Kasutajainfo

Alfred Bester

18.12.1913-30.09.1987

Biograafia Bibliograafia

Teosed

· Alfred Bester ·

The Demolished Man

(romaan aastast 1953)

ajakirjapublikatsioon: «Galaxy Science Fiction» 1952; jaanuar – märts
Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
2
1
2
0
0
Keskmine hinne
4.0
Arvustused (5)

Aastal 2301 leiab mõjukas äritegelane Ben Reich end ühtäkki väljapääsmatust olukorrast, millele tema mitte liialt terve mõistus suudab leida vaid ühe lahenduse - konkurendi kõrvaldamise. Erakordseks teevad plaani täideviimise kaks asjaolu: a) mõrv tuleks läbi viia ühiskonnas, kus märkimisväärne osa elanikkonnast (sh. uurijad) on telepaadid, mis mõrvasüüdistusest puhta nahaga pääsemise äärmiselt kaheldavaks teeb b) Ben Reich viib asja läbi omal käel, võõraid käsi kasutamata.

Peale seda kui hiilgavalt planeeritud ning peaaegu ilma apsakateta läbi viidud veretöö faktiks on saanud, asub asja (mõrv põhjustab stabiilses ühiskonnas sensatsiooni) uurimist juhtima otsekui van Vogti positiivsete tegelaste galeriist väljaastunud Lincoln Powell, kes mitte niivõrd tänu professionaalsetele oskustele kui telepaatiavõimele suurema vaevata Ben Reichi alibid ükshaaval läbi närib ning kaktki hammustab, takerdudes alles motiivi puudumise taha. Mitte et motiiv puuduks, motiiv on üsna ilmne kuid tänu üsna lõbusale asjaolule seda tõestada ei õnnestu. Kuidas asi lõpeb, lugege ise.

Mulle romaan mitmel põhjusel eriti ei meeldinud, kuigi siin on ka eredaid hetki, ütleme, et kolm pluss, mis oleks võinud ka neli hirmpika miinusega olla.

Teksti loeti inglise keeles

Arvasin, et romaan on senini BAASis arvustamata, aga näe! Andri on juba asja ära teinud...

Ütlen kohe ära, et tegu on ühe minu lemmikromaaniga. Kui ma peaksin koostama oma kõigi aegade olulisemate SF romaanide TOP 25, siis Alfred Bester oleks vist ainuke autor, kes seal on kahe romaaniga. Tõttöelda ei oskagi ma öelda, kumb romaan – «The Demolished Man» või «The Stars My Destination» – kumb kahest on parem ja olulisem... mõlemal on omad plussid!

Mäletan, et alguses ei läinud tulevane lemmikromaan «The Demolished Man» mulle kohe üldsegi peale, hakkasin seda korduvalt vene keeles lugema ning ikka ja jälle sumbus lugemine paari avalehekülje järel ära. Probleem polnud üldsegi tõlkes: antud romaan on üks paremini vene keelde tõlgitud ulmekaid! Lihtsalt minu omaaegne ulmekogemus ei mahutanud sedalaadi kirjandust. Kuna aga Besteri raamatud ilgelt populaarsed olid ning lühijutt «Disappearing Act» mulle samuti meeldis, siis võtsin romaani ikka ja jälle uuesti kätte... kuniks sattus see õige päev olema. Hiljem olen romaani «The Demolished Man» oma paarkümmend korda juba üle lugenud.

Romaan on kui kriminaal- ja ulmekirjanduse lugeja halb unenägu. Midagi eriti ei seletata... kriminaalne intriig on lombakas, õieti polegi teist... jne. Romaan ongi pigem selline närviline ja rabedas stiilis kirjapandud lugu morbiidsest tulevikumaailmast, kus võimutsevad hiidkorporatsioonid, kus telepaatia on tavaline ja peaaegu kõigile omane nähtus. Samas pole absoluutselt tegu miskitlaadse satiiriga (nagu need hiidkorporatsioonide lood enamjaolt kipuvad olema)... Ohei! Pigem on see maailm romantiline, kui võib romantiliseks nimetada ameerika mägedes kihutavat rongi, mil pidureid pole konstruktsioonis ette nähtud!

Soovitada ei julge, sest olen kogenud, et iga inimene mõistab ja hindab seda romaani erinevalt. Kes siiski soovivad seda lugeda (ning inglise keelt ei oska), siis neile teadmiseks, et vene keeles on romaani pealkiri «Tshelovek bez litsa»... peaks ka Eestis ääretult levinud olema, sest 100 000 eksmplari selle romaani mitmemiljonilisest venekeelsest üldtiraazhist on avaldatud Tallinnas.

Alfred Besteri romaani eristab ulmekirjandusest see, et «The Demolished Man» on ulmeKirjandus, mandumata sealjuures mingiks literatuuritsevaks jampsiks!

Üks oluline fakt veel! Antud romaan võitis 1953. aastal kõige esimese Hugo... kui hiljem on sageli kahtlust avaldatud, et miks mõni tekst Hugo on saanud, siis Alfred Besteri romaani sobivust auhinnale pole keegi vaidlustanud!!!

Teksti loeti vene ja inglise keeles

See romaan figureerib jah igasugustes edetabelites (nii ülemaailmsetes, kui mitte millegi poolest halvemas Jürka omas ;-) ) väga kõrgetel kohtadel ja paraku seetõttu on tegu ka ühega neist teostest, millele niipalju viidatud, et erilisi üllatusi tekstis ette ei tule. Mõnest - näiteks kirjanduslikust - küljest suurepärane tekst, hästi tasakaalus, sügav etc etc, ent paraku olen muutunud ettevaatlikuks selle poole sajandi vanuse SF-i suhtes - 1) tekstis ei ole erilisi üllatusi; see tähendab, et muidugi on lausa apokalüptiline lõpunätakas, aga see on nii kohustuslik ja praegu sellega enam ei üllata, kuigi kirjutamise ajal võis tegu olla väga novaatorliku asjaga, 2) tegelased käituvad korrektselt ja mõrv loomulikult peab oma karistuse saama; ehk teisiti öeldes, on tegemist - küll väga peidetud ja peaaegu talutavuseni lahjendatud - moraalitsemisega, 3) tagantjärele jättis kogu konflikt õõnsa ja sulepeast imetud mulje (kuigi lugemise ajal oli päris põnev), 4) maailmasüsteem oli vaid skitseeritud, lõpuni arendamata ja kahjuks olen suhu tuleva kopitanud paberi maigu tõttu hakanud väga halvasti suhtuma teostesse, kus sajanditetagune tulevikumaailm on tegelikult paar leiutist juurde saanud möödunud sajandi keskpaiga USA; kurat, praegugi ei sarnane elu isegi mitte selles riigis enam tolleaegsetele "tulevikumaailmadele", nii et ettenägelikkuse eest saavad sellised kohe "0"-i kätte.

Nii et ühinen Andriga - kolm pluss. Ja meelde jääb raamatust vist see koht: ..."See on raske ja ohtlik operatsioon. Võrreldav umbes Kuulelennuga pistes dünamiidipadruni... eee... sõites dünamiidipadrunil..." / Crabbe irvitas ootamatult: "Ma sooviksin ka olla mõtetelugeja. Ma tahaksin saada selle kujutluse su mõtetest." / "Sa juba said," irvitas Powell vastu.

Teksti loeti inglise keeles

Sel suvel läks ulmekatega kohe hästi. Kõik, mis kätte võtsin, oli kas nii hea nagu ootasin või isegi parem. Besteri "Tiiger! Tiiger!" kuulus kindlasti teise rühma, mis on ju isegi imelik, kui arvestada, et olen seda kunagi lugenud.

Ilmselt oli esmalugemisega võõrkeeleprobleem - lugesin vene keeles ja ei saanud suurest osast täpselt aru. Üldisest sisust küll. Inimesed on õppinud teleporteeruma, aga ainult Maa peal. Kuni üks suhteliselt jopski mees, kes on jäänud (jäetud) üksi kosmosesse surema, suure vihaga saab sealt ennast minema teleportida. Mees jõuab läbi üleinimlike kannatuste Maale tagasi,hangib varanduse ja pühendub kättemaksule. Umbes nagu krahv Monte Kristo.

Aga mitte ainult. Näiteks on tegelased oma võimetelt ja välimuselt koomiksite superkangelaste sarnased. Peategelane isegi.

Aga see raamat ei ole ka mingi piltideta koomiks, sest tegelasi kannustavad emotsioonid, sisemine tuli on nii võimas, et unustad välise. Keegi kirjutas kunagi Dostojevski kohta, et selle tegelased on nagu küünlaleegid pimeduses. Et Dostojevski ei kirjelda oma tegelaste välimust kuigi üksikasjalikult, sest igaühel on nii tugevalt välja kirjutatud sisemaailm. Besteril on ka.

Teksti loeti eesti keeles

The Demolished Man on kriminaal-ulmelugu. Tegevus toimub millalgi sajandite kauguses tulevikus ja keskendub peamiselt kahe mehe vastasseisule. Üheks neist on Ben Reich, hiidkorporatsiooni Monarch juht ja üks rikkamaid inimesi Päikesesüsteemis. Teiseks on Lincoln Powell, politseiülem ja esimese klassi telepaat.
 
Kõige suurem erinevus tavamaailmaga tulebki sellest, et mingil hetkel on esile kerkinud telepaatiavõimetega inimesed (ise nimetavad nad end esperiteks). Oma võimete tõttu on nad ülimalt hinnatud igat sorti tippspetsialistide ametikohtadel. Ühe kõrvalefektina on kuritegevus peaaegu kadunud, sest telepaadid tabavad tavainimeste kriminaalseid mõtteid ja annavad nendest teada, mistõttu praktiliselt kõik sellised ettevõtmised ennetatakse.
 
Kuid Reich, kelle korporatsioon on ärivõitluses oma suurimale võistlejale D'Courtneyle alla jäämas, tuleb hulljulgele mõttele mõrvata D'Courtney kartelli juht ja kasutada järgnevat segadust tema äri üle võtmiseks. Kavalate võtete ja oskusliku planeerimise abil lähebki tal korda sooritada esimene mõrv peaaegu sajandi jooksul.
 
Juhtumi enda kätesse võtnud politseiülem Powell saab tugevaima võimaliku telepaadina muidugi kohe aru, et süüdi on Reich. Kuid siis peab ta hakkama tegelema kordades raskema ülesandega - tema meeskond peab kokku panema objektiivse tõendusmaterjali, mis tagaks selle, et Reich ka kohtus süüdi mõistetaks...
 
Ma pean ütlema, et tegemist oli minu jaoks üllatavalt tugeva teosega. Hoolimata ulmetaustast oli sisuliselt tegemist kriminaalromaaniga - lisaks veel suhteliselt haruldase tüübiga, kus kurjategija on lugejale teada juba algusest peale ning politseile praktiliselt kohe peale kuriteo toimepanemist. Põnevus tuligi eelkõige sellest, kuidas Reich oma kuritegu ette valmistas ja hlisemast võitlusest Powelli ja Reichi vahel asitõendite kogumiseks/hävitamiseks.
 
Erinevalt nii mõnestki ulmeteosest, mis on sidunud telepaatia erinevate totalitaarsete ühiskondadega (Philip K. Dick on seda võtet korduvalt kasutanud), võttis Bester siin minu arvates realistlikuma lähenemise. Nimelt on telepaatidel inimeste peades sorimine ilma loata keelatud ning eriti oluline on see, et telepaatilisel teel saadud info on igal juhul kohtus kasutuskõlbmatu. Nõnda pidigi politsei tööd tegema traditsioonilisel viisil.
 
Eraldi tahaks kiita teose õhkkonda. Besteri loodud kriminaalloos oli selget Raymond Chandleri või Dashiell Hammetti teoste sarnast noir-hõngu. Samuti meenutas selle raamatu üldine ühiskonnakujutis F. Scott Fitzgeraldi teoseid USA 1920-ndate aastate metsikust kapitalismist. Tegelaste osas oli meeldejääv see, et nii Reich kui Powell, kuigi muidu täielikud vastandid, lähtusid eelkõige mingist isiklikust moraalikoodeksist, millest nad isegi võitmise nimel üle ei astunud.
 
Kui tahta ka negatiivsemat poolt välja tuua, siis minu jaoks oli autor mitmes kohas liiga palju end freudismist inspireerida lasknud (loos mängitakse läbi nii Oidipuse kui ka Elektra kompleks). Noir-tüüpi teostele omaselt on tegelastele ka matšolikkust antud suurema kühvlitäiega ning sellesse suhtutakse läbivalt täiesti siiralt. Mõni irooniline pööre sellel teemal oleks teost tervikuna veel kõrgemale tõstnud.
 
Hinnang: 8/10
Teksti loeti inglise keeles
Uudised

2018-08-21 * autorite lisamine teosele võiks nüüd toimida.

2018-08-21 * Sulbi nõudmisel sai kommentaar ära vahetatud.

2018-08-30 * Sisukorra muutmisel otsing töötab... vähemalt veidi paremini.

2019-07-16 * minimuudatus - kui teost on üldse esimest korda arvustatud, näitab arvustust "kuldselt"; ühtlasi on "viimati vaadatud arvustuste" paneelil kohe näha ka arvustuste kogus.

2019-10-03 * minimuudatus - kasutajavaade võimaldab limit parameetrit.

Baasi kasutamine

Siia tuleb ühel hetkel väike juhend (või midagi muud).

Sulbi nõudmisel tuli siia uus kommentaar kirjutada:
Jah, ei ole valmis. Ei, ei tea millal saab valmis. Kui soovid abi pakkuda, võta ühendust.

Probleemide ja ettepanekute korral kirjutage: baas@ulme.ee

Lisavahendid:

Viimaste kuude arvustused: märts 2020
veebruar 2020
jaanuar 2020
detsember 2019
november 2019
oktoober 2019

Autorite sildid: