Kasutajainfo

Martin Caidin

14.09.1927-24.03.1997

Biograafia Bibliograafia

Teosed

· Martin Caidin ·

The Mendelov Conspiracy

(romaan aastast 1969)

Hinne
Hindajaid
0
0
1
0
0
Keskmine hinne
3.0
Arvustused (1)

Ilmunud ka pealkirja "Encounter Three" all. Peategelane on endine lendur (Korea sõja veteran) ja nüüdne ajakirjanik, kes üht UFO-kuuldust uurima hakates satub mitmesugustesse sekeldustesse. Näikse tegu olevat riikliku kinnimätsimisaktsiooniga, aga... Hiljem võtab tegevus globaalsed mõõtmed ... pisut nagu Bondi-filmi moodi (ja ma pean silmas päris-Bonde, enne Craigi), ainult pole kohe selge, kas Mad Scientist on Hea või Paha. Globaalsete teemade üle arutletakse, ja sealkohas lipsab sisse natuke Heinleini "Gulfi". Ja hiljem meenus mulle Nevil Shute'i "On the Beach". Üldiselt kipub raamatu lõpp ära vajuma... kodanik Caidin vist võttis liiga suurelt ette ega osanud siis otsi korralikult kokku tõmmata. Nii et ma ei keela lugemist, kuid kui tunnete, et igav hakkab, jätke rahulikult pooleli -- paremaks enam ei lähe. Kolmanda palli saab teos UFO-de eksperdi loengu eest, see on tõeliselt põnev. Praegugi.
Teksti loeti inglise keeles
x
Olev Toom
14.06.1955
Kasutaja rollid edit_authors
Viimased 25 arvustust:

Ilmunud ka pealkirja "Encounter Three" all. Peategelane on endine lendur (Korea sõja veteran) ja nüüdne ajakirjanik, kes üht UFO-kuuldust uurima hakates satub mitmesugustesse sekeldustesse. Näikse tegu olevat riikliku kinnimätsimisaktsiooniga, aga... Hiljem võtab tegevus globaalsed mõõtmed ... pisut nagu Bondi-filmi moodi (ja ma pean silmas päris-Bonde, enne Craigi), ainult pole kohe selge, kas Mad Scientist on Hea või Paha. Globaalsete teemade üle arutletakse, ja sealkohas lipsab sisse natuke Heinleini "Gulfi". Ja hiljem meenus mulle Nevil Shute'i "On the Beach". Üldiselt kipub raamatu lõpp ära vajuma... kodanik Caidin vist võttis liiga suurelt ette ega osanud siis otsi korralikult kokku tõmmata. Nii et ma ei keela lugemist, kuid kui tunnete, et igav hakkab, jätke rahulikult pooleli -- paremaks enam ei lähe. Kolmanda palli saab teos UFO-de eksperdi loengu eest, see on tõeliselt põnev. Praegugi.
Teksti loeti inglise keeles

Tjah... sisu ära rääkida ei tohi, seepärast ütlen ainult, et lugedes kartsin pidevalt hollivuudilikku lõppu. Või siis rüütliromaanilikku. Õnneks tuli see, mis pidi tulema. Seda juttu peaks levitama just tänapäeval, kus paljud (näiteks rohelised) arvavad, et füüsikaseadused neile ei kehti.
Teksti loeti inglise keeles

Huvitav tekst -- "Purpurpunaste pilvede maa" näpuharjutus. On Krajuhhin, ja on Aleksei Petrovitš ... kuid ega muud polegi.  Kui Vendade vastu sügavamat huvi pole, ei tasu lugeda.
Aga kui tahate, on tekst võrgus mitmes kohas vabalt saadav.
Teksti loeti vene keeles

Täitsa lõbus lugemine... muuhulgas need kaks asja, millega maailma saab paremaks paigaks muuta. Kunstmõistus tuleb -- kui mitte arendustöö tulemusena, siis kogemata ;)
Teksti loeti inglise keeles

Eelarvustaja on kõik öelnud; võin vaid lisada, et juba termini "noncompos" eest peab see lugu "viie" saama.
Teksti loeti mitmes erinevas keeles

"Põgenemiskatse" väärtuselt teine jutt nimiloo järel. "Nelja" saab kahel põhjusel: a) kannatab väga hästi lugeda, kuid eriti ei kannata üle lugeda ja b) läänemaailma kirjeldus on veidi ... hm... "Krokodili" moodi. (Kui keegi veel teab, misasi see oli).
Teksti loeti eesti keeles

Teate, ma tahtsin seda asja "kahega" hinnata, kuid siis tuli mulle meelde, et "geeniuseks opereerimise" teemal on ka üks teine lugu kirjutatud ... teate küll, ühe kogumiku nimilugu ;). Ja nüüd on kahju, et nulli ei saa panna.
Teksti loeti eesti keeles

Võib-olla ma ei teaks selelst raamatust midagi, kuid õnneks otsustas kirjastus "Eesti Raamat" selle 1966. aastal eesti keeles välja anda ja ma sattusin just kõige sobivamas eas olema.
Jutt -- õigemini kolm juttu -- on poisist ja tüdrukust, kelle hoovi sõidab ühel päeval vana Opel Kapitän, kellel aga peagi avanevad ebatavalised võimed. Ja nende kaudu lapsed kolme seiklusse satuvadki. Esimene on pisut kriminaalset masti, teine  ... aga ma edasi ei räägi. Ütlen vaid, et kaasarvustaja Triinu Meres kirjutas ühel teisel arvustuslehel: "Selle raamatu olemasolemine maailmas teeb selle paremaks paigaks." Ja selle määratluse täpsus paneb mind kadedusest seinu mööda üles ronima.
Ei hakka jutud ka täiskasvanud inimesena üle lugedes vastu a la "220 päeva tähelaevas". Tõsi, kolmandast seiklusest lugedes meenus miskipärast Heinleini "Have space suit, will travel". Aga ainult natuke.
Teksti loeti eesti keeles

"Marslasega" seadis kodanik Weir personaalse lati väääga kõrgele, mistõttu ei maksa temaga kohe pahandama hakata, kui mõni järgmine teos sinnamaani ei küüni.
"Artemise" tegevus toimub samanimelises esimeses (ja ainsas) Kuu linnas ning peategelane (täpsemalt peategelanna) saab kena lisateenistust salakaubaveoga. Mistõttu ta satub peagi mitmesugustesse, enamasti eluohtlikesse sekeldustesse. Ah et kas neist ka terve nahaga välja tuleb? Mida te ise arvate?
Niisiis on tegu korraliku kosmose-bojevikuga, mis on lobedalt loetav, kuigi "Marslase" tasemele definitsiooni kohaselt ei küüni. Veidi, kuigi ainult õige veidi, häiris mind, et Jazzi kuju tagant paistsid Friday ... kõrvad või mingid muud kehaosad, vahet pole. Hinnet see alla ei kisu.
Väga kõrgelt hindan Weiri oskust (ja töötahet) lavakujundus võimalikult usutavaks teha. Tal on üldiselt kõik välja arvutatud, ja kui mõnikord arvutused näitaksid asja võimatust, oskab ta nii kenasti hämada, et üldmulje ikkagi usutav jääb.
Niisiis tuleb "viis", kuigi "Marslase" "viis" on jupp maad jämedam.
Lõpuks: usutavuse kohalt häiris mind üks seik, kuid oma puuduliku keemiahariduse tõttu ma ei tea, kas nii võib või ei või. Nimelt kusagil esimese peatüki lõpus selgitab peategelane rumalale lugejale, et Artemise õhk koosneb ainult hapnikust rõhul 0,2 bar. Ning paar lehekülge edasi süütab üks teine tegelane sigari... Kuivõrd Gusi, Edi ja Rogeri käest seda küsida ei saa, siis loodan, et siin mõni paremate teadmistega arvustaja asjasse valgust toob. Meenutuseks: neil oli 1,2 baari.
Teksti loeti inglise keeles

Lugu peaks tõesti kõigile tuttav olema. Ja kui ei ole, lugege. Eesti keeles palun esimest tõlget, kus Paunasteid veel ringi ei jooksnud.
Mis raamatu väärtusse puutub, siis -- mulle ulme non-science-fiction-osa üldiselt ei maitse. Kuidagi igav on. Eriti õudukad, aga ka igasugu müstilised lood, ja ega ma lohedest ja nende tapjatest ka liiga palju ei arva.
Mistõttu on märkimisväärne, et a) omal ajal lugesin "Kääbiku" ühe jutiga läbi ja b) aeg-ajalt võtan ta ikka kätte ülelugemiseks. Taustsüsteemi tajumiseks olgu veel öeldud, et sõrmuste-triloogia taha jäin umbes kolm korda magama, misjärel loobusin selle läbilugemisest.
Inimlik raamat on, nagu mitmed eelarvustajad juba märkinud.
Teksti loeti mitmes erinevas keeles

Nunnu raamat tõesti, nagu eelkirjutajad mitut puhku märkinud. Armastuselugu meenutas mulle igivana laulu "ei takista vallid, ..."
Ning taas kohtasin siin Heinleini usku inimmõistuse ... see tähendab, realistliku inimmõistuse jõusse. No olgu, peategelane oli kaunis über-Edison, aga mis siis. Ulme ju.
Sain eelnevatest arvustustest ka teada, et eksisteerib tõlge eesti keelde. Krt, raamatukogu on kaugel, nagu Wendell Urthil tüdruk. Siiski oleks päris huvitav näha, kuidas Petroniuse jutud eesti keelde tõlgiti.
Tõlkimisega seoses teen ühe siinses lõimes 20 aasta taguse veaparanduse. Arvestades raamatu ilmumisaastat, on väljendi "Thorsen tubes" ainuvõimalik vaste eesti keeles "Thorseni lambid".
Aga hirmsasti meeldis mulle koht raamatu lõpus, kus Heinlein mingite virisejate kohta ütleb, et neist suurem jagu "ei oska naela seina lüüa ega arvutuslükatit kasutada". Seda et... kas teie oskate? Seda teist asja, ma mõtlen...
Teksti loeti inglise keeles

Ulme võite tänapäeval kohe unustada, kuid XIX sajandi teise poole olme kirjeldus on igati asjaks.
Kui hetkeks kõik odavlennufirmad unustame...
Ning veel meeldib mulle teost läbiv poliitiline ebakorrektsus. Kujutage ette, mida säärase raamatu autoriga praegu tehakse.
Teksti loeti mitmes erinevas keeles