Kasutajainfo

Aleksandr Kazantsev

2.09.1906-13.09.2002

Biograafia Bibliograafia

Teosed

· Aleksandr Kazantsev ·

Faetõ

(romaan aastast 1974)

ajakirjapublikatsioon: «Iskatel» 1971; nr. 3 - nr. 4; 1972; nr. 4 - nr. 5; 1973; nr. 2 - nr. 3
Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
0
2
0
0
0
Keskmine hinne
4.0
Arvustused (2)

Tihti küsitakse inimestelt, et millised kolm raamatut nad võtaksid kaasa üksikule saarele. Romaan-triloogiaga "Faeedid" polnud ma just küll üksikul saarel... aga midagi selletaolist siiski. 1985. aasta sügisel, kui ma õppisin Tartu Ülikoolis vene filoloogia esimesel kursusel ning püüdsin (õnneks edukalt) vältida teenistust Nõukogude Armees, tuli mul mingi aeg haiglas vedeleda. Võtsin siis kaasa hulga kohustuslikku kirjandust ning ka paar ulmekat. Kazantsev oli üks neist. Ütleks nii, et ilmselt on tegu Aleksandr Petrovitshi parima tekstiga. Ma olen ju neid teisigi lugenud! Kazantsev oli ääretult riigitruu kirjanik ning seetõttu anti ka ta tekste hiidtiraazhides ja arvukates kordustrükkides pidevalt välja. Oli üsna tõenäoline, et sa aeg-ajalt mõne ta "tellise" otsa komistasid. Peaks pisut rääkima ka nn. Kazantsevi paradoksist (minu termin!): olles ise sedavõrd lojaalne kodanik ja looja, tegeles Kazantsev samas tõsiselt ja rahvusvahelise haardega paleokontaktide vallas. Nõukogude press (iseäranis ajakiri "Tehnika-molodjozhi") kubises AK artiklitest teemal, et kunagi on Maad külastanud tulnukad kosmosest. Kirjaniku lemmikteemaks oli Tunguusi meteoriit: Kazantsev väitis üsna ühemõtteliselt, et see peaks mingi tulnukate laeva plahvatus olema... Ka romaan "Faeedid" tallab hoolega paleokontakti rohtumatudel radadel. Raamatu tegevus läheb käima planeedil Phaeton, kus on tehniliselt üsna arenenud tsivilisatsioon (midagi Maa oletatava XXI sajandi tasemel) ning mis asub ilges kapitalistlikus rabas. Loomulikult läheb seal planeedil tuumasõjaks... osa tegelasi putkab Maale. Meil siin on alles suisa ürgne aeg. Esivanemad on just puu otsast maha tulnud ja siis hakkavadki arenema... iseäranis kiiresti peale faetonlaste (ehk faeetide) jumalikku sekkumist. Edasi jätkubki romaan läbi sajandite, kusjuures (peaaegu) kõik inimajaloo kõrghetked oleksid justkui faeetide teene. Raamatu lõpuks on ka Maa jõudnud kunagise Phaetoni tehnilisele tasemele. Sotsiaalselt oleme me muidugi vingemad - saabuv kommunism ja tema hüved! Romaani lõpuks terraformivad maalased veel ka Marsi ära, et sealsetes koobastes virelevatel faeetidel oleks ka kus elada. Sellega saab arenguvõlg makstud ning minnaksegi käsikäes edasi helgema tuleviku manu... Enamike kirjanike puhul saaks sihuke hilinenud pulpseiklus kolm plussiga hinnatud, aga Kazantsevi juhtumil on tegu ilmse shedöövriga, sestap ka neli. Kakskümmend aastat varem poleks selline tekst isegi algajatele Strugatskitele häbi teinud, aga 70ndatel..! See raamat (mida mina lugesin) omas veel ka Juri Makarovi illustratsioone. Makarov on Kazantsevi lemmikkunstnik ning mõjub ka üsna samamoodi, st. pisut ajast mahajäänuna, kuigi Makarovi pildid meeldivad mulle märksa rohkem, kui Kazantsevi raamatud. Lõpetuseks: kui Aleksandr Petrovitsh Kazantsevilt üldse midagi lugeda, siis võikski see olla "Faeedid".
Teksti loeti vene keeles

See suurromaan (teksti pikkuse mõttes) üllatas mind positiivselt. Sisu on kaasarvustaja Jüri Kallas veerandsajandi eest piisavalt lahti seletanud, mul jääb üle ainult üksikuid muljeid kirja panna.

Kõige rohkem häiris mind kogu teksti endasse mähkiv pateetilisus. Sõltumata sellest, kas tegu oli jutustaja monoloogiga või rääkisid kõik vaheldumisi.

Kuid kõige ootamatum minu jaoks oli see, et raamatus leidus üpris palju äkšenit ning Kazantsev seda ka täitsa kaasakiskuvalt kirjeldas. (“Vnuki Marsa” oleks ses mõttes nagu teise autori sulest pärit). Nii et kui ma alguses vaatasin, et luger teatas mulle viimase lehekülje numbriks 447 ning otsustasin diagonaallugemise kasuks, siis natukese aja pärast hakkasin sündmustikku suurema hoolega jälgima.

Ja vahepeal tekkis mulje, nagu loeksin Erich von Dänikeni parimaid pseudoarheoloogilisi saavutusi. Kuid eks selline kosmosekülaliste otsimine oli kuuekümnendatel-seitsmekümnendatel üsna moes.

Pisut koomilisena mõjus Kazantsevi ja Niels Bohri vestluse raamatusse pistmine (Kazantsev olla Bohrilt küsinud, kas piisavalt juraka termotuumapommiga saaks põhimõtteliselt kogu Maakeral leiduva vee plahvatama panna, ja Bohr — kardetavasti fantastist lahtisaamiseks — vastanud, et jah, täitsa võimalik).

Ning ei saanud autor ka maleteemata läbi, kuigi sellel siin raamatus ka midagi teha polnud.

Ja siis … olin ligi sada lehekülge juba ära lugenud ning kõigil oli selge, et faeetide abielupaar jääb Maale ja hakkab järglasi kasvatama — ja alles siis märkasin, missugused nimed punakirjanik Aleksandr Petrovitš neile oli pannud. Mada ja Ave! A’ ehk käitus autor nagu see ateist, kes käis järjekindlalt kirikus selle arvestusega, et kui jumalat ei ole, siis pole vahet, aga kui ikkagi peaks olema, siis ei maksa šansse äravalitute hulka pääsemiseks ka lihtsalt niisama kõrvale heita.

Ja hiljem ilmus veeuputus… ja ühel hetkel lasti laevalt lendu lind, kes maa suuna kätte näitas. Mis sellest, et see polnud tuvi, vaid papagoi.

Võib-olla ma kõiki selliseid teaduslikust ateismist hälbimisi ei märganudki, aga need on põhjuseks, miks teos saab minult „kolme“ asemel „nelja“.

Ahjah, rohepöördest oli kah juttu. S.t., kliima soojenemisest (Kazantsev kirjutas romaani aastail 1968-1971), sellega kaasnevast polaarjääde sulamisest ja merepinna ähvardavast tõusust. Probleemi lahendus aga oli ülimalt elegantne ja võiks tänapäevaste roheliste tähelepanu äratada. Nimelt tuli Antarktise jääkilp kähku rakettidega Marsile saata, kus vett teatavasti peaaegu polegi. Kasu mõlemapoolne ning ... pole jääd – pole probleemi.

Selline teemakäsitlus ei jätnud „neljas“ enam mingit kahtlust.

Teksti loeti vene keeles
Uudised

2018-08-21 * autorite lisamine teosele võiks nüüd toimida.

2018-08-21 * Sulbi nõudmisel sai kommentaar ära vahetatud.

2018-08-30 * Sisukorra muutmisel otsing töötab... vähemalt veidi paremini.

2019-07-16 * minimuudatus - kui teost on üldse esimest korda arvustatud, näitab arvustust "kuldselt"; ühtlasi on "viimati vaadatud arvustuste" paneelil kohe näha ka arvustuste kogus.

2019-10-03 * minimuudatus - kasutajavaade võimaldab limit parameetrit.

Baasi kasutamine

Siia tuleb ühel hetkel väike juhend (või midagi muud).

Sulbi nõudmisel tuli siia uus kommentaar kirjutada:
Jah, ei ole valmis. Ei, ei tea millal saab valmis. Kui soovid abi pakkuda, võta ühendust.

Probleemide ja ettepanekute korral kirjutage: baas@ulme.ee

Lisavahendid:

Viimaste kuude arvustused: august 2022
juuli 2022
juuni 2022
mai 2022
aprill 2022
märts 2022

Autorite sildid: