Bester on meenutanud, et selle loo kirjutas eelõige ühel eesmärgil – tuua esile ajarändamisparadokside lõbusaid aspekte. See ongi kõige vaimukam ajamasina jutt, mida olen lugenud. Võib vaid oletada, et mõni teine kirjanik (näit. H. Harrison) oleks teema arendanud romaaniks, kui mitte sarjaks. See selleks. Natuke ka jutust.
Esimesel kahel leheküljel esitab autor mõnusalt tõestisündinud lugusid "hulludest professoritest". Nendeks on Amper, Boltzmann ja Charles (kõik keskkoolifüüsikast tuntud mehed). Seejärel kirjeldab Bester Tundmatu Ülikooli (=Unknown University) "hullu professorit" Henry Hasselit. Mehe geniaalsus ja hullus tuleb esile kohe tutvustamise algul: ta tabab oma naise võõra mehe embusest ja soovib naisest vabaneda; seitsme ja poole minutiga (selline on ta geniaalsus) leiutab ta ajamasina ja läheb mõrvama naise vanaisa (selline see hullus). Juba loo pealkirigi vihjab, et üksnes sellega ajarändur ei lepi. Aga lugege ise! Jutt on seda väärt!
Esimesel kahel leheküljel esitab autor mõnusalt tõestisündinud lugusid "hulludest professoritest". Nendeks on Amper, Boltzmann ja Charles (kõik keskkoolifüüsikast tuntud mehed). Seejärel kirjeldab Bester Tundmatu Ülikooli (=Unknown University) "hullu professorit" Henry Hasselit. Mehe geniaalsus ja hullus tuleb esile kohe tutvustamise algul: ta tabab oma naise võõra mehe embusest ja soovib naisest vabaneda; seitsme ja poole minutiga (selline on ta geniaalsus) leiutab ta ajamasina ja läheb mõrvama naise vanaisa (selline see hullus). Juba loo pealkirigi vihjab, et üksnes sellega ajarändur ei lepi. Aga lugege ise! Jutt on seda väärt!