Kasutajainfo

Steven Brust

23.11.1955-

Biograafia Bibliograafia

Teosed

· Steven Brust ·

Dragon

(romaan aastast 1998)

Sarjad:
Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
2
4
0
0
0
Keskmine hinne
4.333
Arvustused (6)

Romaani tegevus algab natuke keskelt - selgub, et Vlad on lihtsõdurina sõjaväes - ja pendeldab seejärel edasi-tagasi läbi erinevate aegade ja kohtade. Üsna ärritav stiil.

Üht-teist ebaloogilist on jälle tulnud sisse seoses raamatute kirjutamise tegeliku kronoloogiaga, ja aeg-ajalt see natuke segab. Eriti suured on lahknevused ja ebakõlad võrreldes sarja (idee järgi) eelmise osaga Yendi ja kohati tekkib isegi tunne, nagu olnuks Dragon algselt olnud mõeldud tsükli teiseks raamatuks.
Ning gastronoomilised üksikasjad teevad kohati väga näljaseks... ..välja arvatud muidugi kõiges, mis on seotud sõjaväega.

Raamatu lõpuks ilmub suurest segadusest ja erinevate aegade ja paikade vaheldumisest siiski lõpuks välja selge ja nagu ikka, üpriski ootamatu lahendus, kus mitte kõik ei saa päriselt seda, mida soovisid, aga lugejad jäävad rahule. Ja mängu tuuakse veel üks legendaarsetest mustadest relvadest.

Teksti loeti vene keeles

Järjekordne lisandus Vlad Taltose - sarja. Kirjutamisjärjekorralt siiamaani eelviimane, aga sarjas paigutub kuhugi algusesse. Ilmselt on "ametlik" sarja osade järjekord siis õige, kuigi seda raamatut on kuhugi täpselt raske paigutada pidevate ajas edasi- ja tagasihüpete tõttu, millega seekordset Vladi minajutustust on õnnistatud.

Muidu aga kaldub tegevus kõvasti military fantasy kanti. Asi saab alguse kui keegi Dragoni klanni kuuluv Fornia varastab ära kellegi äsjakoolnud Baritti kollektsiooni kuuluva Morganti relva.Sama kollektsiooni oli enda omaks pidanud Vladi sõber Morrolan. Dragonlordid on dragonlordid ja peaaegu kohe hakkavadki sõjaväed teineteisele vastu liikuma. Vlad laseb ennast spiooni ja sabotöörina Morrolani väkke lihtsõduriks värvata. Lõpus on traditsiooniline puänt, kus paljud asjad (ja mitte ainult selles raamatus) saavad selgituse.

Vladi sõjaväeteenistus on küllalt nüri, aga aeg enne seda kubiseb erinevatest söömaaegade kirjeldustest. Kui Brust annaks välja "Vlad Taltose Cookbooki", oleks sel ilmselt head võimalused kokaraamatute edetabel mõneks ajaks kinni panna. Kõik Taltose raamatud sisaldavad vähemal või rohkemal määral rikkalike, fantaasiaküllaste ja kirjelduse järgi väga maitsvate toitude valmistamist. Kenast kuumast tassist klavast meega rääkimata, ilma milleta Vlad teadupärast oma päeva ei alusta. Ja see EI ole kohv.

Lõppkokkuvõtteks: tüüpiline Taltose raamat. Siiski, mõnevõrra parem paarist eelmisest, kus Vlad oli sunnitud Adrilankhast põgenema. Potensiaalsetele lugejatele siiski soovitus: vaatamata küllalt väiksele järjekorranumbrile kogu sarja suhtes pole mõtet sellest raamatust sarja siiski lugema hakata, liialt palju on vihjeid ja inimsuhete rägastikku, mis võivad arusaamatuks jääda. Aga sarja fännidele: soovitan.

Teksti loeti inglise keeles

Vlad Taltos, kui sõdur ja sabotöör. Huvitav kontsept, nii lugejale kui ka talle endale, ja nii Taltos üritab pidevalt aru saada, kuidas ta küll nii rumal võis olla ja lahinguväljale sattuda. Romaan koosnebki sõjaväe elu ja lahingute kirjeldustest ning Taltose mõtetest sõjapidamisest ja tema rollist selles, mille vahel paiknevad lõigud meenutustega sellest, kuidas kõik sinnamaale arenes. Alguses oli natuke raske järjele saada, kuid mingi aja jooksul harjus sellise hüpleva stiiliga ära ja oli huvitav jälgida kuhu see kõik lõpuks välja jõuab.
Teksti loeti vene keeles

"Neli" tugeva plussiga ja kui see sõjakirjeldus vahepeal nüriks ei läheks, nagu ülal mainitud, saaks kindlasti "viie" . Eri aegade vahel pendeldav tegevustik häirib ka veidi, aga ainult veidi. Romaani algus ja lõpp on tugevamad kui keskpaik. Üldiselt meeldib see sari mulle väga ja tegelased hakkavad järjest lähedasemaks saama. Isegi Vlad jätab nii inimliku mulje, et kohati võib ära unustada, mis tüüpi mehega täpselt tegu on.
Teksti loeti mitmes erinevas keeles

Lugu oli hea, kuid lõpus olev stseen, mis on tuttav Bondi filmidest ("Sa oled liiga uudishimulik selleks, et mind kohe ära tappa...") ajas mind iiveldama. Justkui oleks autoril olnud ideed otsas, kuidas lugu palju paremini lahendada.
Teksti loeti inglise keeles

Võlur Barrit, keda Vlad viimati kohtas surnute radadel, on surnud ja tema lossist on leitud tohutu kogus Morganti relvasid. Morrolan palkab Vlad Taltose seda valvama - ta kahtlustab nimelt, et ühte relvadest hakatakse varastama - ning paar üldse mitte keerulist sammu hiljem on Vlad endalegi üllatuseks juba liitunud Morrolani sõjaväe eliitüksusega eriülesannete täidesaatmiseks. Draakon on piripealne militaarulme mida pehmendab Vladi pidev arusaamatus mis toimub ja miks ja misk ta ikka veel on palgamõrtsuka jaoks kõige sobimatumas kohas ehk lahinguväljal.
Spoilerite osas on siin autor võtnud väga sirgjoonelise lähenemise - läbi terve raamatu on sisse põimitud ka tegevusliin mis otimub ilmselgelt sõja järgselt seega lõpptulemuses ei saa olal mingit kahtlust ja jääb vaid teada saada, kuidas see kõik juhtus. Mille huvitavust spoilerid üldse ei vähenda.
Teksti loeti eesti keeles
x
Veiko Kastanje
1970
Kasutaja rollid
Viimased 25 arvustust:

Panga sarja teine romaan.

Valentin Scheller aka fakiir Faler, kes on Ebo luurest üle läinud vastuluuresse ja töötab koos prints Akino enesega, elab töist elu ning õpib paralleelselt maagia suurmeistriks. Tema pudelisse pistetud kehatu juhendaja üritab teda kõige sellega samaaegselt mõtlema õpetada. Mida suurmeister Heor selle all tegelikult silmas peab, selgub küll alles järgmises romaanis.
Faleri vägitegude analüüsil selgub, et kõiki teadaolevaid asjaolusid arvesse võttes need lihtsalt ei ole võimalikud. Mitte-Joele lisandub Mitte-Bill ja Ebo juhtide ette kerkib ülesanne tabada vaenulik maag, kelle olemasolustki neil on vaid udune kahtlus, töömeetoditest puudub igasugune ülevaade ja kelle eesmärgid.... ..on pehmelt öeldes kahtlased.
Schelleri operatiivpseudonüüm tuleb Ebos avalikuks, ise aga saab ta oma suureks üllatuseks teada fakiir Falerit puudutavatest suurtest ettekuulutustest. Ja talle meenub, kust ta tegelikult oma nime leidis.

Seitsmesaja aasta vanune tume ettekuulutus käivitub ja fakiir Faler kaob. Ees seisab kaks Faleri sõda...

Edasi lugege ise - raamat on seda igati väärt. Maagia, talismanide ja tehnoloogia suurepärane kokkupõimimine haarava süzeega, ladus jutustamisoskus ja palju muud...
Hindeks viis.

Teksti loeti vene keeles

Esimene romaan Panga/fakiir Faleri sarjast.

Romaanid, mille tegevus toimub planeedil Panga ja peategelaseks on fakiir Faler, moodustavad minu arvates Shtsheglovi kõige parema sarja. Ja tõsiselt hea sellise.
Suuremad bibliofiilid võivad aeg-ajalt ära tunda üht-teist Strugatskitelt tuttavat, ent sellest hoolimata on maailm täiesti ehe ja omanäoline. Ning tegevus areneb kui trampliinil.

Panga – imepärane maailm täis maagiat, ettekuulutusi ja kõikvõimsaid talismane. Maailm, kus maagia on sedavõrd tavapärane elu osa, et ka iga bard, fakiir või näitleja peab olema vähemalt keskpärane maag. Ja iga pangalane ihkab saada ei rohkem ega vähem kui maailmavalitsejaks.
Iidsete talismanide kontrollimiseks on vaja maalasi. Neid leida polegi väga raske - nii maalased kui maine tehnika sattuvad Pangale enda jaoks täiesti ootamatult ja kõige erinevamatest aegadest, keskaegne talumees võib kergesti kokku sattuda tähelenduriga. Aga sel pole tähtsust, sest Pangal tähendab maalane orja. Orja, kelle käes on talismani jõud.

Ühel kaunil hommikul ärkab vabade maalaste salajases ja heakorrastatud linnas Ebos endine raamatupidaja Valentin Scheller, nüüdne maag, talismaniomanik ja välisluure sektori ’Rannik-Põhi’ kaastööline operatiivpseudonüümiga fakiir Faler. Ja oma kaunist romantilisest kodust välja nõutuna saab ülesandeks leida zombie poolt röövitud sidesõrmus.... ..mille peale sündmused hakkavad arenema pehmelt üteldes plahvatuslikult ja kohalik maakaart saab oluliste muudatuste osaliseks.

Hea ja kohati lausa virtuooslikult kirjutatud raamat. Soovitan.

Teksti loeti vene keeles

Inimkond on jõudnud tähtedeni ja laiendab järjest kolooniaid. Esimeseks terraformitud planeediks saab Marss. Warp-mootori ja hüperruumi avastamine toob kaasa kvalitatiivse hüppe Maa Föderatsiooni laienemises. Toimuvad esimesed kontaktid `võõrastega`, hakkavad välja kujunema pärilikud navigaatorite klannid.
Kui inimrass on juba praktiliselt lõpetanud galaktika hõlvamise, hakkavad ootamatult sündima erakordsete vaimsete võimetega inimesed -psykerid- ning jarjest rohkem levib demooniline seestumine, veristes konfliktides algab tsivilisatsioonide lagunemine. Käivitub pikkade ja hävitavate sõdade ajastu ning järk-järguline langemine barbaarsusesse.
Nagu hiljem selgub, ilmuvad deemonid hüperruumist. Inimkond ja tsivilisatsioon säilivad vaid seal, kus psykerid hävitatakse või neid kontrolli all hoitakse. Samal ajal on Maa aastatuhandete kestel oma kolooniatest ära lõigatud tormide tõttu hüperruumis.
Maa isolatsioon lõppeb. Demoonilise mässu mahasurumisel Kosmilises Merejalaväes ja otsustava kahevõitluse käigus Horusega kaotab Maa Imperaator oma inimliku olemuse ja muutub praktiliselt surematuks. Ta suletakse kuldsesse trooni, mis koosneb elu alalhoiu ja mitmesugustest kontrollsüsteemidest. Imperaatori eksistentsi ja psüühikat säilitavad inimohvrid - ta toitub psykerite hingedest.
Imperaator alustab kolooniate taashõlvamist ja loob uue `psüühilise` navigatsioonisüsteemi -Astronomiconi- , mis võimaldab täpsemat navigatsiooni hüperruumis. Algab Inimkonna Impeeriumi ajastu.
Hüperruumis elutsevaid koletisi ja psykereid hoiab kontrolli all Inkvisitsioon.

See oli nüüd siis lühidalt taust, milles toimub käesoleva raamatu tegevus. :)
Kolm noort poissi: aadlik Alexandro e. Lex, tehn Biff ja alamkihist Zoat -tulnukad ühiskonna nii väga erinevatest kihtidest Trazlori megapolises- kohtuvad esmalt jõukude verises võimuvõitluses ja siis juba Impeeriumi Kaardiväe värbamispunktis, kus nad kõik valitakse parimatest parimate hulka - astumiseks Space Marine ridadesse, täpsemalt Impeeriumi Rusika ordusse.
Kosmiline merejalavägi on üles ehitatud mungaordude põhimõttel - aluseks on vääramatu usk imperaatorisse ning ordu primarhi. Kõik sõdurid sisaldavad primarhi geneetlist materjali ja arvukalt erinevaid implantaate, mis annavad neile ebainimlikud võimed ja vastupidavuse.
Töömeetodeid ja moraali iseloomustab ehk kõige paremini fraas täissõdalaseks pühitsemise lõpprituaalilt: `tappa on sama mis palvetada`. Kosmiliste dessantväelaste jaoks tähendab valu ekstaasi, mõttetu surm on range keelu all. Armastatuim meelelahutus on surnud võitluskaaslaste luude graveerimine, nikerdatud esemete valmistamine ja duellid.
Väljaõppe käigus `eksmatrikuleeritutele` saab osaks katseloomade saatus ordu kirurgide käes või isiksuse hävitamine.
Huvitav, et ordu traditsioonilistel kivikruusidel on kahe peaga kotka ja haakristi kujutised... Ja sama sümboolika on vägagi levinud ka Impeeriumi sõjatehnikal.

Raamat ongi pühendatud Lexi väljaõppele ja arenemisele täisvereliseks space marine`iks, tema misioonidele ja kummalisele sõprusele Biffi ja Zoatiga. Romaani lõpus eemaldab Lex vasakult käelt liha ja graveerib luudele oma surnud sõprade nimed.

Äärmiselt huvitav ja omapärane raamat, ent kohati kuidagi `visandlik`. Hoolimata oma paigutisest pinnapealsusest ja lünklikkusest siiski hea.

Teksti loeti vene keeles

Metsades luureretkel kadunuks jäänud antigraavi otsingul avastatakse tühi shiride poolt mere äärde rajatud linn, mille üks kohalik naljahammas ristib Odessaks.
Rostik on sunnitud lähemalt tutvust tegema sõjakate sisalike -dvaridega- ning sooritab poolkogemata ka esimese kaubavahetustehingu, saades neilt purunenud lennumasina plasmarelva vastu mingit kummalist lateksit. Mida, nagu hiljem selgub, himustavad väga ka juba eelmises raamatus väljailmunud `purpursed`. Kohtutakse nähtamatute lendavate `taevausside` e. `vaaladega`.
Hoolimata kummalisest mälukaotusega vahejuhtumist algab Odessa asustamine. Selgub, et merepõhjas elutsevad molluskid toodavad metallpärle, mis põhjustab suure metallikogumise kampaania. Traagiliste vahejuhtumite käigus avastatakse järjekordne uus rass - amfiibinimestest vikramid, kellega Rostikul lõpuks korda läheb ka kaubavahetust alustada.
Välja ilmub ka uus, hiiglaslik ja üpris mõistatuslik veeolend, keda kohalikud kutsuvad Fop-Follaks ja kes tundub olevat hüpnootiliste võimetega ja mingil määral mõtetest toituv kiskja-vetikas.
Trifiiditaolised shirid avaldavad soovi oma koloonia moodustamiseks Bolovskis, et osa saada noore inimrassi elujõust, keda nad nimetavad `eluga kauplejateks`. Samas süvenevad Rostiku probleemid juhtkonnaga, kelle bürokratiseerumist ja rahvast eemaldumist ta pahaks paneb.

Hea raamat ja paremaks läheb; selline omalaadne ja suuremalt jaolt sõjaline fantastika.

Teksti loeti vene keeles

Jätkuvad kontaktid kummaliste kolmejalgsete võõrastega, kes tunduvat muretsevat mingi ülevalt lähtuva ohu pärast. Linnalähedased uurimisretked selgitavad välja uue rassi karvaseid olevusi -bakumure- kes tunduvat pärinevat öistest kiskjatest ja kelle metsikud hõimud tegelevad usinalt metallivargustega. Nagu selgus juba esimesest raamatust, on metall Keskpäevamaal üldse väga kõrges hinnas. Osa karvaseid aga osutuvad väga kergesti kodunevateks...
Järk-järgult püütakse üle minna hobutranspordile. Pikal uurimisretkel lähima mäeaheliku taga asuvates soodes avastatakse uus rass võõraid - väga sõjakad mõistusega ja relvi kasutavad linnud - ning veelgi sõjakamad suured sisalikud, kes kasutavad plasmarelvi. Tehakse tutvust ka karjadena ründavate hüäänkarudega...
Samal ajal on Bolovskit antigraavidel rünnanud aga järjekordne uus rass - valgete juuste ja purpurse nahaga - kes ise nimetab end piraatideks ehk gubiskideks. Linn okupeeritakse ja endine kommunistlik boss kuulutab end gauleiteriks. Rostik jõuab tagasi just õigeks ajaks, et organiseerida korralik sõda ja orjapidajatest gubiskid koos kaasajooksikutega linnast jälle välja lüüa. Maha jääb meeletult laipu ent samas õnnestub hõivata ka arvukalt lendavaid laevu -antigraave- ja plasmarelvi.

Hakkab välja kujunema uus bürokraatia. Hakkab lõplikult välja kujunema uus bürokraatia ja põllumajanduses taastatakse kiiruga eraomandust. Rostik õpib piloodiametit. Ja ennustab uute probleemide saabumist.

Teksti loeti vene keeles

Ühel ilusal hommikul ärkavad vene väikelinna Bolovski elanikud ja avastavad, et päike on juba kõrgel taevas, kellad kogu linnas aga ootamatult segi läinud. Läbi korraliku segaduse ilmneb pisiasi, et linn ei asu enam maal.

Peategelasel Rostislav Grinevil e. Rostikul -arsti ja polaarradisti pojal- jääb algavate sündmuste käigus ära matemaatika lõpueksam. Ja elu muutub huvitavaks.
Väikeste avastusretkede käigus selgub, et linn -koos polütehnikumi, raudteesõlme, sõjaväelaagri, haigla ja paari tavalise ning paari `numbri`tehasega- on koos suure pinnaselatakaga ümber kolinud uude maailma täiesti uue ja omapärase looduse keskele. Uued putukad, loomad, linnud.. ..ja nagu selgub, ka mõistusega olevused. Uut elukohta hakatakse nimetama Igavese Keskpäeva Maaks (sest päike on päeval pidevalt seniidis) ja astronoomid oletavad, et tegemist on omapärase Dysoni sfääriga, mis on asustatud paljude kultuuridega, millest mõnedel on ka pääs kosmosesse.
Pärast bioloogilise uurimisjaama hävingut luuakse linna ümber sõjaväeline perimeeter ja kuulutatakse välja mobilisatsioon. Algavad lahingud hiiglaslike (pool)mõistuslike putukatega. Rostik ja veel mõned terasemad noorukid sattuvad koos julgeolekukapteni Dondikuga esimesele põhjalikumale uurimisretkele ja avastavad terve võõra tsivilisatsiooni linna, tõsi küll, metsistunud, degradeerunud ja osaliselt maha jäetud. Järgmisel visiidil õnnetub juba luua kontakt ka omapäraste `trifiididega`, kes ise nimetavad end shirideks. Kestavad verised lahingud putukatega.
Mõnel üksikul inimesel, s.h. ka Rostikul algavad omapärased selgeltnägemishood. Suuri probleeme on linna kommunistliku bürokraatidest juhtkonnaga, ent uue ohu - tohutu lendkiskjate hordi borõmi- eest jõutakse tänu `selgeltnägijate` ja võõraste udustele hoiatustele siiski maa alla varjuda. Hiidputukatel sedavõrd ei vea.
Ellujäänud ja näljast poolsurnud linnaelanikud löövad oma rammusa juhtkonna kevadel värske õhu kätte jõudes ja nomenklatuurivarjendi avastades peaaegu mättasse, ent õnnetuseks lasevad end papil ja mõningatel haritlastel ümber veenda... Algab uus ja demokraatlikum ajastu...

Hea ja loetav raamat, ent järgmised osad on paremad.

Teksti loeti vene keeles

Romaani algus räägib Vladi lapsepõlvest, sellest, kuidas ta leidis endale maagi `sõbra` (eesti keele terminoloogia jätab soovida) - mürgise lendsisaliku jheregi ja ja õige pinnapealselt ka sellest, kuidas liitus samanimelise Jheregi klanni Organisatsiooniga.
Seejärel hüppab tegevus sujuvalt ja ette hoiatamata Vladi karjääri hiilgeaegadesse. Ülesehituselt üsna iseseisev raamat..

Vladile tehakse uskumatult ahvatlev pakkumine äärmiselt ohtliku ja mõjuvõimsa jheregi poolt kui ilmneb, et üks klanni mõjuvõimsamaid isikuid on nõukogu kassaga jalga lasknud. 42. `töö` tema karjääri jooksul, nagu selgub. Häda on selles, et tulevane laip on valinud endale 17x päevaks ideaalse varjupaiga (ja veel Vladi sõprade juures), iga päev ootamist võib aga klanni au ja väärikuse hävitada. Vlad muutub tülikaks.
Vahelduseks tehakse ka väike tagasivaade planeedi ajalukku ning dragaeranite põlvnemisse ning geneetikasse ja klannide kujunemise tagamaadesse. Seletatakse ära, mis on nn. keelatud impeeriumieelne maagia. Ja ilmneb, et üks tsükli läbivatest tegelastest on nii umbes 200000 aastat vana. Ja et dragaeranitel on klannimälu ka eelmiste elude kohta. Ning et Vlad oli kunagi eelmises elus Aliera vend, Jheregi klanni looja etc etc. Tõeline seebiooperlik segadus.
Peab ka märkima, et selles romaanis ilmutab enamik tegelasi tavalisest märksa suuremat künismi.
Tapetakse Morrolan ja olukord kipub kontrolli alt väljuma.. Jheregide sooritatud mõrv draakonite juures tooks kaasa klannidevahelise sõja.

Lõpus, nagu ikka, kipub selguma, et kõik on märksa keerulisem ja pahupidisem kui alguses tundus... ..ja erinevate tegelaste motiivid samuti. Lõpplahendus on tehniliselt piisavalt keeruline ja huvipakkuv. Ja täiendatud ühe peategelase naisevõtuga.. ..mis toob automaatselt kaasa naiste kasvatamise küsimused... :)
Väga hea raamat ja piisavalt segane. :))

Teksti loeti vene keeles

Romaani tegevus algab natuke keskelt - selgub, et Vlad on lihtsõdurina sõjaväes - ja pendeldab seejärel edasi-tagasi läbi erinevate aegade ja kohtade. Üsna ärritav stiil.

Üht-teist ebaloogilist on jälle tulnud sisse seoses raamatute kirjutamise tegeliku kronoloogiaga, ja aeg-ajalt see natuke segab. Eriti suured on lahknevused ja ebakõlad võrreldes sarja (idee järgi) eelmise osaga Yendi ja kohati tekkib isegi tunne, nagu olnuks Dragon algselt olnud mõeldud tsükli teiseks raamatuks.
Ning gastronoomilised üksikasjad teevad kohati väga näljaseks... ..välja arvatud muidugi kõiges, mis on seotud sõjaväega.

Raamatu lõpuks ilmub suurest segadusest ja erinevate aegade ja paikade vaheldumisest siiski lõpuks välja selge ja nagu ikka, üpriski ootamatu lahendus, kus mitte kõik ei saa päriselt seda, mida soovisid, aga lugejad jäävad rahule. Ja mängu tuuakse veel üks legendaarsetest mustadest relvadest.

Teksti loeti vene keeles

Vladimir Taltos jõuab vaevalt oma uutesse valdustesse sisse elada, kui on sunnitud alustama klassikalist maffiasõda oma naabriga. Pärast mitmendat tapmiskatset (mis tolles maailmas on kujuteldamatu) muutub Vlad juba väga paranoiliseks ja selgitab lõpuks välja veerand aastatuhandet kestnud keerulise intriigi ja vandenõu Impeeriumi ladvikus.
Lisaks tutvub Vlad eriti eksootilisel viisil oma tulevase abikaasaga, kusjuures tema modus operandi saatuslike naistega kohtumiseks osutub kaunikesti valusaks. Ja ei jäta mingit kahtlust selles, mis on peategelase nõrk külg ja potentsiaalse hävingu põhjus.
Samas kipub ka selguma üht-teist huvitavat dragaeranite aumõistete ja nende praktiliste rakenduste kohta.

Raamatus on mõned tillukesed vastuolud tsükli esimese osaga, ilmselt tulenevalt vastupidises järjekorras kirjutamisest.

Teksti loeti vene keeles

Poiss tagasihoidlikult agraarplaneedilt Hera, kellel on suur unistus - saada palgamõrvariks. Ta töötab ennast laevadel välja impeeriumi keskplaneedile Zeus ja - puhtjuhuslikult - leiab endale peagi ka legendaarse ja kurikuulsa õpetaja.
Lõpueksamiks valib vana auahne palgamõrvar neile praktiliselt võimatu ülesande - tappa imperaator.

Paljulubavalt ja huvitavaltki algav romaan, mis hoolimata mõnedestki kenadest kohtadest kahjuks jääbki selliseks. Selline tunne, nagu oleks tegemist alles noore kirjaniku (22. a.) käeharjutuse või mingisuguse suleprooviga. No umbes nagu Terry Brooksi varased romaanid. Igal juhul pärast Silveri vägitegude lugemist oli minu jaoks tegemist täieliku pettumusega.

Teksti loeti vene keeles

Tsükli Silent Empire esimene romaan.
Vähestel sobivate geenidega õnnelikel on transis viibides ligipääs maailmale nimega Dream, kus nad võivad suhelda kõigi teiste samasugustega (ja mitte ainult inimestega) ning luua ja hävitada vastavalt omaenese visioonidele. Selliseid inimesi nimetatakse vaikijateks ja nende anne on paljudes maailmades nende needuseks - vaikijaid kasutatakse kiirkommunikatsioonis ja sageli muudetakse nad automaatselt orjadeks.
Vaikijad on vabad näiteks Sõltumatus Konföderatsioonis ja üks suurimaid organisatsioone, mis tegeleb nende leidmise, vabastamise ja väljaõpetamisega on poolreligioosne ordu `Irfani lapsed`.

Ordu avastab uue ja enneolematute võimetega vaikija, kes asub füüsiliselt kusagil planeedil Rust, hiljuti annekteeritud Inimkonna Ühtsuse Impeeriumi poolt. Tema leidmise ja vabastamise käigus tekkib palju segadust, seda enam, et unenäomaailmas endas on midagi väga pahasti. Lisaks tahaksid üleloomulike võimetega poissi endale saada väga paljud, mis viib Konföderatsiooni ja Impeeriumi sõjani.

Alguses tundus romaan vägagi huvitav ja värskete ideedega ja köitev, ent kahjuks mitte kauaks. Paljud tegelased, kes peaksid saavutatud seisundi ja kogemuste tõttu olema vägagi võimekad, kipuvad käituma pehmelt ütelda infantiilselt; väga palju tähelepanu pööratakse mõnede homsoseksuaalsete peategelaste isiklikele muredele, ihadele ja üleelamistele; tegevus kipub kuidagi killustuma etc etc. Isiklikult mulle jääb viimaseks selle tsükli ja ilmselt ka autori raamatuks.

Teksti loeti vene keeles

Hea uus ilm... Ameerika on okupeeritud Jaapani poolt, Euroopa tuumasõjast põhjalikult segi. Maailm on täielikult muutunud. Eneseteadvust omandavad tehisintellektid, Turingi politsei, implantaadid, küberid, tehislikkuse koeffitsent, psühhedeelikud, lõbusõidusoomusautod. Yakuza ja uinuv, aga võimas vene maffia.

Välisministeeriumi tagasihoidlikule programmistile ja väikest viisi häkkerile Artjomile pakub `sidemetega` ja edukas sõber väikest tööotsa. Nimelt olevat kusagil laokil info uute ja revolutsiooniliste neurokonnektori implantaatide kohta koodnimega `teemantnärvid`, mida ametlikult üldse olemas pole. Ja mis avavad uued ja täiesti fantastilised võimalused nende kasutajatele.
Nagu varsti selgub, peavad antud tehnoloogiale jahti praktiliselt kõik ja algavate küberite/inimõiguslaste rahutuste taustal puhkeb suuremat sorti klaarimine, kus `teemantnärvide` pärast võitlevad tehnoloogia välja töötanud jaapani korporatsiooni `puhastajad`, yakuza erinevad fraktsioonid, vana hea vene maffia, riiklikud struktuurid, küberid ja kõikvõimalikud üksiküritajad. Sekka lööb ka tehisintellekt, kes otsib endale väljundit reaalsesse maailma ja inimeste emotsioonidesse.
Informatsiooni kogumisega tegeleb ka üliedukas uuriv ajakirjanik Tamanski, kes on romaani üheks läbivaks peategelaseks ja muutub peatselt juba sedavõrd oluliseks võtmeisikuks, et üks huvitatud pooltest röövib väljapressimise eesmärgil tema armukese...
Palju verd, misantroopseid tulevikuvisioone ja head fantaasiat. Ja suhteliselt happy end, ehkki loomulikult mitte kõigi jaoks.

Teksti loeti vene keeles

Tsükli teine raamat, milles figureerivad jällegi ajakirjanik Tamanski ja - mõnevõrra vähem - Artjom, nüüd juba sõltumatu virtuaalne isiksus. Platsis on ka Mozes Mbopa, Martin ja küber Sheptun. Raamat koosneb sisuliselt kahest poolest, mis täiendavad teineteist üsna kenasti.

Igavlev Tamanski otsustab proovida sõjakirjasaatja elu ja sekkub aktiivselt Aafrika konflikti, kus sõduritena võitlevad peamiselt euroopa vabatahtlikud. Ahvid ka muidugi, aga mitte vabatahtlikena. :) Kasutatakse äärmiselt eksootilisi ja (karme) relvasüsteeme ja tuleviku sõdadest huvitunutele on kahtlemata tegemist kasuliku lugemisega...
Huvitavad paralleelid Gibsoniga - voodoo jumalad kipuvad taas maailma, ja sedapuhku mitte ainult virtuaalses reaalsuses. Mozes Mbopa kipub igatahes aeg-ajalt ja väga ebameeldivas vormis samastuma Parun Samediga.
Kogu sõda on kummaline, arusaamatutest allikatest finantseeruv ja mõttetu lihamasin, millele teeb lõpu alles Venemaa raudse rusikaga sekkumine (miks ma küll ei imesta?) ja mille tegelikku mehhanismi valgustatakse veidi alles romaani teises pooles.

Romaani teine pool kirjeldab peamiselt Martini ja Tamanski juurdlust ühe äärmiselt omapärase sekti osas, on samuti kaunikesti jõhkralt verine ja annab üksjagu vastuseid Aafrika sõjakäigu osas tekkinud küsimustele. Muuhulgas antakse veidi ka äärmiselt masendavaid tulevikuvisioone Ukrainast - tundub, et Burtevil on selle kandi vastu mingi eriline vimm.

Teksti loeti vene keeles

Tsükli kolmas raamat ja ütleks, et real eri põhjustel ka parim ja kõige kergemini loetav neist.

Rohkem kui sada aastat pärast teise romaani lõppu. Maailm on täis hiiglaslike kuplite all asuvaid paljutasandilisi megapoliseid, kloonimine on keelatud kõikjal peale orbitaaltasandite, IskIn`id ehk TI-d on ametlike andmete kohaselt -mida samuti laiemalt ei avaldata- välja surnud. Nende asemele on astunud omalaadne Matrix, mis seisneb VR-s. Anklaavi eliit elab sisuliselt virtuaalses reaalsuses ja nende füüsilisi kehi poputatakse nn. juurviljatasanditel - umbes nimele vastavas olekus. Inimkond on isoleerunud iseendast ja teistest.

Romaani tegevus algab alumisel tasandil -megapolise põhjas-, kus suure üleujutuse ajal sattub ühte ruumi viis väga erinevat inimest ja küber. Pausides verejanuliste tapjate sekti rünnakute vahel jutustatakse erinevaid lugusid, millest raamat peaasjalikult koosnebki. Peaaegu kõigil lugudel on ühine nimetaja - legendaarne palgamõrvar Alex. Tõsi küll, vilksatab ka eelmistest raamatutest tuttav ajakirjanik Tamanski, selle maailma jaoks samuti elav legend.. ..hoolimata oma sagedastest surmadest.

Verises lõppmängus tõmmatakse otsad kenasti kokku ja selgub veel üht-teist huvitavat. Hea raamat. Viis.

Teksti loeti vene keeles

Selline natuke lasteraamatu moodi lugu. Vlad jõuab linakasvatajate asulasse ja avastab oma üllatuseks ühe romaanist Taltos tuntud vana tuttava - küll veidi surnult ent seda erksamana. Või pigemini avastatakse küll esmalt teda ennast.
Minu jaoks jääb see elustumine igal juhul veidi segaseks, kuna Morganti relvaga tapetutest ei jäänud teoreetiliselt nagu midagi järele..? Igal juhul tekkivad Vladil äärmiselt suured vastuolud kohaliku paruni ja samuti ka truualamliku talurahvaga.
Peategelane on kohalik külanooruk ja arsti õpilane Savn, kes juhuslikult Vladi teele sattub. Kahjuks aga tundub, et Taltose ellujäämisoskused on tugevasti alla käinud.
Teksti loeti vene keeles

Kohe pärast Taltos`t lugedes (ja ka muidu) on tegemist veidi ebameeldiva üllatusega. Vlad on nimelt vahepeal naise võtnud ja sellesse niivõrd põhjalikult ära armunud, et pea ei tundu enam üldse mitte kogu tegevust juhtiv vaimne keskus olevat.

Raamat algab üsna huvitava kähmluse ja jumalikult kliendilt tellimuse võtmisega. Kuna Vladi abikaasa Cawti aga on ülepea sukeldunud uude (ja samas väga vanasse) mässulisse filosoofiasse ja tegeleb usinasti revolutsioonilise liikumise arendamisega, on Vladil kõik käed tööd täis - ta sooritab naise päästmiseks hulgaliselt täiesti enesetapjalikke tegusid, mis viivad tema pea rahalise väärtuse pideva kasvuni ning kulmineeruvad ametliku süüdistuse esitamisega Organisatsiooni vastu. Lugu lõppeb sellega, et Vlad saab Impeeriumi ülikuks, läheb naisest lahku ja põgeneb tsivilisatsioonist, et oma elu päästa.
Hästi kirjutatud, aga miskipärast ei meeldinud.

Teksti loeti vene keeles

Natuke kaootilisevõitu raamat, kus üsna pidevalt on võimalik midagi uut avastada ja veidi varem loetut natuke ümber interpreteerida. Aga mõnus. Häid killerilugusid on vähe ja see kindlasti üks nendest.

Mõnusalt segane maailm, maagia ja võlukunsti paralleelne esinemine, intellektiga loomad, elavad surnud, kõikvõimalikud koloriitsed ja veidi hullumeelsed tegelaskujud jms annab Vladi tegevustele tõeliselt hea keskkonna. Pärast 1, 6 ja 7 osa lugemist tundub see mulle seni kogu sarja parima romaanina. Viis seega.

Teksti loeti vene keeles

Aunimetustest ilma jäetud ja konfiskeeritud varadega Raj`l veab taas kord - Koloonia sissetung ja heliograafisõnum selle kohta jõuavad tema jaoks täpselt õigel ajal.

Palju toredaid lahingustseene ja lõpuks kogu Bellevue tsiviliseeritud osa sisuline ühendamine Koloonia autonoomia säilitamisega. Ootuspärasel viisil selgitust leiab ka see, miks Thom Poplanichi vaja oli. :)

Ma ootan huviga järgmise sarja alguse kallale asumist, sest õnnetul kompuutril pidanuks selles ajastus ees seisma ilmselt veel ka üks suurem usureform - Täheinimese Vaimu kirik tundus teisitimõtlejate osas vägagi leppimatu isegi muhameedlastega võrreldes.

Teksti loeti inglise keeles

Hoolimata Brigaadi vägede jätkuvast arvulisest ülekaalust saavutavad Raj väed järjest uusi võite ja Brigaadi valitsuse väljavahetamise. Brigaad kapituleerub tingimusteta.

Kuberner kiirustab viivitamatult sõjalise ajutise valitsuse ja Raj väljavahetamise ning järsus toonis tagasikutsumisega.

Raamatu lõpus leiab oma loogilise otsa paranoilise kuberneri veelgi paranoilisem ja egoistlikum vennapoeg - kindral Whitehalli perekonna vahetul osalusel. Lisaks oma vägedele ka Brigaadis äärmusliku charisma omandanud kindralile tehakse taas kord ettepanek võim täielikult enda kätte haarata. Keskuse prognoosid tema isikliku saatuse osas tagasipöördumise puhul on sellised, millistega keegi isegi hambaarsti juurde ei läheks.

Teksti loeti inglise keeles

Tavapärasel algab raamat külaskäiguga staasises peetava Tom Poplanichi juurde -poolteist aastat pärast eelmist visiiti.

Uus sõjakäik - kunagise Föderatsiooni 591. Provisional Brigade vallutustest väljakasvanud riigi vastu, mida üldiselt Brigaadiks nimetatakse, ja algav Läänepoolsete Territooriumide ühendamine. Peaks märkima, et Bellevue riigid on üldse kujunenud omaaegse Föderatsiooni tsiviil- või sõjaliste struktuuride eriti kummalise arengu tulemusel. Squadron kujunes välja merelaevastiku iseseisvumise ja taandarengu tagajärjel, Kolooniat asustasid Bellevue esimeste kolonistide järglased, skinnerite kohta ei oska isegi midagi arvata - prantsuse keele veidrat versiooni kõnelevad kummalised verejanulised barbarid; lisaks mainitakse suuremaid formeeringuid nagu Settlers, Stahlwarts, Guard. :)

Raamatutes kasvab läbivalt Raj abikaasa lady Suzette tähtsus, kes oma mehe edu tagamiseks tegeleb intriigide, vastuluure ja luurega. Suurepärane ja armastav abikaasa. :)
Hoolimata brigaadi vägede 10-kordsest ülekaalust ja kuberneri vastalise vennapoja missioonile kaasaminekust areneb sõjakäik edukalt. Ja jõuab selles raamatus esialgu ainult poole peale. Vallutatakse Lion City - üks Brigaadi suuremaid linnu.

Teksti loeti inglise keeles

Brigadir Raj Whitehall teeb külaskäigu oma superarvuti poolt staasises hoitava sõbra juurde. Ja sõda läheb edasi - Raj saab brigaadikindraliks, algab retk Squadroni vastu ja Lõunapoolsete Teritooriumide `taasühendamine`.

Igati nauditavad on nii põiked kohalikku teoloogiasse -kirikupea tiitel on Syssup ja mingi inkvisitsiooniteenistuse alge kannab nimetust AntiViral Cleansers, patud sisestakse terminali etc- kui ka lahingustseenid. Eriti ratsaväega seotu - seda arvestades, et hobuseid Bellevuel ei ole. :)

Squadron purustatakse ja paranoiline kuberner nõuab võiduka kindrali viivitamatult `vaibale`. Ja oma Täheinimese Vaimu avatari missioonist ja kohustustest vägagi teadlik Raj kuuletub, kuna võimuhaaramine tema enese poolt tooks Keskuse hinnangute järgi kaasa kodusõja ja tsivilisatsiooni jätkuva languse.
Nagu Drake raamatutele üldse tüüpiline, on lisas antud põhjalik ülevaade armee struktuurist ja eriti relvastusest. Käesoleva tsükli raamatute üheks läbivaks jooneks on üldse Raj armeede moderniseerimine.

Teksti loeti inglise keeles

Avo põhjalikule sissejuhatusele on suhteliselt vähe lisada. :)

Tsükli esimene raamat kirjeldab niisiis peaasjalikult Civil Governmenti autokraadist kuberneri ihukaitseväe noore võimeka kapteni Raj Whitehalli komandeeringut piirialadele võitlema muhamediusulise Koloonia vägede vastu. Raamat lõppeb kena pisikese vandenõuga, kust olulisemad tegelased päris kenasti välja tulevad.
Ja loomulikult on läbivaks elemendiks tagaplaanil tõenäosushinnanguid ja visioone jagav Sector Command and Control Unit AZ12-b14-c000 Mk. XIV ehk tavasuhtlemises center. Too näeb oma ülesannet Bellevue taasühendamises, inimkonna allakäigu peatamises ja tähtedevahelise süsteemi taastamises.
Igati kena ja loetav tükk sõjalist fantastikat.

Teksti loeti inglise keeles

Vägilane Svetlan kaaslastega jätkab korra loomist muinasjutulises maailmas, sedapuhku siis jõgedevahelises krahvkonnas.
Ilmutades hämmastavat ja imekspandavat humanismi, leitakse häid omadusi pea kõigis ning destruktiivsemalt poolelt võetakse ette sajandeid tagasi vampiiride poolt loodud elav jumal..
Õnnetuseks lööb romaanis enneolematu ehedusega välja Ivanovis seni enam või vähem varjul olnud krooniline sõnavoolus. Ütleks, et ca 80% raamatust koosneb Svetlani tiraadidest, filosoofilistest targutustest ja vestlustest... Vahepaladena toimuv tegevus muudab sorava lugemise siiski võimalikuks. Üle kolme ei paneks.
Teksti loeti vene keeles

Pärast Avo ammendavat ülevaadet on sisu ümber jutustamata raske palju midagi lisada... Üpris nutika fantaasiaga kirjutatud romaan, ja oma esimeses pooles ka päris hea. Siis aga tekkib äkitselt tunne, nagu oleks kogu autori fantaasia õhust tühjaks jooksnud ja kõik tähtajad `kukkunud`. Ja saabub kaunikesti nigel ja igavavõitu lõpp...
Hindeks neli, seda peamiselt hea alguse eest.
Teksti loeti vene keeles

Esimene Tjurini romaan, mida lugema juhtusin. Ostetud sai põhimõtteliselt seepärast, et reisile oli vaja midagi lugemiseks kaasa osta ja tõmbavama kraamiga oli poes parasjagu nigel seis..
Kõik algab Moskvas, kus mõjuka äiaga naistemaias KGB kapten Frolov vaikselt oma teenistust veab ja välisasjadega tegelevasse ametkonda üleminekut planeerib. Õnnestubki tal juhuslikult sattuda katsetesse, kus üpriski kummaline teadlaste tiim proovib sumerite poolt üleloomulike olenditega suhtlemiseks kasutusel olnud psühhotroopseid aineid ja arendab saatuse välja ehk F-välja teooriat.. Ja omandab pärast uuesti toibumist mõned veidi eripärased võimed.. :)
Edasi viib saatus Frolovi-isanda tõusvas joones Iraaki, tasapisi aga ka konflikti oma ametkonna järelevalveteenistustega. Mängu tulevad F-välja detektorid, maa-alused hauakambrid, zombid, deemonid ja vanad sumeri jumalad ning läbi parajalt suure segaduse jõutakse lõpuks ka inimkonnale (ehkki mitte just peategelasele) õnneliku lõpplahenduse juurde..
Aga midagi jääks ikkagi nagu puudu kogu selles askeldamises... :( Kolm seega.
Teksti loeti vene keeles