Kasutajainfo

Fritz Leiber

24.12.1910-5.09.1992

Biograafia Bibliograafia

Teosed

· Fritz Leiber ·

The Automatic Pistol

(jutt aastast 1940)

ajakirjapublikatsioon: «Weird Tales» 1940; mai
♦   ♦   ♦

eesti keeles: «Automaatpüstol»; «Postimees» 1991; nr. 115 (20. mai) - nr. 120 (25. mai)

Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
6
1
1
0
0
Keskmine hinne
4.625
Arvustused (8)

Ilmus kunagi "Postimehes" järgneva jutuna. Tollal jättis päris kena mulje.

Hiljuti sai üle loetud ning juttu tuleb nimetada suurepäraseks. Sellist lausa poeesiaga segatud actionit leiab harva, see on lugu, mis kauaks meelde jääb.

Teksti loeti eesti keeles

Fritz Leiberi debüütjutt!!! Kuigi bibliograafiad näitavad, et ka 1939. aastal ilmus Leiberil tekste... on "Automaatpüstol" kirjaniku esimene jutt, mis ära osteti. Leiber müüs selle juba 1938. aastal ajakirja "Weird Tales" toimetajale Fransworth Wrightile, aga siis hakkas ajakirja toimetus kolima, peatoimetaja tervis halvenes, peatoimetaja suri ning alles 1940. aasta mais avaldas selle loo siis "WT" - selleks ajaks oli ajakiri juba New Yorki ümber kolida jõudnud ning uueks toimetajaks oli saanud Doroty McIlwraith. Jutt ise on võrratu (nagu Leiberil ikka) ning kuulub sihukesse kummalisse alaliiki nagu moodne linnaõudus. Loo peategelasteks on kolm kuiva seaduse aegset salaviinavedajat ning üks automaatpüstol, mis elab otsekui oma elu ning mis/kes omab omi arusaamu õiglusest ning kättemaksust. Meisterlik ning hästihoitud pingega jutt, mis arendab tuntud teemat, et kui omanik mingist esemest hästi palju hoolib, siis läheb sellesse esemesse üle osake omaniku vaimust ja hingest...
Teksti loeti eesti ja inglise keeles

Ega selle jutu kohta midagi paha küll Öelda ei saa. Mõnus lugu. Tegelikult peakski miskised vanad ajalehed kõik Läbi uurima, seal leidub ikka ühtteist huvitavat (nagu ka see jutuke). Vahel tegelikult päris hea kollikeste ja muu sihukese butafooria asemel tehnilistest asjandistest lugeda.
Teksti loeti eesti keeles

Ei oska ma sellest loost vaimustuda!

Jättis kahjuks tobeda mulje juba esmalugemisel «Postimehes», orginaalis üle lugedes ei läinud ka suurt paremaks.

Vahest on viga lihtsalt selles, et Leiberil ei õnnestunud lugeja Raul Sulbile ideed automaatpüstolist, mis selle omaniku tapnud ja relva omastanud pätile üleloomulikult moel otsa peale teeb, originaalse asja pähe maha müüa. Tekitas sellise so what? tunde.

Aga loomulikult tuleb tunnustada Leiberit kui kirjandusliku stiili professionaalset valdajat.

Teksti loeti mitmes erinevas keeles
x
Olev Toom
14.06.1955
Kasutaja rollid edit_authors
Viimased 25 arvustused:

Kakskümmend aastat hiljem: eelarvustaja hindas minu arvates juttu liiga rangelt. S.t. täiskasvanu seisukohalt. Kuid tegu on laste- või pigem noortekirjandusega, nagu Clarke'il on selgelt ka "Islands in the Sky". Vaevalt et selline populaarteaduslik raamat tänapäeval noorte seas eriti läbi lööks, aga ligi 60 aasta eest 1) oli tulevik helge ja 2) nutitelefon leiutamata... 
Pealegi oli delfiinide ja ehk teistegi vaalaliste kui Maa teise mõistusliku rassi idee parasjagu kõvasti päevakorral (vt. ka Clarke'i "The Deep Range" või mittefantastikast umbes samal ajal ilmunud Lilly "Inimene ja delfiin").
Pealegi oli söör Arthur just enda jaoks avastanud Suure Vallrahu ja tahtis selle imesid teistelegi tutvustada.
Kuid, jah, ega ulmet siin hirmsasti just pole.
 
Teksti loeti mitmes erinevas keeles

Kahe kümnendi tagusele eelarvustajale: aga see ongi ju noorsooraamat... kui selle eestikeelne tõlge oleks mulle 60. aastate lõpus kätte sattunud, oleksin seda neelanud söögi alla, söögi peale ja taskulambiga teki all. 
Hinne tuleb vastava korrektsiooniga.
Teksti loeti mitmes erinevas keeles

Ohjah. On siis fantastika või ei ole? Avaldatud kuus aastat enne sputnikut, on see lugu pigem kosmoselendude reklaam.
Ja esimene Kuu-lend toimub ... 1978. aastal... ja eestvedajad on inglased. Ameeriklased saadavad lendu ajalukku jäädvustama ajaloolase Dirk Alexsoni, kelle silmade läbi siis suur sündmus ja eriti selle ettevalmistused ongi antud.
Tänapäeval pole jutus muidugi midagi uut ega ka põnevat. Mistõttu ma soovitan seda lugeda ainult Clarke'i tõsistel austajatel ja siiski vaid pildi täielikustamiseks.
Miks "kaks" ja mitte "üks"? Clarke'i poolt siin ja edaspidi levitatud tähelepaneku eest: "kas kosmos või mandumine". 
Teksti loeti inglise keeles

Autoriks märkisin koostaja. Ning Jeremei Parnov on kogumikule kirjutanud järelsõna pealkirjaga "Antieessõna proov" ("Opõt antipredislovija")..
Sisaldab mitmesuguse tasemega lugusid.
 
Teksti loeti vene keeles

"Neli ja pool" läheb "viieks" selle koha eest: "Aga see pole veel kõik. Teate, ma räägin ka tähtedega".
Muidu, jah, Simak oma tavalises mõnususes.
 
Teksti loeti mitmes erinevas keeles

Normaalsest ühe palli võrra kõrgema hinde annan selle eest, et momeelest on tegu veel ühe (vist ebateadliku) suleprooviga "2001" teemadel.
Teksti loeti mitmes erinevas keeles

No nii hull ka ei ole, kui eelarvustaja kirjutas. Täitsa omamoodi lähenemine erinevate aegade kontaktile. "Tahtsime paremat..."
Teksti loeti mitmes erinevas keeles

Andersoni keskaja- või keskajaimitatsioonijutud on ikka mõnusad. Pealegi on siin tegu realismiga, erinevalt näiteks Mark Twainist.
 
Teksti loeti mitmes erinevas keeles

No sihuke moraliseeriv jutt, nagu Sturgeonil ikka juhtub..., kuid Costellost kehvem. Pealegi võinuks 51. aastal teada, et vask ei kuulu nende elementide  hulka, mis meile tuumaenergiat annavad.
Teksti loeti mitmes erinevas keeles

 Kõigepealt palun Baasi moderaatoritel parandada viga: Clarke'i sulest pole siin esindatud mitte keskpärane "Encounter at Dawn",  vaid suurepärane "History Lesson", mille venekeelse tõlke pealkiri on kogumikulegi (täie õigusega) nime andnud.

Ja siis annan oma viis palli. Kuuekümne viiendal aastal Venemaal selline kogumik... kus olid tsensorite silmad? Tõsi, eessõna kirjutamisega on koostajad tõsist vaeva näinud, see on nii poliitkorrektne (kui tänapäeva terminoloogiat kasutada), et väärib omaette lugemist. Säärast masohhistlikku.

Teksti loeti vene keeles

Eh... mõnikord on hea, kui autoril fantaasiat kõrvust & mujalt välja pritsib, nii et ühte juttu hästi ära ei taha mahtuda.
Seekord ei olnud.
Teksti loeti inglise keeles

Kasulik lugu, aitab inimestele selgitada, misjaoks ajalugu vaja läheb. Rääkimata sellest, et kuitahes kõva puritaanlane ei suuda amoraalsetele ahvatlustele kuigi kaua vastu panna.
Neli ja pool palli, aga ümardame üles. Woodi sulamist teelusika eest.
 
Teksti loeti inglise keeles