Kasutajainfo

Martin Caidin

14.09.1927-24.03.1997

Biograafia Bibliograafia

Teosed

· Isaac Asimov ·

Spell My Name with an S

(jutt aastast 1958)

ajakirjapublikatsioon: «Star Science Fiction» 1958; jaanuar [pealkirjaga «S as in Zebatinsky»]
Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
0
4
3
0
0
Keskmine hinne
3.571
Arvustused (7)

Kogumiku «Nine Tomorrows» kõige nõrgem lugu... vähemasti on ta seda minu meelest!

USA eriteenistused on miski asja pärast mures ning mure allikaks on vene teadlane, kelle nimi algab «S» tähega... ning, ausõna, rohkem ma sellest jutust ei mäleta.

Üle lugeda ka ei soovi... juba omal ajal lugedes oli see (minu meelest) suht tüütu tükk. Ka tuletas see milleski mulle meelde sama autori märksa säravamat juttu «Let`s Get Together».Loetud on ning kolme saab... üle lugeda (esialgu kindlasti) ei kavatse.

Teksti loeti inglise keeles

Asjast pisut lähemalt: Marshall Zebatinsky on uurimisgruppi hallitama jäänud perspektiivitu teadlane, kes viimases hädas ja abikaasa ärgitusel otsib abi numeroloogilt. Viimane teatab, et paljugi võib muutuda kui Marshall esitähe oma nimes ära muudab. Teadlane, hoolimata umbusust, seda teebki ja ennäe imet, dotsendi soe koht korralikus ülikoolis on peagi tema oma. Autor näitab lugejale ka pisut kulissidetagust mängu ehk "misläbi see kõik võimalikuks sai" ent nullib kõik positiivse iseäranis labase topeltpuändiga.Aga mida ikka oodata loolt, mis kuulu järgi olevat ajendatud sellest, et autori enda nime pidevalt valesti kirjutama kiputi.
Teksti loeti inglise keeles

Lugu ise on n6rk, aga mulle loo pu2nt p2ris meeldis. Ei saa n6ustuda, et kogumiku n6rgim: on seal ju Marsport koos oma Hildaga.Pu2nt ja selle topeltosa, kihlveod ja sellest l2htuv v6imalus toimuvat ennustada, see k6ik oli ju p2ris armas.
Teksti loeti inglise keeles

Kuigi lugu võib praegusel ajahetkel meile üsna aegununa tunduda, sest mingisugust reaalset tuumasõjaohtu enam pole, võib mõned selle jutu elemendid täiesti vabalt ka tänapäeva üle kanda. Enam pole küll põhivaenlasteks kurjad kommunistid, vaid vähe tumedama nahavärviga inimesed, kuid olukord on sama. Ameerika valitsusasutuste meeletu paranoia igasuguste araablaste vastu on ju laialt teada-tuntud ning ei erine jutus kirjeldatud russofoobiast just kuigi palju. Kui autor poleks ainult oma puäntidega lõppu ära rikkunud, oleks tekst kindlasti märksa rohkem väärt olnud. Kolm
Teksti loeti inglise keeles
x
Olev Toom
14.06.1955
Kasutaja rollid edit_authors
Viimased 25 arvustust:

No midagi pole teha, mul on sellest raamatust vaimustumiseks vale kujuga pea. Kuid -- nagu eelarvustajadki märkinud -- "Deserteerimine" on hea, ja seda just "Horisondis" ilmununa. A' võib-olla ongi asi tõlkes?
Teksti loeti eesti keeles

Vaatasin esmakordselt sellele kogumikule täiskasvanuna otsa ja üllatusin. Positiivselt, kui mitte päris meeldivalt. Ärge otsige siit mingit fantastikat. Võtke seda kui olukirjelduste sarja teemal "Teaduse ja tehnika eesliinil", ja pilt muutub. Vaatame jutud järjekorras läbi.
1. "Uus planeet". Ennustatakse Maa uurimist tehiskaaslaste abil, mis avab hoopis uue vaatenurga. Realiseeritud.
2. "Zoja Vinogradova päev". Ennustatakse isejuhtivaid autosid, nutimaju ning tööstuslike seadmete automatiseerimist ja juhtimist üle võrgu. Esimesel suunal tehakse mõningaid edusamme, teisel isegi rohkem (kuigi nende mõtttekus jääb küsitavaks) ja kolmas on piisavalt realiseeritud.
3. "Objekt 21". Ennustatakse loodete-elektrijaamu ja ülitõhusat energiasalvestusmeetodit. Esimese realisatsioone esineb, teisega on nigu on, liitiumakudest hoolimata. A' noh, enam-vähem realiseeritud.
4. "Sinilind". Kogumiku nõrgim lüli, arutletakse lindude orienteerumismehhanismi ja selle praktilise kasutatavuse üle. Realiseerimata ja nii vist jääbki.
Nii et -- mida virisete? Eriti arvestades seda, et üheski jutus pole välismaa spiooni, kellel taskud 25-dollarilisi täis, pole ühtki ebateadlikku kodanikku, keda usin kollektiiv ümber kasvatab, ega -- kui õigesti mäletan -- ühtki Stalini tsitaati.
Tehke järele.
Teksti loeti eesti keeles

Kuivõrd mul on vist juba imikueast nõrkus kõiksugu masinate, aga eriti autode vastu, siis tundus see lugu seitsme-kaheksaselt lugedes ilgelt pônev. Mistõttu saab lisapalli.

P.S. Limusiiniga polnud vähemalt eestikeelse väljaande piltide järgi otsustades sel autol küll mingit pistmist. A' see ongi vist meile ida poolt tulnud komme kõiki ilusaid ja  läikivaid autosid limusiinideks kutsuda. Ma olen miskis ajalehes või ajakirjas isegi kabrioletti näinud nii nimetatavat.

Teksti loeti eesti keeles

Kuulge, kallid eelarvustajad! Sihuke keskmine hinne (3,0) paneb mõne inimese veel seda raamatut lugema ... me ei taha ligimeste kallal vaimset vägivalda tarvitada, ega?
Minu arvates kuulub "Teed sügavusse" vene kommunistliku saasta kõige alumisse kihti. Igatahes meeldis lapsest peast mulle "Polaarunistus" märksa rohkem, ja "220 päeva tähelaevas" oli suisa kirjandusteos "Teede..." kõrval.
Teksti loeti eesti keeles

Einojah, romaan saab minult kõrgeima hinde, selles pole kahtlust. Kuid ma pole siiani mõistnud, mida ACC selle kirjutamisega tahtis öelda, ja võimalikud on variandid.
A. Ülimalt helge nägemus inimkonna tulevikust -- meie kuulume äravalitute hulka ja meie päralt on ... universum.
B. Nägemus inimkonnast kui ahjul istuvast Ivanuška-duratšokist, kellele (kui ta ahju mööda kobades kogemata noa on kätte saanud) pannakse kohe saba, tiibade ja sarvedega njanja juurde, et imelaps ometi endale kogemata viga ei teeks, enne kui printsessi (Overmindi) juurde lubatakse.
C. (Tegelikult A teisendus). Kaastunne Ülemvalitsejatele, kes näevad midagi ülevat ja aitavad sellele kaasa, kuid iial selleni ei jõua (see on romaanis ka kõige otsesemalt välja öeldud).
D. Progressorlus või antiprogressorlus, võtke kumbapidi teil tuju parajasti on. Kas kõrgema astme tsivilisatsioon võib suunata madalama astme tsivilisatsiooni arengut? (Vt. ka Vendade vastavaid teoseid). 
Jne., jne. A' eks ta seepärast hea raamat ongi, et ei too kõike sinise lindiga kandikul ette. Pealegi ilmus
4 aastat enne esimest Maa tehiskaaslast,
8 aastat enne inimese esimest kosmoselendu,
16 aastat enne inimese esmakordset astumist teisele taevakehale.
P.S. Kohe saab 50 aastat sellest, kui inimesed esmakordselt pidasid jõule väljaspool Maad. Nii et Ülemvalitsejad on kuidagi hiljaks jäänud, kuid oma käitumisega oleme selle möödunud poolsajandi jooksul neid edukalt asendanud.    
Teksti loeti mitmes erinevas keeles

Just selle loo puudumine vähendab kogumiku "Kadunud robot" väärtust,, kuid ega seda vene võimu ajal avaldada poleks saanud...
Teksti loeti inglise keeles

Kaur Virunurm 15 aasta tagant -- kui see jutt on teismelistele, siis on suur osa mu 63-aastasest kerest ikka veel teismeline... kuid see polegi tähtis. Andke inimesele, mis inimlik ja robotile, mis robotlik. Ehk: ärge pugege masinate seljataha.
Teksti loeti eesti keeles