Joe Haldeman

Ei ole selles romaanis ei põnevust ega sügavamat plaani, on vaid allusioonid. Tehniliselt korrektselt vormistatud, mille eest ka kokku 3.

Mis oli juba enne lugemist teada ja milles ei ole vähimatki kahtlust -- tegemist on sõjavastase romaaniga. Kõik, mis toimub, alates esimestest lehekülgedest kuni lõpplahenduseni, on allutatud sõja mõttetuse demonstreerimisele. Samas kirjutab JH ikka kuradi hästi ja kuigi ta oma eesmärgi kahtlemata saavutab, läheb vast ainult esimese tagasituleku kirjeldus umbseks virisemiseks. Kokkuvõttes aga tuleb hinne kokku samadel kaalutlustel kui nii mõnedelgi eespool -- vaevalt ma seda enam kunagi loen.

Raamat koosneb neljast episoodist: reamees, seersant, leitnant ja major Mandella. Kusjuures ükski väljaõppe ega sõjaepisood ei kesta kaua. Mina vähemalt leidsin end (ilmselt adekvaatsema puudumisel) teost kõrvutamas Kunnase Gort Ashryniga ja tegelikult ka - kui leidsin viimase olevat loetava ja huvitava, siis ehk ei üllatagi nii väga, et Haldemani sõja- ja riistvara kirjeldused on suhteliselt "söödavad". Ilmselt mõningane selline tülpimus, mis õhkub teose üldolemusest (sõda on mõttetu, eks!?) on ka see, mis võtab totaalselt lugemisõhinalt mõne tuuri maha ning see masenduseõhkkond on ka peamine põhjus, miks ma ei pane hindeks viit. Raamatust lihtsalt puudub see Suur Idee või Kriiside-Kriis, mille ümber sündmustik kulmineerub. Lihtsalt üks mõttetu sõjapidamine, milles osalejad relatiivsusteooria kohaselt kaotavad tähtede vahel hüpeldes aastakümneid ja sajandeid.

Omaette teema on raamatus see, mis toimub vahepeal Maal ja hiljem inimtsivilisatsiooniga tervikuna. Kuigi paraku kosmosekolonisatsioonile palju tähelepanu ei pöörata. Põhiline: veteranid, kes sõjast naasevad, on võõrad maailmale ja maailm on võõras neile. Sellest tuleneb paratamatu konflikt. Armee on neile tuttav, turvaline varjupaik.

Lõpuks on isegi väike õnnehetk, paar olulist selgitust sõja kohta ning tegelikult lõppes kõik otsa enne kui ootus, et nüüd kohe-kohe juhtub midagi tõeliselt huvitavat, olulist täidetud sai.