Kasutajainfo

Aleksei Kalugin

11.07.1963-

Teosed

· Aleksei Kalugin ·

Serjožik

(jutt aastast 2000)

eesti keeles: «Serjožik»
antoloogia «Kaaren: Vene ulme antoloogia» 2013

Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
3
2
2
0
0
Keskmine hinne
4.143
Arvustused (7)

Serjozhik on natuke tobu olekuga noormees, kes elab mingis Nakatino-nimelises külakeses ja kellele rahvas omistab üleloomulikke omadusi, mistõttu nad temaga eriti tülli minna ei soovi. Tegelikult on külas toimuvate sündmuste taga pisike külamudelike, milles Serjozhik vastavalt vajadusele mingeid savikujusid ümber voolib. Üksaeg saabub külasse aga grupp uusi elanikke...

Kena fantaasia, milles küll kohe asja kallale ei asuta, kuid mille üsnagi pikk sissejuhatus on täiesti omal kohal, antakse just seal vihjeid võimalikele edasistele sündmustele. Võinuks ehk ka lühemalt, aga... tegelikult pole vahet, kui on hea lugu.

Teksti loeti vene keeles

Veidi meenutas ühes Hitchcocki antoloogias ilmunud lugu, mille autor ja pealkiri mulle praegu ei meenu, ent kus oli juttu üleloomulike võimetega poisist, kes endale vastumeelseid külaelanikke "mulla alla mõtleb". Erinevalt selle loo peategelasest oli Serjožik pigem heasüdamlik ohmukene, kes aga ei kõhelnud ülekohtu eest julmalt kätte maksmast.

Lugu oli täitsa korralik vene etnohorror. Maale kolinud rikkurite käitumine jättis realistliku mulje ja eks sellised vaenulikud ning pingelised suhted on naabrite vahel ka Eesti linnalähedastes maakohtades, vähemalt minu kogemuste põhjal.

Teksti loeti eesti keeles

Ei ar- ega lahenduses ole kübetki originaalsust. Järjekordne tuim tampimine enfant savant`i ja jõmmi konflikti rada mööda.

Täpsustuseks Kristjan-Jaagule: Jerome Bixby jutt "Elu on hea" ilmus siiski antoloogias "Kärbes", mitte Hitchcocki valikus.

Teksti loeti eesti keeles

Hea lugu. Mitte just ülevoolavalt, ogaralt hea kuid siiski piisavalt meeldejääv. Bixby kargas meelde küll, sarnasused piirdusidki aga ainult omatahtsi toimetava kõikvõimsa poisiga. Kalugin on venelikum, koloriitsem, naturalistlikum ja kuidagi ehedam kuigi Bixby jutt on muidugi igivana klassika. See, et lugu oli mõneti etteaimatav pole mu silmis küll eriline puudus. Tähtis on loo enda ümber kasvatatud kiht, mitte triviaalne lõpplahendus.
Teksti loeti eesti keeles

Ma lugesin juttu kesisena ja väljendasin oma arvamust. Ometi olla tegemist hinnatud autori hinnatud jutuga. Mõtlesin järele.

Ma suudan Serjožiku lugu enda jaoks viieväärilisena ette kujutada küll.

Tegemist on väga iroonilise ja isegi sarkastilise jutuga. Autor irvitab keskmise venelase kinniskujutluste ja hoiakute üle.
Tegemist on jutuga, kus ei ole mitte ühtegi elusat inimest, kõik on eelarvamused.

Minategelane on intelligendieluka ja kirjaniku mudel. Linnas tunneb ta ängistust ja ei oska endaga midagi mõistlikku pihta hakata. Siis läheb ta maale. Maal läheb ta paljajalu kastesele rohule ja joob lüpsisooja piima ning kontakt vene külaga annab talle koheselt jõudu ja selgust.
Külaelanikud on head inimesed ja külas elav lollike neist kõige parem. Kirjanik saab neist suurepäraselt aru ja nemad mõistavad teda ka. Head inimesed ei küsi tema käest raha ja nad otsekui kiirgavad headust.
Siis saabub uusrikas. Uusrikas näeb inetu välja ja kogu tema pere on inetud inimesed ja inetu koer. Lisaks sellele, et ta on inetu, puudub tal olulise mõistmine – oluline on vene küla ja vene inimene, kes on ju olemuslikult head. Lisaks sellele, et tal puudub mõistmine, tahaks ta kõike endale allutada, enda omaks teha.
Sõnades üritab ta rõhutada oma kokkukuuluvust teise linnainimesega, aga see on pealispindne. Intelligents ei võta teda omaks, intelligentsi juured on vene külas.
Rõhutamaks oma halb olemist teeb uusrikas mitmeid lurjuslikke tegusid ja olemuslik headus karistab teda.
Olemuslik headus on isegi nii hea, et tunneb kohati kahetsust. Kahetsus on tõelisele vene hingele ja olemusele nii omane, et ilma selleta ei oleks headus piisavalt hea.
Jutu viimased read on varasemast iroonilisest klišeevõtmest väljaastumine. Minategelane astub välja kirjanikurollist inimeseks ja väljendab hirmu absoluutse võimu ees, isegi kui see absoluutne võim on absoluutse headuse käes – järsku see headus saab millestki valesti aru või ei õnnestu minategelasel olla selle headuse vääriline.

Ma ei tajunud tekstis irooniat ja valmismudelitega opereerimist. Ma võtsin neid plakatlikke pakse värve tõsiselt – et nii oligi mõeldud.
Ma tajusin camp’i tõsimeelsusena. Võib-olla ma lihtsalt olen harjunud palju suurema ülevõllilisusega.
Naljast mittearusaamist saan siin õigustada vaid sellega, et ka teised ei tajunud nalja naljana.

Teksti loeti eesti keeles

Kõlbas küll, aga pärast "Kaarnat" oleksin ihanud midagi kas natuke hoogsamat või siis huvitavamakoelist. Kohe kui hütt ja selles peituv ära kirjeldati, oli ju selge, mis värk.
Esimene lugu kogumikus, mis tundus kerge pettumusena.
Teksti loeti eesti keeles
Uudised

2018-08-21 * autorite lisamine teosele võiks nüüd toimida.

2018-08-21 * Sulbi nõudmisel sai kommentaar ära vahetatud.

2018-08-30 * Sisukorra muutmisel otsing töötab... vähemalt veidi paremini.

2019-07-16 * minimuudatus - kui teost on üldse esimest korda arvustatud, näitab arvustust "kuldselt"; ühtlasi on "viimati vaadatud arvustuste" paneelil kohe näha ka arvustuste kogus.

2019-10-03 * minimuudatus - kasutajavaade võimaldab limit parameetrit.

Baasi kasutamine

Siia tuleb ühel hetkel väike juhend (või midagi muud).

Sulbi nõudmisel tuli siia uus kommentaar kirjutada:
Jah, ei ole valmis. Ei, ei tea millal saab valmis. Kui soovid abi pakkuda, võta ühendust.

Probleemide ja ettepanekute korral kirjutage: baas@ulme.ee

Lisavahendid:

Viimaste kuude arvustused: juuni 2020
mai 2020
aprill 2020
märts 2020
veebruar 2020
jaanuar 2020

Autorite sildid: