hakkasin niisama otsast lugema ja lugema ma jäingi. Mõne tunni pärast tõstis sõbrants mu koos raamatuga ukse taha. Raamatut pole mul siiani, aga sõprade- tuttavate riiulitelt laenan seda teinekord ikka.
Teksti loeti eesti keeles

Nõustun eelkirjutajatega: raamatu parim osa oli inimkonna täielik ignoreerimine. Las koerad hauguvad, karavan läheb ikka edasi. Samas tundus, et ACC oli totaalselt võõraid tulnukaid ikkagi üsna inimlikena kujutanud: laevas olid mugavalt trepid ja leitud skafandri põhjal võib oletada, et ka Ramalased liiguvad tagajäsemetel. Tõenäolisemalt on aga teiste planeetide asukad ikka nii teistsugused, et neile pole vaja ei treppe, vett ega õhku.
Teksti loeti inglise keeles

Lugesin, aga tee mis tahad, meeldima ei hakanud. Oli hoopis jube igav ja puine. Ja äärmiselt üllas: kangelane satub võõrale planeedile (oli see nüüd Marss või Veenus) ja sõbranuneb kohalike intelligentsete eluvormidega, kes elavad kõik omavahel rahus ja sõpruses. Selgub, et kunagi oli ka Maa peal sama roosiline elu olnud, aga siis pööras meie kaitseingel (või jumal või misiganes) kurjaks ja meid lõigati ära ülejäänud universumi ilusast elust.
Teksti loeti inglise keeles

Lugesin seda kunagi teismelisepõlves ja muljetas küll. Ainult et pigem lihtsalt jutuna kui ulmekana. Ahvid ja ümbrus paistsid nii inimlikena, et aeg- ajalt unustasin sootumaks, et raamatu põhitegelased on hoopis muud loomad ja tegevus ei toimu mitte maa peal. Ja lõppu jõudes olin sügavalt veendunud, et kangelane eksis koordinaatideh´ga ja sattus mingile hoopis muule maa- taolisele planeedile, kus ahvid valitsevad..
Teksti loeti eesti keeles

Panen ikkagi nelja, sest omal ajal lugedes meeldis küll. Hiljem üle lugeda pole õnnestunud, sest raamat on ära kadunud. Aga kommunistlik propaganda ja mustvalge maailm ei häirinud mind kohe üldse...
Teksti loeti eesti keeles

Eelkõnelejate kombel tõmban kõigepealt paralleeli filmiga: olen nimelt end mitu korda ootusrikkalt televiisori ette mainitud filmi vaatama asutanud, aga lõpuni pole kunagi jõudnud, sest alati on kusagil mujal midagi põnevamat toimunud. Raamatu aga lugesin läbi. Seega punkt kirja pandud variandi kasuks. Ka moodsa Frankesteini jutuna oli asi päris hea (kas HAL oleks ka ilma sisseprogrammeeritud variülesandeta astronautidest lahti saama hakanud). Kolmanda punkti saab teos esimeste, ürgajas toimuvate peatükkide eest... ja rohkem punkte välja ei pigistagi. Sest tegelikult on see üsna kahvatu raamat.
Teksti loeti eesti keeles

Seekord leiutatakse Discworldis filmikunst ning Ank- Morphoki lähedal asuvas Holy Woodis läheb lahti usin liikuvate piltide väntamine. Sünnivad surematud teosed, esimesed näitlejad jõuavad staaristaatuseni, rahvas juubeldab, ning siis selgub filmimaagia pahupool- miski üritab sellekaudu reaalsusesse tungida. Loomulikult ei tule kangelastel nõust ja jõust puudu, kuri topitakse sinna tagasi, kuhu ta kuulub ning elu veereb oma rada edasi.Igati tüüpiline Pratchett, mis kireva ning lärmaka killavoorina mööda veereb jättes lugeja õhku ahmima.
Teksti loeti inglise keeles

Nõustun eelkirjutanuga- oli ikka vinge küll. Ja väga hästi kirjutatud. Igati ontlik jõululegend, kus kõik on pea peale keeratud, siis läbi segatud ja rohke fantaasiaga vürtsitatud. Ja omamoodi oli Vikatimees paremgi kui päris Jõuluvana- vähemasti täitis ta soovid punktipealt.
Teksti loeti inglise keeles

Vaidlused territooriumi pärast on inimkondal alati saatnud ja nii pole ime, et ka Kettamaailma kangelased maade jagamiseni jõuavad- olles seejuures sama jaburad kui alati. Viimasepeal hinnet ei anna siiski sellepärast, et aeg- ajalt tundus raamat süzeekäänakutega üleküllastatud olevat ja nii jäid mitmed põnevad liinid lõpuni lahti harutamata (mind oleks näiteks huvitanud pikem peatumine printsi röövimise ja saatkonna põlemise teemal).
Teksti loeti inglise keeles

üksik maailmarändur jõuab oma teel linna, kus elab tema sõber ja mille asukad armastavad aeg- ajalt end keskaega kujutleda, kuid tajumata piire tegelikkuse ja üleloomuliku vahel lähevad mänguga ohtlikult kaugele. Katalüsaatoriks saab nõiaks kehastunud koolitüdruk, kes suudab vaime välja kutsuda. Olukorra päästab kangelase sõbra jumalannast elukaaslane. Tegelikult oli tegemist igava raamatuga, mida "Viimase ükssarvikuga" kohe kuidagi võrrelda ei kannata.
Teksti loeti inglise keeles

Taas üks väga hää Simak. Otse loomulikult otsast otsani täis härjapõlvlasi, nõidu ja muid imeelukaid. Seekord on tegemist suurepärase ja ilmeka looga sellest, kuidas reaalsus kord kolmeks paralleelseks maailmaks lõhenes ja mismoodi need kolm taas ääri- veeri kokku said... Kusjuures tegevus ei toimu mitte meie maailmas ja selguseni jõudmiseks tuleb kangelasel läbida pikk tee.
Teksti loeti inglise keeles

Lugesin teise läbi kunagi kaugel noorusajal. Ilus lugu oli. Aga kas nüüd just ulme? Kui mitte pidada fantastika valdkonda kuuluvaks seda, et üks neiu oma printsi ootab.
Teksti loeti eesti keeles

Ulmeks ei liigitaks seda raamatut midagi. Väga heaks raamatuks aga kindlasti. Samas ei ole ma üldse nõus autori väitega, et ta antud teoses teismeliste probleeme ei käsitle: ühiskondlikkusest ja egost teadlikuks saamine on ju pubekaea läbimine! Kui saarele sattunud poisid oleksid olnud väiksemad või suuremad oleks vast nii tugev võimuvõitlus olemata olnud. Ootamatu, aga väga mõjus oli laste kurjuse väljatoomine- ka tegelikult mõistavad lapsed hämmastavalt julmad olla kui täiskasvanuid läheduses pole.
Teksti loeti eesti keeles

Siinkohal tunnistan ausalt, et Väike Prints ei ole mulle millegipärast kunagi meeldinud. On küll ilus sügavalt filosoofiline muinasjutt, kus paljud ütlused on vaimustavalt tabavad (näiteks rebase sõnad taltsutamise ja joodiku omad joomise kohta), aga ikkagi... Kuidagi kaugeks ja võõraks jääb see maailm. Ei kutsu sinna minema ja seda jagama.
Teksti loeti mitmes erinevas keeles

Lugesin ja ei meeldinud. Igav kuidagi. Ja muidugi see kohatu lõpp. Igavene üksindus ja väljatõugatus on hirmus küll, aga oli ju varem kulutatud hulk lehekülgi tõestamaks, et "üksi" on sellise olendi puhul suhteline mõiste. Ja siis lükata neid keha- ja hingeväänajaid ühte kohta mitu...
Teksti loeti eesti keeles

"Viimane Ükssarvik" tõestab veenvalt, et aeg- ajalt tasub üle vaadata allahinnatud raamatute lett ja sealt mõni igavalt halli kaanekujundusega teos ka pea olematu hinnaga ära osta. Sest vähemalt käesoleval juhul on sisu absoluutselt fantastiline! Viplalalik Võlur, reibas näitsik, viimane ükssarvik, kuri kuningas, kurb prints- kõik nad on olemas ja kõik nad otsivad midagi. Lõpuks saades õnnelikumaks kui kunagi varem ja minnes vastu uutele seiklustele.
Teksti loeti eesti keeles

Ja ühe maailma sees oli teine maailma, mis oli palju suurem kui see esimene maailm ja selles omakorda kolmas ja siis neljas... Olla ilus nagu lill ja ei midagi muud ja lihtsalt olla ja särada ja armastada- nagu õieke väljal
Teksti loeti eesti keeles

Lugesin kunagi ammu, aga muljetas. Isegi niivõrd, et praegugi põrnitsen aeg- ajalt pikemat sorti taimi kahtlase pilguga: mine sa neid tea...
Teksti loeti eesti keeles