Kasutajainfo

Leonid Leonov

31.05.1899-1994

Teosed

· Philip Pullman ·

His Dark Materials II: The Subtle Knife

(romaan aastast 1997)

eesti keeles: «Inglite torn»
Tallinn «Tiritamm» 2004

Sarjad:
Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
10
5
0
0
0
Keskmine hinne
4.667
Arvustused (15)

Paralleelmaailmade vahelised tõkked on murtud ja mitmete aukude kaudu saab nende vahel liikuda.

Osa tegevust toimub "meie" maailmas, kus teismeline nooruk politsei eest põgenedes leiab augu paralleelmaailma. Seal kohtab ta Lyra-t ja nad seiklevad koos edasi "vahepealsetes" ja "meie" maailmas.
Teksti loeti eesti keeles

Pullmani suurepärase triloogia teine osa nüüd siis eesti keeles, millegipärast küll "Inglite torni" nime all. Kui esimeses osas toimus tegevus meie omaga sarnases paralleelmaailmas, siis siin liigutakse maailmade vahel juba päris vabalt. Kvaliteet pole langenud, pigem tõusnud. Pullman suudab jätkuvalt hämmastada oma mitmekihilisusega; raamatut võivad edukalt lugeda kõik vanuseklassid alates teismelistest. Esimeses osas meeldivalt üllatanud antikristlus on käesolevas muutunud otseseks vastasseisuks ja autor ei varja, kummale poole tema sümpaatia kuulub. See ja samuti küllaltki otsekoheselt kujutatud vägivald teevad raamatu päris noorele lugejale võibolla pisut keeruliseks. Igal juhul väga hea raamat, üks selle aasta tõlkekirjanduse pärleid. Asja rikub natuke aga ära kirjastuse poolt lisatud küündimatu, võhiklik ja raamatust möödarääkiv järelsõna teose lõpus. Pullmani hindele see loomulikult ei mõju, ent järelsõna tasuks võimaluse korral vältida.
Teksti loeti eesti keeles

Lasteraamat.

Ja mitte ainult sellepärast, et lastest. Ei vaidle vastu - raamatut on põnev ja ladus lugeda ja tõepoolest on taust (eriti just filosoofilise) kallal meeldivalt palju tööd tehtud, samas aga kaob tõsiseltvõetavus mingil hetkel ära, kui üks äärmiselt ebatõenäoline sündmus teise otsa kuhjatakse.

Ning järelsõna osas ei saa teisiti kui 100% nõustuda eelarvustajaga.

Teksti loeti eesti keeles

Ma ei usu, et ebaloogilisus teeks ühest raamatust lasteraamatut. Pealegi seletab Pullman juba esimeses osas kõike toimuvat fatalismi abil, nii et rafineeritud loogikat on "Tema tumedatest ainetest" suhteliselt mõttetu otsida. See selleks, aga suurepärane raamat oli! Sugugi mitte kehvem, kui esimene! Sellest romaanist selgub, mis värk õieti käib, mis on Asrieli eesmärgid jne. Ei tahaks palju ette ära rääkida, lugege ise, asi on seda väärt! Parim raamat, mida olen lugenud pärast sama autori "Kuldset kompassi" . Jään kolmandat osa ootama!
Teksti loeti eesti keeles

Teine osa on eelmisest veelgi parem, kuigi esmapilgul oli raske näha, kust otsast ta parem võiks üldse olla. Aga mõni kirjanik saab ületada ainult iseennast. Suuresti kehtib kõik I osa kohta öeldu – väga mitmeplaaniline ja töötab lastele ja täiskasvanutele erinevat moodi. Siiski näib, et Pullman tunneb end järjes pisut kindlamalt, fabuleerib ja fantaseerib veelgi julgemini ja ütleb ka mitmeid kordi välja oma loojakreedo. Vaba inimese ja vaba maailma eest ja ristiusu vastu.

Imetlust väärib, kuivõrd kaugele ette on triloogia läbi mõeldud ja kui palju autoril pidevalt veel varuks on. Ja millise kindla metoodilise käega ta süzheed ja mõistatusi valitseb. Ei pelga ta lasteraamatusse tuua seksi ja vägivalda, ei karda ta nähtavasti üldse mitte mingite ringkondade kriitikat. Julge ja vaba inimene! Ning selline peab olema ka Pullmani lugeja.

Eestikeelse variandi puhul väärivad hämmastust kaks asja. Eelkõige ülisoolane hind ja teiseks küündimatu, juhm ja sõge järelsõna, mis kenasti illustreerib haritlaste ja semiootikute üleproduktsiooni ohte ja kindlasti mitte seda raamatut ennast. Parafraseerides järelsõna autorit Tiit Kuuskmäed: järelsõna kirjutab kõigest muust aga mitte romaanist endast.

Teksti loeti eesti keeles

Minu arvates on Pullman välja mõelnud tõeliselt põnevad karakterid ja tegelased. Ka sündmused ja toimumiskoht on huvitavad ja kaasakiskuvad!Väga meeldib!
Teksti loeti eesti keeles

Selle osa lugesin viimasena läbi ning seetõttu ma ähmaselt teadsin, mis toimuma hakkab. Ent ometi oli see minu jaoks paljude sõlmede lahtiharutamine ning kuigi see polnud ehk enam nii kaasakiskuv kui kolmas osa, siis ometigi naelutas see mind pikkadeks tundideks raamatu taha.
Teksti loeti inglise keeles

Triloogia teine osa mis viib taseme kõrgemale, tuues endaga kaasa uusi tegelasi kes rikastavad seda raamatut. Minu meelest siiski ei saaks ei eelnevat kui ka seda raamatut liigitada laste raamatute kategooriasse, kuna siiski kumab läbi kahe osa noorele mõistusele väga raskesti arusaadav religiooni teema ning samuti kohati vägivald mida ikka lasteraamatutes ei leidu.
Teksti loeti eesti keeles

Sellest raamatust algab tegelikult sarja allakäik. Kui esimene osa oli hästi põnev ning uskumatult mitmekihiline, siis selles keskendutakse juba rohkem lihtsale seiklemisele. Veel on detailid paigas ja sündmused huviga jälgitavad, kuid kõik see annab juba aimu, millise suuna kolmas raamat võtab. Autoril on ilmselgelt head ideed otsa saanud ning raha maitse suus sunnib teda edasi kirjutama. Kahju kui sellised asjad juhtuvad. "Inglite torn" saab oma nelja kätte, kuid väga napilt.
Teksti loeti eesti keeles

Väga lahe seikluslik lugu kerge filosoofilise alatooniga. Lõpp, nagu ka esimeses osas, sunnib järge kätte haarama. Õnneks on teises osas vähem pildil eelmise osa minu meelest overpowered ese nimega kuldne kompass. Sellega oleks võinud põhimõtteliselt peategelane esimeses osas juba kogu tuleviku/loo enda jaoks välja selgitada. Nn maagilise eseme kasutamise tasakaalustavat efekti pole või on see äärmiselt nõrk. Pullman ei raiska aega ka tühjale tähjale. Tegevus kappab edasi peadpööritava kiirusega, välja jäetakse tegelaste pikad liikumised punktist A punkti B, mis tähendab kohe kerget lugemist ja sisulist lendlevust.
Teksti loeti eesti keeles
x
Hal Sien
04.08.1977
Kasutaja rollid
Viimased 14 arvustused:

Eelnevate kriitikate kohta oskan öelda ainult, et olen suht nõus. Kohati nagu lohises jutt, aga alla 5 ei saa panna kuna oskan hinnata seda pingutust mis selle triloogia loomiseks on läinud.
Teksti loeti eesti keeles

Naljakas on lugeda arvustusi, et 80-nendate Asimov on teistsugune. Minu meelest, see just tema hilisemate raamatute juures võluv ongi. Inimene on kirjanikuna vanemaks ja küpsemaks saanud (ja suudab mahukaid tekste kirjutada), kuid samas on IA siiski jäänud endaks. Tema stiil lööb eredalt välja ka tema hilisemate romaanide juures, mitte ainult tema 50-nendate kuldajastul.
Teksti loeti eesti keeles

Eesti Hard Core ulmekirjanduse tipptase. Mulle isiklikult tõsiselt meeldis. Isegi see meeldis et raamat oli kohati nii raske tehniliselt ja matemaatiliselt et sellest läbinärimine võttis aega. Aga minu meelest tasus see end ära. Raamatut lugedes tundus mulle koguaeg et autoril on tegelikult seda teemat ja ideed veel sadade lehekülgede kaupa mälus talletunud. Ja salamisi soovin ma ka raamatule järge. Või eellugu.
Teksti loeti eesti keeles

Minupoolne kummardus tagantjärgi autorile sellise mahuka teose loomise eest. Aga siiski jääb peale raamatu läbilugemist kummitama mind isiklikult teoses kasutatud kohati liigne julmus. Kuigi ma pole isiklikult kunagi sõjaväes käinud, usun ma siiski et nii karm see elu seal ka nüüd pole. Isegi mitte eriüksulaste juures. Kuigi teos oli mahukas ja kippus kohati lohisema oli see siiski huvitav kogemus minu jaoks. Kui see julmus välja jätta siis mulle isiklikult teos meeldis. Süzee poolest annab ka alati kritiseerida, sest tänapäevaks on juba ulmekirjanduse ja filminduse vallas palju ideid ära kasutatud, ning uute ideedega on raske lahedale tulla. Millalgi raamatu esimeses pooles hakkas mulle meenuma film Starship Troopers, vahepeal meenutas teos mulle lõike raamatust Patriandide Ülestõus, mis on Star Treki üks osa ja kirjutatud Simon hawke poolt, ja siis kui zoore hakati rohkem mainima siis hakkas teos mulle meenutama teleseriaali Stargate SG-1 kus gould`id olid ka parasiitlikud eluvormid.
Teksti loeti eesti keeles

Pean siinkohal täielikult nõustuma Andreiga kuna lugenud läbi esimesed kaks osa ei mallanud ma oodata kolmanda tõlget ja soetasin endale inglise keelse raamatu. Kahe esimese osa tekitatud uudsus ja pinge hajusid kohe esimese 100 leheküljega kolmandas osas kui tegevus hakkas lohisema ja muutus väga uduseks ning laialivalguvaks. Ja samuti juhtus ka mul nagu eelkommenteerijal et raamat jäi vahepeal mitmeks päevaks isegi mitmeks kuuks minu puhul seisma kuna ei kiskunud lugema. Siiski närisin läbi end kolmandast osast ainuüksi selleks et teada saada lõpplahendust, mis ka valmistas pettumuse.
Teksti loeti inglise keeles

Triloogia teine osa mis viib taseme kõrgemale, tuues endaga kaasa uusi tegelasi kes rikastavad seda raamatut. Minu meelest siiski ei saaks ei eelnevat kui ka seda raamatut liigitada laste raamatute kategooriasse, kuna siiski kumab läbi kahe osa noorele mõistusele väga raskesti arusaadav religiooni teema ning samuti kohati vägivald mida ikka lasteraamatutes ei leidu.
Teksti loeti eesti keeles

Pratchetty kõrval teine suurkuju inglise ulmemaastikul. Neid kahte küll ei anna kohe kuidagi omavahel võrrelda kuid minu melest vägagi loetavad on mõlemad. Pratchett oma satiirilise huumoriga ja Pullman oma sünge(te) paraleeluniversiumitega, millest siiski koidab läbi lootuskiir et kõik pole veel kadunud. Nagu eelpool kommenteeritud et seda teost ja üldse seda triloogiat on raske mingisse vanuse kategooriasse paigutada siis sellega nõustun ka mina.
Teksti loeti eesti keeles