Kasutajainfo

Aleksei Kalugin

11.07.1963-

Teosed

· Aleksei Kalugin ·

Delo o portrete Monõ Lizõ

(lühiromaan aastast 2002)

eesti keeles: «Mona Lisa portree juhtum»
antoloogia «Retk hämarusse» 2003

Sarjad:
Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
5
4
2
1
0
Keskmine hinne
4.083
Arvustused (12)

1503, Firenze. Leonardo da Vinci on vastvalminud “Mona Lisa del Giacondo” maha ärinud mingile tüübile eseme vastu, milles lugeja tunneb ära odava taivaani elektronkella. Da Vinci leiab, et kell on ikkagi inseneerluse tippsaavautus, maal aga, ehkki on ju päris ilus, on siiski vaid üks tühipaljas maal.

Ajakontrolli departemang 22.sajandis saab aga väljapressimiskõne ühelt noorte haritlaste rühmituselt. Nood nimetavad ennast “kliineriteks, nad on “tunnustamata talendid”, kes ei saavuta populaarsust üksnes seetõttu, et kõikjal laiutab klassika. Klassika tuleb hävitada, et uus kunst saaks kasvada! Rühmitus esitab nimekirjad oma teostest, mis tuleb kiiresti eksponeerida, avaldada. Aega on üks päev. Muidu hävitatakse nende valduses olev “Mona Lisa".

Inspektror Ladin suundub 16.sajandi Firenzesse “Mona Lisat” tagasi pätsama, Leonardoga on nad juba vanast ajast tuttavad. Ajakontroll hoiab niiöelda olulistel isikutel silma peal. Jõuatakse ka “kliinerite” jälile...

Selles mõnusas renessaansi-maiguses loos on lugejale veel mitu üllatust varuks... Näiteks selgub, et pikksilma leiutas juba Leonardo da Vinci ja suur kunstnik kasutas seda kenade tibide (sh Mona Lisa) piilumiseks. Üldiselt tasub loo paremaks mõistmiseks kunstisaite kiigata.

Teksti loeti vene keeles

Selline "käib kah" lugu. Väärtuslike minevikust pärit kunstiteoste aega smugeldamisest on hoopis paremini kirjutanud Sever Gansovski oma "Vincent Van Goghis". Igav ei hakanud, aga põnevusest küüsi kah ei närinud.
Teksti loeti eesti keeles

Spekulatsioonid kuulsa portree ümber on päris vahvad. Ajarändamise läbimõeldus ka sinna otsa. Lõpus klappis kõik kenasti.

Vene autoritest ma üldiselt ei vaimustu. Selle jutuga on täpselt sama lugu. Idee ja jutt tervikuna on väga mõnus ja põnev, aga kuna autor on venelane, siis on ta miskipärast teinud Leonardost vene temperamendiga itaallase. Tegelane käitub nagu tüüpiline vene näitleja mõnes tobenõmedas vene komöödias. Ma ei teagi, kellega teda võrrelda. Võibolla Carabas-Barabas venelaste Buratiino filmis: vedib oma õpilast pidevalt kõrvust, saab perioodilisi raevuatakke ning vahetevahel mossitab demostratiivselt. Leonardo on Kalugini esituses tõeliselt kehv näitleja. Why not, võibolla täpselt selline ta oligi, aga eks mine tee kindlaks!

Meenub veel, et Freudil on ka päris kobe spekulatsioon: “Leonardo da Vinci lapsepõlvemälestus” (LR 40/1998). Freudile tüüpilised tõlgendused ja järeldused viitavad küll alati ühele ja samale asjale: võimalikule homoseksuaalsusele. Kellele taolised oletus-tõlgendused mõnu pakuvad, võivad sellest raamatust lõbusat järellugemist leida.Kaluginile annaks karakterite eest 3 ja jutu idee eest 5. Kokku neli. Heasüdamlikult siis 5-.

Teksti loeti eesti keeles

Niisiis, järgekordne mäng saladusliku Mona-Lisa ümber. Seekord ajarändude võtmes avatud saladus, oletus või mida iganes. Aga huvitav ja põnev oli sellegipoolest.

Detektiivi ja oma aja suurkuju vaheline vastastikune austus ja mõistmine lõi südamiliku ja slaaviliku õhustiku, mis aga loole ei lisanud kummalist järelmaiku. On ju ka itaallased oma olemuselt suht sentimentaalsed ja temperamentsed. Et veenduda selles, oleks karastav istuda oma 50 itaallase seltskonnas, kes kõik väga sõbralikult ja lõbusalt üritavad sind kaasa kiskuda laulude ja lobajuttudega. Olin kord köögitoimkonnas poole väiksema itaallastest koosneva grupiga... Brrr. Kõrvad lõid pilli ja siiani ei suuda aru saada, miks ometi olin nii kohusetruu ja ilmusin kohale... ;) Ja kuidas slaavlased käituvad, noh, seda ometi ei hakka ma kirjeldama... Sõnaga, tahtsin välja jõuda sinnani, et see Leonardo temperament ei ole sugugi kaheldav... Vastupidi. Slaavilik õhustik aga seepärast, et arvatavasti tundis Kalugin oma kaasrahvuslasi pisut paremini kui saapakujulise poolsaare elanikke. Mis siis imestada, kui midagi naabermaa hingusest sisse tuikab.

Teksti loeti eesti keeles

V6rreldes varasema Kaluginiga (ntx kogumik "Patrul V6zvali?.." on tegu meitriteosega. Jutt jookseb sujuvalt, on olemas tegevus, intriig, hulk suht värvikaid tegelasi. Ja siiski jääb asi meelelahutuseks, kuigi taotlused tunduvad olevat kusagil pisut k6rgemal. V6imalik, et eksin. Kaugeltki mitte halb lugu ja tundub, et se julgustab mind ka tulevikus Kaluginit lugema
Teksti loeti eesti keeles

Kui panna antoloogias "Retk hämarusse" ilmunud kolm juttu paremusjärjekorda, siis see lugu pälviks auväärse hõbemedalipositsiooni. Esikoha võtaks mõistagi Martini "Liivakuningad", kolmandaks jääks Orlau jutustus "Kelmid ja kangelased".

Kalugini lugu ajarännust ja kunstiaaretega sahkerdamisest pean päris tubliks tükiks. Sujuvalt loetav,meeldejääv süþee, ega suurt midagi rohkemat ei olegi korralikul tasemel meelelahutuslikult jutult nõuda. A see, kuidas da Vincit kujutati, ei häirinud üldse. Ei tea meist ju keegi, kuidas see mineviku geenius täpselt käitus.

Teksti loeti eesti keeles

Aga minule see jutt täitsa meeldis, kuigi tegemist on järjekordse spekulatsiooniga "Mona Lisa" ja Leonardo da Vinci üle. Eks neid ole omajagu ja igaüks meist ole neid kuulnud.

Seekordne on siis puhas ilukirjandus, mitte mõne "teadlase" poolt kirja pandud, ning sellisena ta mulle meeldis. Leonardot oli minu meelest väga hästi kujutatud, ning süüdistused tema venepärasusest ja muust on täiesti kõrvalised ja asjasse mitte puutuvad. Kindlasti oleks mõni ameerika kirjanik kujutanud Leonardot ameerikalikult, ja ma kahtlen kas see oleks ikka paremini välja kukkunud. Pigem vastupidi.

Lõppkokkuvõttes igati viievääriline teos. Soovitan!

Teksti loeti eesti keeles

Täitsa tubli, aga mitte midagi silmapaistvat. Näiteks Gansovski sisuliselt samateemalises Van Gogh-is on sygavust, inimlikkust, see jääb meelde mitte aastateks, vaid aastakymneteks. Kalugini jutukest aga pidin enne arvustamist yle vaatama, ehkki lugesin vaid kuu tagasi. Mitte midagi ei mäletanud.
Teksti loeti eesti keeles

Jutus oli "midagi", kuid see "midagi" polnud kyllalt. Ei käinud ma yhelgi kunstisaidil, nagu esimene arvustaja soovitas, kuid sain enda arust küllaldaselt aru, et seda hinnata. Lõpp oli ausalt öeldes naeruväärne, ei uskunud, et see nii mõtetult lõppeb. Kuid samas on see nagu irl. Siin lõpeb suurem osa asju kah mõtetult ja pole igasugust jooksmist, põnevust jne, mis raamatutest leidub. Kuid siiski, mitte minu maitse.
Teksti loeti eesti keeles
Uudised

2018-08-21 * autorite lisamine teosele võiks nüüd toimida.

2018-08-21 * Sulbi nõudmisel sai kommentaar ära vahetatud.

2018-08-30 * Sisukorra muutmisel otsing töötab... vähemalt veidi paremini.

Baasi kasutamine

Siia tuleb ühel hetkel väike juhend (või midagi muud).

Sulbi nõudmisel tuli siia uus kommentaar kirjutada:
Jah, ei ole valmis. Ei, ei tea millal saab valmis. Kui soovid abi pakkuda, võta ühendust.

Probleemide ja ettepanekute korral kirjutage: baas@ulme.ee

Lisavahendid:

Viimaste kuude arvustused: mai 2019
aprill 2019
märts 2019
veebruar 2019
jaanuar 2019
detsember 2018

Autorite sildid: