Kasutajainfo

Larry Niven

30.04.1938-

Biograafia Bibliograafia

Teosed

· Larry Niven ·

World of Ptavvs

(romaan aastast 1966)

ajakirjapublikatsioon: «Worlds of Tomorrow» 1965; märts [lühem versioon]
Sarjad:
Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
1
1
0
0
0
Keskmine hinne
4.5
Arvustused (2)

`Ptavide maailm` on Larry Niveni esimene romaan. Esimesel loomeperioodil (umbkaudu 1964-1973) kirjutas kirjanik tekste, mis sobituvad tema Tuntud kosmose nimelisse tulevikku. Hiljem tulid kollaboratsioonid teiste autoritega (Jerry Pournelle et al.), millest mul paraku ülevaade puudub.

Debüütromaani sisu on raske kokku võtta, vältimata põhjalikke selgitusi (ikkagi hard SF, mis tingib tihti ka lugemispause esimesel hetkel mitte kohalejõudvate lõikude seedimiseks), kuid eks ma üritan.

Formaalselt on tegu on laiahaardelise (time-span ca 2 000 000 000 aastat) ja üsna detailirohke action-ulmega. Romaani alguses ütlevad Kzanoli nimelise Thrinti (kes valitsevad meie galaktikat telepaatiliste jõudude abil) kosmoselaeval üles mootorid, mis paiskab segi ta reisiplaanid, õigemine lükkab sihtpunkti jõudmise vaat et määramatusse kaugusesse. Kzanol ei kaota siiski pead, arvutab välja triiviva laeva kursile jääva lähima asustatud punkti (milleks osutub Ptavide maailm - meie maa), teeb päralejõudmise puhuks mõned ettevalmistusedning sulgub pika reisi ajaks stasise välja (selles viibiva isiku jaoks aeg peatub, samuti on stasises viibiv keha välisjõudude poolt hävitamatu), usaldades laeva juhtimise autopiloodile.

Järgnevalt siirdub tegevus 1.5 miljardit aastat hilisemasse perioodi, kui delfiinide poolt inimeste kätte toimetatud kõigist ettevalmistustest hoolimata õigel ajal mitteaktiveerunud Kzanol stasisest poolkogemata välja viiakse. Vabanenuna saab viimane üsna kähku üle esialgsest segadusest ning asub selleks ajaks asteroidele laienenud inimtsivilisatsiooni alistama. Ainsaks tõsiseltvõetavaks takistajaks Larry Greenberg nimeline telepaat. Päris hea stiilinäide sellisest pisut pretensioonikamast actionst.

Teksti loeti inglise keeles

Larry Niveni romaanidebüüt, mida mina oma lugemuse taustal pean seni parimaks Niveni teoseks. Algul jahmatab Niven meid miljardeid aastaid tagasi galaktikaid valitsenud thrinti rassi kirjeldusega, mis kukub päris hästi välja. Algul küllaltki hard SF teos pöördub lõpupoole vägagi nauditavaks action`iks, kui üks thrint satub õnnetuse tagajärjel meie maailma. Saades kiiresti üle kaotusevalust, et kõik thrintid on juba mitu miljardit aastat surnud, hakkab ta kiiresti inimtsivilisatsiooni alistama, ehk tegema seda, mis oli thrintide peategevuseks miljardeid aastaid tagasi. Ainsaks takistuseks oma eesmärgi saavutamisel on tal aga üks inimesest telepaat. Kuigi raamatut sai loetud juba jupp aega tagasi, on ta veel hästi meeles. Korralik "5".
Teksti loeti inglise keeles
x
Taavi Kalju aka Ghilderich
01.03.1981
Kasutaja rollid
Viimased 25 arvustust:

Tänaks Oopi,kelle arvustus pani mind seda raamatut otsima. Tegu on tõeliselt hea huumoriga kirjutatud looga, mida lugedes tuli selline mõnus ja soe tunne sisse. Kindel viis.
Teksti loeti eesti keeles

Iseenesest tore ja ladus raamat, kuid midagi häiris lugemise ajal. Kas selleks oli eelnevalt mitu korda nähtud film, ideoloogia või peategelase topakus osades olukordades, ei tea. Aga nelja saab see raamat sellegipooles, kuigi kohati sai üsna huviga loetud.
Teksti loeti eesti keeles

Mitmeski mõttes peab nõustuma Andri Riidi arvustusega, kuid erinevalt Andrist tõstaks ma esile hoopiski kahte viimas lugu - Venus and the Seven Sexes ja Bernie The Faust. Aga ka ülejäänud lood on tasemel, kolme saaks neits vahest ainult The Malted Milk Monster. Seega selline hea kogumik, kus siiski Tenni tipplood puuduvad, aga saasta kah pole. Kõva neli pluss.
Teksti loeti inglise keeles

Olles ennem lugenud umbes viit Kornbluthi juttu, mis enamus oleksid viie väärilised, asusin seda kogumikku õhinal lugema. Kuigi selle kogumiku jutud on seinast-seina, ei pidanud ma pettuma.

Üldiselt jagunevad minu arvates selle kogumiku jutud kahte ossa. Pikemad, mis on üldiselt paremad ja kuhu saab hästi sisse eldada ning lühemad paari leheküljelised laastud, mis on küllaltki segased ja arusaamatud, millesse ma arvatavasti ei suutnud sisse eldada. Kuid on ka erandeid nagu alati.

Pikematest jutustustest tõstaks esile Two Dooms, The Little Black Bag, The Adventurer ja Time Bum. Lühematest meeldis enim Everybody Knows Joe.

Seega igati tasemel kogumik, kindel viis

Teksti loeti inglise keeles

Natuke etteaimatav lugu, kuid hästi ja põnevalt kirja pandud. Juba sellest hetkest, kui seltskond minevikku siirdus, aimasin ma kes see Ashbless tegelikult on. Aga siis hakkavad pihta hoogsad seiklused mustlaste, kerjuste, egiptuse maagide ja muude kirevate tegelastega kuni lõpuni välja. Ka lõpp on ilus ja paneb i-le punkti peale. Viiele tuleb miinus takka just selle etteaimatavuse pärast, muidu aga väga korralik teos.
Teksti loeti inglise keeles

Niisiis A Song of Ice and Fire saaga kolmas osa. Saaga jätkub oma tuntud headuses, samas tuleb ka palju üllatusi, tuleb juurde uusi tegelasi ja tapetakse maha vanu. Eks enamus ole juba eespool ka ära õeldud. Kindel viis.

Teksti loeti inglise keeles

Hea jutt, mõnus paroodia/austusavaldus Wellsi loomingust/loomingule.

On 19. sajandi lõpp ja ühte edumeelsesse farmi (kasutatakse elektrit ja puha) sajab taevast meteoriidiks peetav tulnuklaev. Rikas logardist peategelane, kes soojemad suhted talumehe tütrega, asub asja uurima, lootes "sõbralike", "sotsialistidest" tulnukatega kontakti saada, saates samas ka raporteid oma sõbrale H. G. Wellsile. Peagi aga näitavad tulnukad oma tõelist palet.

See pealkirjaski figureeriv süljepuu teema on aga sisse toodud vast illustreerimaks peategelase arvamust tulnukate käitumisele, aga vist mitte eriti õnnestunult. Igastahes üks segane värk.

Teos on hästi kirjutatud, mõnus feeling ja mõnusad tegelased. Kindel "5"

Teksti loeti inglise keeles

Jah, teos on hea, aga küllalti raskesti seeditav. Kindlasti ei meeldi see jutt paljudele juba kibestunud ja vahest isegi natuke hullumeelsena näiva peategelase tõttu. Samas aga on siin palju huvitavaid detaile ja ideid. Kasvõi eelnimetatud intelligentseks aretatud saatjakoerad. Ja peategelase maniakaaled lapse koolivahetused pärast pisimaidki vahejuhtumeid ning lapse reageeringud neile kirjade näol. Samuti paar lõigukest enesetapjatest. Tegu on küllaltki sunge ja säratu teosega, mille ideedest Zelazny oleks hilisemas loomeperioodis võib-olla parema teose kirjutanud. Selline keskmine "4".
Teksti loeti inglise keeles

Tahaks tänada eelarvustajaid, kes mind selle teoseni juhatasid. Tegu on tõesti väga hea raamatuga, aga kõigile ei pruugi oma sünguse tõttu meeldida. Siiski julgeks soovitada.
Teksti loeti eesti keeles

Panen sellele Mardusele "5" ja pean seda kindlasti parimaks üllitiseks, mis Marduse märgi all ilmunud. Kaks tõlkelugu on superhead, samas Orlau jutuga on seis natuke nutune. Tore ju on, et keegi püüab ka Eestis natuke pikemat fantasy-lugu kirjutada, aga kahjuks pole see tal eriti hästi õnnestunud.
Teksti loeti eesti keeles

Olin seda lugu varem mitu korda "Twilight Zone"`ist näinud, ning üheks selle sarja parimaks osaks pidanud. Tegelikult jäi see mind pikaks ajaks painama, kuni sai Mardusest ta labi loetud. Tegemist on kindlasti ühega maailma tippulmejuttudest. Kindel viis, soovitan lugeda.
Teksti loeti eesti keeles

Mulle oli juba pikka aega tehtud reklaami, et see arvustatav teos on väga hea. Lõpuks siis otsisingi teose raamatukogu lasteosakonna riiulilt "Pipi Pikksuka" ja muude toredate teoste vahelt välja. Raamatukoguhoidja tegi suured silmad, kuuldes, et hakkan raamatut ise lugema ja eks ma ise ka suhtusin teosesse ettevaatusega. Lugemist lõpetades pidin aga nentima, et tegu on väga nauditava teosega, sobib teine nii lastele kui ka täiskasvanutele. Seega soovitan kõigile, kel see lastekirjanduseks tembeldamise tõttu (mida ta siiski ka on) kahe silma vahele jäänud. Tegu on minu viimaste aegade suurima avastusega, ning loen huviga Pullmani teoseid ka edaspidi, kui kätte satuvad. Kindel "5".
Teksti loeti eesti keeles

Larry Niveni romaanidebüüt, mida mina oma lugemuse taustal pean seni parimaks Niveni teoseks. Algul jahmatab Niven meid miljardeid aastaid tagasi galaktikaid valitsenud thrinti rassi kirjeldusega, mis kukub päris hästi välja. Algul küllaltki hard SF teos pöördub lõpupoole vägagi nauditavaks action`iks, kui üks thrint satub õnnetuse tagajärjel meie maailma. Saades kiiresti üle kaotusevalust, et kõik thrintid on juba mitu miljardit aastat surnud, hakkab ta kiiresti inimtsivilisatsiooni alistama, ehk tegema seda, mis oli thrintide peategevuseks miljardeid aastaid tagasi. Ainsaks takistuseks oma eesmärgi saavutamisel on tal aga üks inimesest telepaat. Kuigi raamatut sai loetud juba jupp aega tagasi, on ta veel hästi meeles. Korralik "5".
Teksti loeti inglise keeles

Igati korralik kosmoseooper oma kirju seltskonna ja seiklusliku teekonnaga. Ka maailm on hea, eriti Rõngasplaneet (mnjah, kuigi see nimi tundub natuke tobe). Samas aga, olles üksjagu selliseid kosmoseoopereid lugenud, siis midagi uut ja üllatavat ta alazharni ei toonud. Päris "5" ei saa, kuna "World of Ptavvs" oli parem, samas aga on "Rõngasplaneet" mitmeid kordi parem, kui sama kirjaniku mitme muu tegelasega kahasse kirjutatud katastroofiulmekad. Selline keskmine "4".
Teksti loeti eesti keeles

Täielik pettumus Ballardilt. Täiesti mõtetu tekst. Olles lugenud ennem paari Ballardi romaani ja juttu, ootasin ma sellest raamatust palju enamat. Samas kõik varem Ballardilt loetud tekstid pärinevad Ballardi varajasemast loomeperioodist, enne kui ta rohkem mainstream`i poole pöördus ja selliseid nõmedaid hallukaid kirjutama hakkas. Lugu siis sellest, kuidas üks inimene ühes väikelinnakeses oma jumalaks saamise käigus kõigile elavatele ja surnutele, elus ja elututele asjadele taha keerab. Nõme lugu, kindel "2".
Teksti loeti eesti keeles

Tõeline üllatus Maniakkide Tänava poolt. Raamat algab väga hästi ja hoogsalt, proloog on vahest isegi raamatu parim osa, luues edasise jaoks mõnusa meeleolu. Algus Raulaga on kah suhteliselt hea, aga kuskilt poole pealt hakkas raamat vaikselt sohu vedama. Kooli osa muutus juba kohati väga tüütuks, samas aga raamatut käest panna ka ei suutnud. Võib-olla oleks saanud lõpu pisut lühemalt ja konkreetsemalt kirjutada, praegu tundub see natuke liialt laialivalguv ja ka ebausutav. Samuti jäi mulle natuke arusaamatuks nõudumise/maagia käsitlus ja vahekorrad. Ilmselt on see selgem inimestele, kes tegelevad AD & D ja muude rollimängudega, kuna pilt oli üpriski kirju ja selles orienteerumine nõuab vahest rollimängude kogemust. Vigadest hoolimata saab raamat mult "4" ja jään huviga ootama Tänava uusi tekste.
Teksti loeti eesti keeles

Kindlasti 2002. aasta parim algupärane ulmeraamat Eestis ning üks parimaid ulmeraamatuid terves eesti algupärases ulmes (parimaks pean siiski Belialsi kogumikku). Kuigi üksik kogumikus olevatest lugudest praegu vist mult "5" ei saaks (ehk vahest siiski kogumiku viimane lugu "Tervitusi Alcypast" saaks), moodustavad need lood sellise mõnusa terviku. Teosele ei oleks paha teinud ka romaanivormis avaldamine, vahest oleks olnud paremgi? Igastahes mõnus lugemine ja kindel "5".
Teksti loeti eesti keeles

Pean seda seni ilmunud Veskimehe teostest parimaks, sellepärast annan ka "5", kuigi miinusega. Mulle meeldis just raamatus edastatav sõnum, kuigi teostus oli nagu ta oli. Teostus pole kehv, aga omad vead, millest eespool arvustajad on kirjutanud, tal siiski on. Samas lugemise käigus harjusin ma Veskimehe võib-olla natuke kohmaka stiiliga ning kokkuvõttes oli tegemist väga mõnusa lugemisvaraga.
Teksti loeti eesti keeles

Üsnagi tüüpiline Veskimehe teks oma heade ja halbade külgedega. Meeldis rohkem kui "Operatsioon "Ogaline Päike". Hea ja puhas action, segatud nati horroriga. Korralik ajaviide, mida saab igal hetkel kätte võtta ja naudinguga lugeda.

Mis mind häiris lugemisel (ja mis on tüüpilised ka enamustele teistele Veskimehe tekstidele), oli tegelaste kriipsujukulisus. Samuti oli kohati liigagi palju dialoogi (vahest ülearugi) ja tegelaste omavahelised suhted jäid kohati arusaamatuks. Siiski annan raamatule tugeva "4".

Teksti loeti eesti keeles

Mõneti raske on mul Kristjan Sanderi tekste hinnata, kuna nad lähevad mul suht ruttu meelest. Olen sageli kimbatuses, püüdes meenutada kuu aega varem loetud Sanderi tekste. Ainuke mis tavalisel meenub, on, et oli ladus ja mõnus lugeda.

Niisamuti on ka selle teosega. Meeles on omapärane, natuke strugatskilik feeling. Ja mõni fragmendike siit ja sealt. Sanderit on süüdistatud süzhee puuduses, võib-olla on selles asi. Igastahes lugeda oli mõnus, sellest ka "4".

Teksti loeti eesti keeles

Aga minule see jutt täitsa meeldis, kuigi tegemist on järjekordse spekulatsiooniga "Mona Lisa" ja Leonardo da Vinci üle. Eks neid ole omajagu ja igaüks meist ole neid kuulnud.

Seekordne on siis puhas ilukirjandus, mitte mõne "teadlase" poolt kirja pandud, ning sellisena ta mulle meeldis. Leonardot oli minu meelest väga hästi kujutatud, ning süüdistused tema venepärasusest ja muust on täiesti kõrvalised ja asjasse mitte puutuvad. Kindlasti oleks mõni ameerika kirjanik kujutanud Leonardot ameerikalikult, ja ma kahtlen kas see oleks ikka paremini välja kukkunud. Pigem vastupidi.

Lõppkokkuvõttes igati viievääriline teos. Soovitan!

Teksti loeti eesti keeles

Üks parimaid küberpunki teoseid, mida olen lugenud. Kindlasti annab see silmad ette Gibsoni loomingule. Vahest ainukesena peaksin ma võrdväärseks "Snow Crash"-iga Gibsoni juttu "Burning Chrome".

Erinevalt "Cryptonomicon"-ist algab see raamat ühe kõva pauguga ja läheb nii välja kuni lõpuni. Lugejale ei jäeta ühtegi hingetõmbe pausi, ning kohati võtab tempo lausa silme eest kirjuks. Siiski on seda nauditav lugeda. Soovitan!

Teksti loeti eesti ja inglise keeles

Minu esmatutvus Stephensoni loominguga ja alguses pidin pisut pettuma. Eelreklaami põhjal ootasin sellest raamatust üht raju küberpunki (umbes nagu "Snow Crash""), kuid osutus see hoopis väga heaks techno-thriller-iks, kus ulmet väga vähe, või üldsegi puudub.

Kuigi raamat algab väga aeglaste tuuridega ja saavutab täistuurid alles pärast paarisadat lehekülge, on lugemine algusest peale nauding. Raamatus vahelduvad kiiremad, tänapäeval toimuva sündmustikuga lõigud aeglasemate, Teise Maailmasõja ajal toimuvate lõikudega.

Selline tempomuutus on igati hea, muidu oleks raamatu tempo lugejal kindlasti üle pea tõusnud ning järg käest ära libisenud. Samuti on minu arvates need Teise Maailmasõja aegsed lõigud ühed raamatu parimad ja ainuüksi nende eest saaks see raamat viie. Kuid ka kõik muu on viie vääriline.

Lõpp küll tundus natuke kiirustatud ja ma oleksin hoopis midagi muud oodanud, kuid see ei muuda eriti üldpilti. Mis on väga hea. Soovitan!

Teksti loeti inglise keeles