Nagu käesolevat teost lugedes selgub ei ole ka ohtra tedusega vyrtsitatud fantastika 90’ndatel sugugi välja surnud. Nagu pealkirjastki järeldada võib, käsitleb romaan bioloogiat, geneetikat ja vana head papa Darwini evolutsiooniteooriat. Täpsemalt viimase puudujääke.
Juba ammu on teada, et kohastumine ymbritseva keskkonnaga ja uute liikide teke leiab looduses aset kaugelt liiga kiiresti, et seda tuhandete aastate vältel looduslikus valikus peale jäävate kasulike mutatsioonidega seletada. On teada juhuseid kus liigi reaktsioon keskkonnamuutusele on aset leidnud _yhe_ põlvkonna vahetumise käigus. See kusjuures ei ole ulme vaid teaduslik fakt.
Käesolevas teoses pakub Greg Bear välja spekulatiivse teooria, mis säärast kummalist nähtust seletab - endogeensed retroviirused. Viirused on teatavasti sellised kavalad geneetilise koodi lõigud, mis rakkudesse tungides seal parasiitidena käituvad. Osad viirused olla rakust rakku suundudes võimelised teise rakku kaasa võtma ka eelmisest "elukohast" pärit geneetilist koodi.
Teoreetiliselt võimaldavad sellised viirused kanda edasi genotyybi muutusi "horisontaalselt", st. mitte vanematelt lastele vaid viirusnakkusena suvaliste omavahel kokku puutuvate indiviidide vahel. Ligi kolmandik tervest liigi Homo Sapiens Sapiens genoomist koosnevat latentsetest retroviirustest. Mida kõik see geneetiline kood endas sisaldada võib - ei tea keegi.
Edasi läheb asi juba parasjagu ulmeliseks kätte. Nimelt pystitab raamatu yks tegelastest - mikrobioloog Kaye Lang järgmise hypoteesi: selles kolmandikus inimese genoomist sisalduvad emakese looduse poolt läbi proovitud ja edukateks tunnistatud kasulikud mutatsioonid. Juhul kui ymbritsevas keskkonnas toimuvad drastilised muutused, siis valitakse nende hulgast sobiv ning aktiveeritakse. Yhtlasi hakkab too sobilikuks osutunud mutatsioon levima viirusnakkusena. Nakkuse tulemusena on järgmine syndiv põlvkond sisuliselt uus bioloogiline liik.
Raamatu algab sellega, et Alpidest yhest jääkoopast avastatakse 15000 aastat tagasi sinna surnud ja mumifitseerunud neandertaallaste perekond. Täpsemalt - ema ja isa on neandertaallased - vastsyndinud lapse muumia aga kuulub igati modernsele inimesele! DNA võrdlus kinnitab, et neandertaallased _olid_ lapse vanemad..
Samal ajal leitakse Gruusia Vabariigis 1990ndate teisest poolest pärinev massihaud kymnete rasedate naiste lagunenud surnukehadega. Kohalike seas käivad ringi kuuldused, et nood naised nakatanud teisi haigusesse mis põhjustanud iseeneslikke aborte ning synnitanud koletisi.
Kokkuvõtteks: Hard Science Fictioni austajatele on käesolev raamat kindlasti maiuspalaks. Samas ei jäänud ta kuivaks - ka põnevust oli omajagu. Ehk mitte niipalju kui Michael Crichtoni sarnase stiiliga raamatute puhul, kuid see eest olid tegelaste karakterid märksa sygavamad. Lõpetuseks: neile kes kogu selle pika jutu läbi viitsisid lugeda, raamat tõenäoliselt meeldib ;)