Kasutajainfo

Edgar Allan Poe

19.01.1809-7.10.1849

Biograafia Bibliograafia

Teosed

· Edgar Allan Poe ·

Novelle

(kogumik aastast 1989)

eesti keeles: Tallinn «Eesti Raamat» 1989

Sisukord:
Hinne
Hindajaid
8
3
2
0
0
Keskmine hinne
4.462
Arvustused (13)

SF alla mahuvad siin külla ainult kaks lugu, mida kommenteerin eraldi. Muidu aga pean Poe atmosfääriloomise oskust ning kirjanduslikku stiili võrratuks ja eestikeelne väljaanne on ka kõigiti heas tõlkes. Soovitan kõigile.
Teksti loeti eesti keeles

Üdini hea õudusjutukollektsioon, mis loob nii tänuväärselt tugeva aluse eesti keelde tõlgitud vähesele õudukivarale. Väga nauditav nähtus. Klassika, mille väärtus ei ole aja jooksul teps mitte langenud. Mõned jutud kogumikus kyll ei klassifitseeru õudukiks (nagu näituseks "Kuldmardikas", mille vähese õuduk-olemise mingi imenipiga ylevalhoitud pinge siiski tasa teeb, pealegi lihtsalt niisama mõnus lugu, "Mõrv Rue Morgue'il" ja selle järg, millel väidetakse olevat ajalooline väärtus), aga selleks see, kogumik sisaldab absoluutseid pärleid õudusjutu ajaloos. Sellised jutud, nagu "Vaat amontilladot" ja "Must kass" on klassika omaette, erilist äramainimist väärivad minu meelest aga "Usheri maja hukk" oma eheda lunaatilise atmosfääri, "Ovaalne portree" oma minimalistliku täiuslikkusega, ning absoluutselt kindlasti "Kaev ja pendel". Poe võlu minu jaoks on peamiselt selles, et ta suudab yheaegselt ja yhtviisi hästi luua ebatavaliselt lunaatilise atmosfääri ning samas selle sees ja läbi selle sygava ehedusega kirjeldada ydini inimlikke emotsioone. Tänu viimaste usutavusele muutub ka kõik ylejäänu usutavaks, hoolimata oma unenäolisusest.
Teksti loeti eesti keeles

Poe ruulib kogu täiega. "Kaev ja pendel" oli nimetatud, lisaks siia veel jutu "Reetlik süda". Mis puutub "Usheri maja hukku", siis Bradbury "Usher II" on parem :) Kõigest hoolimata puhas "5".
Teksti loeti eesti keeles

Ega tal erilist midagi viga pole. Keeleliselt heal tasemel ja jutud ka head suhteliselt, aga siiski ei ole tegu just selle kogumikuga, mille ma hea meelega kätte võtaks. Muidugi on seal üksjagu väga häid lugusid ("Usheri maja hukk", "Must kass", "Dr. Tõrva ja professor Sule süsteem"), aga on ka neid, mida ma peale esimest lugemist enam vaadand ei ole. Stiil on tal muidugi omamoodi, aga mulle see kõige paremini ei istu. Parema meelega loen enne uuesti H. P. Lovecrafti, M. R. Jamesit või Ray Bradburyt.
Tuleks muidugi arvestada ka EAP suurt mõju paljudele kaasaja autoritele, aga isiklikku mekki see eriti ei muuda. Panen kolme praegu. Plussi ka mõnede heade lugude eest.
Teksti loeti eesti keeles

Aga mulle meeldis. Parajalt kõhedusttekitav atmosfäär ja hea sulg... Lugemisvara pimedateks sügisõhtuteks, kui tuul ulub akna taga ja korideritrepp naksub kahtlaselt.
Teksti loeti eesti keeles

EAP-st on nii palju räägitud, teda peavad oma kohuseks tsiteerida pea kõik arvestatavad autorid ja tema lugudest on nii palju variatsioone ja mõjutusi hilisemas kirjanduses, et tagantjärele pean mainima, et ootused olid väga kõrgele kruvitud, ning kui lood lõpuks lugemiseks lihalikul kujul laual lebasid, oli tegu kerge pettumusega. Palju rikkus ka see, et ma enam-vähem teadsin, millest neis juttu, ja seega kadus üllatusmoment.

Sellegipoolest on tegu klassikaga, mida lihtsalt peab lugema, ja eelkõige lugude kirjandusliku väärtuse pärast. (Ma ei ole neid originaalis lugenud, seepärast võrrelda ei oska, kas sealt on või ei ole midagi kaduma läinud; ent nii, nagu nad on, on nad nauditavad). Selle ajastu jutustamisstiil erineb tänapäevasest, siis võttis autor endale aega süveneda teinekord õieti asjassepuutumatutesse detailidesse ja veeretas lugu mitte sellele lugejale, kel kogu aeg kiire. Ja nagu suurtele meistritele kohane, kumab sealt läbi ajastut, milles nad kirjutati.

See on ka sobiv koht ära öelda, et minul on enamiku õuduslugudega raskusi. Ilmselt peab nende nautimiseks lugejas olema mingi eelsoodumus ebareaalse, hämara ja müstilise poole, sest lugedes lugu, kus mängitakse ainult selle alateadliku hirmu peale, laguneb tekst mu ees tähenduseta mulinaks - on sõnad, tähed ja laused, aga kogutulemust ei ole, ma olen loetusse sisseelamisest sama kaugel, kui lugedes "Kommunistliku partei manifesti". Et jälle mingid loitsud, oma elu elavad jäsemed, öös hiilivad elukad… Nende vastu aitab ju ühest tublist malakast… rakendatuna soovitavalt loo autori peal ;-)

Teksti loeti eesti keeles

Igati huvitav kogumik, mis ka korralikult peegeldab EAP kui kirjaniku erinevaid tahkusid. Raamatus ei ole ainult õudusjutte, vaid ka satiiri (Ärimees, Hing väljas, Mõni sõna muumiaga), seiklust (Kuldmardikas) ja kriminaali (Mõrv Rue Morguel, Marie Roget` mõistatus). Niisiis laiale lugejaskonnale. Keelgi arusaadavam kui kadunud Joh. Aaviku omaaegsete EAP tõlgete ajuväänamine.
Teksti loeti eesti keeles

Olen mina alles probleemi ees: kuidas hinnata? Ausalt öelda on kogumik ju väga hea ning annab ülevaate Edgar Allan Poe elust ja loomingust. Parimad selles kogus pole aga ulmejutud, vaid kriminaaljutud nagu "Marie Roget` mõistatus" ja "Mõrv Rue Morgue`il", seiklusjutud nagu "Kuldpõrnikas", hirmujutud nagu "Kaev ja pendel" ja "Langemine maelströmi" ning samuti "Doktor Tõrva ja professor Sule süsteem", mida mul on raske kuhugi liigitada.
Kui oleks vaja hinnata kuidagi üldkirjanduslikku väärtust, oleks hinne kahtlemata 5, aga ainult ulmelist osa hinnates jääb paraku 4.
Teksti loeti eesti keeles

Ka mul tekkis hindamisega probleeme. Kirjaduslikult ja tõlke poolest on tegu väga hea kogumikuga, mis hõlmab Poe loomingu olulisemaid tekste. Nii öelda kohustuslik lugemisvara kõigile. Samas pole hirmu- ja õudusjutud mulle kunagi eriti meeldinud, nagu ka kriminaaljutud. Poe satiirist ma üldse ei räägigi. Mis teha? Panen nelja ära, sest viite ei tihka anda ja kolme ei kipu käsi kirjutama.
Teksti loeti eesti keeles

Selle kogumiku parimateks külgedeks on minu arvates mitmekülgsus ja hea tõlge. Väga huvitavaks teeb lugemise romantiline keelekasutus. On tõesti nii süngust, pinget, salapära, seiklust, nalja kui ka päris õõvastavat. Eriti meeldis mulle viimane lugu, "Mõni sõna muumiaga".
Teksti loeti eesti keeles
x
Tormi Ariva
2000
Kasutaja rollid
Viimased 25 arvustust:

Väga põnev hea salapärase õhustikuga jutt. Poe laseb ka lugejal oma kujutlusvõimet rakendada, et mõistatada, mis siis õigupoolest sündis ja kas kõik ikka oli nii nagu see peategelasele tundus. Jutustus näib osutavat, et ei tohiks jätta kasutamata võimalusi olla hea, ennast parandada või oma väärtegusid heastada.
Teksti loeti eesti keeles

"Lugu loos" tüüpi seikluslik jutustus, mis kirjeldab merd kui midagi võimsat ja inimese jaoks veel salapärast või arusaamatut. Mõnusalt pingeline ja kõhe ning ka viimane lause on täpselt omal kohal.
Teksti loeti eesti keeles

Suurepärane ja endiselt väga vaimukas lugu balsameerimise võludest. Minu jaoks kogumiku "Novelle" parim. Ühtlasi on tegemist üsna ulmelise looga, kuna Poe kirjeldab Vana-Egiptust ühiskonda kui väga kõrgelt arenenud tehnoloogia ja teadusega tsivilisatsiooni, olgugi, et ta teeb seda satiirilises võtmes (ja naerab oma kaasaegsete üle).
Teksti loeti eesti keeles

Selle kogumiku parimateks külgedeks on minu arvates mitmekülgsus ja hea tõlge. Väga huvitavaks teeb lugemise romantiline keelekasutus. On tõesti nii süngust, pinget, salapära, seiklust, nalja kui ka päris õõvastavat. Eriti meeldis mulle viimane lugu, "Mõni sõna muumiaga".
Teksti loeti eesti keeles

Ma ei olnud varasemalt eriti tuttav ei Kingi ega ka õuduskirjandusega laiemalt, aga see tekst osutas tõigale, et need vead tuleb parandada. Lugu on sünge, atmosfäär rõhuv, jutustamine meisterlik. Pinge kerib aeglaselt, ent pidevalt kuni vältimatu lõpplahenduseni. Ja kogu selle kõheduse juures on siin juures mingit hubasust, mis võib tulla jutustuse vormist (kirjad ja päevikusissekanded). Toob ju ka tõlkija välja, et Kingi kirjutisi lugedes vaatad sa juhtunut pealt, mitte ei satu ise jubedate sündmuste keskele. Tõlge on samuti hea. Lugemise ajal küll tekkis korra kartus, et midagi on ehk vahelt ära jäetud (ilmus "Jeruusalemm" ju ajalehe järjejutuna), kuid see võis olla ka alusetu paranoia.
Teksti loeti eesti keeles

Nõustun enamike eelarvustajatega selles, et "Asumi äär" oli algsest triloogiast nõrgem, aga kuna eelnevad raamatud olid minu jaoks väga kõrgel tasemel, siis ei tähenda see tõik midagi väga paha või suurt pettumust. Ma olen sellise järjega väga rahul ja ka Gaia on päris huvitav idee. Raamat oleks võinud ehk pisut lühem olla ja eelmiste osade novellivorm oli kuidagi ägedam, aga see on ka kõik.
Teksti loeti mitmes erinevas keeles

"Kasuksepa" lugu on huvitav ja hästi jutustatud ning maailm selle ümber jätab küllaltki reaalse mulje, hoolimata – või isegi tänu – sellele, et selle kujutamisel on autor olnud lakooniline. Minu kesised ajalooteadmised ei luba väga palju spekuleerida selle üle, kuivõrd alternatiivse ajalooga tegemist on, aga tollel novellil on oma võlu. Ka puänt on hästi välja mängitud.
Teksti loeti eesti keeles

Tõsi, jutul on miinuseid: selle oleks saanud kirjutada ladusamalt ja peenemalt. Mõned kohad jätavad ebaloomuliku mulje. Sylphomanuse jutustust oli päris piinarikas lugeda, ent seda toredam oli avastada puänt, mille tõttu kaotas – vähemalt minu jaoks – eelnev senise moraliseeriva ja esoteerilise (vaimud ja puha) tooni. Lõpplahenduse absurd mulle päris meeldis.
Tahaks veel tolle huvitava kirjaniku jutte lugeda. Ühtlasi oleks põnev teada saada, kuidas too kirjatükk üldse tõlkimiseks välja kaevati. Ja loomulikult eriti meeliköitev on see rariteetne näidend, mille lugemisest ka kord ära ei ütleks.
Teksti loeti eesti keeles

Kütkestav lugu ühest küljest unetute inimeste ilmumisest ühiskonda ning teiset küljest peategelase elust ja kujunemisest. Lugesin teda ühest 1991. aasta asimovinimelisest ajakirjanumbrist ja seal olid loo juures üpris kenad illustratsioonid. Eriti võluv ja kohane oli pilt kahest väikesest õest, kellest üks magas ja teine vaatas läbi akna tähti. Nagu eelarvustajadki, soovitan lugeda.
Teksti loeti inglise keeles

Mees nimega Jason Wright hakkab ühel päeval märkama, et maailm tema ümber muutub. Tasapisi, detail detaili haaval, saab talle tuttavast keskkonnast aina veidram ja võõram paik. Üleöö muutuvad näiteks rahatähtedel kujutatavad isikud ja inimeste keelekasutus.
 
Suhteliselt tundmatu autori jutt üllatas mind oma vaimukuse ja ladususega ning tuletas meelde Robert Sheckley stiili.
Teksti loeti inglise keeles

Lugu räägib arstidest ja praktikantidest ühes viletsate tingimustega vaimuhaiglaosakonnas ning on seejuures üsna masendav ja minu jaoks liialt tehniline. Ent jutu päästab minu silmis selle põhiidee, mille kohaselt on olemas üks paik, millest kõik arstid teavad, ent ükski neist ei räägi: salapärane Juuliosakond.
 
S. N. Dyeri nime taga peaks peituma kirjanik Sharon N. Farber Californiast, kelle sulest on ilmunud 1976. aastast alates mitmeid novelle. Loetud jutu valguses näib mulle tõenäoline, et tal on muuhulgas ka meditsiiniline haridus.
Teksti loeti inglise keeles

"Bully!" räägib Theodore Roosevelti viibimisest Kongo aladel ning tema püüetest tuua sealsele rahvale oma riik ja demokraatia. Lühiromaan on niisiis alternatiivajalooline sissevaade XX sajandi alguse oludesse Aafrikas ja kui ma ei oleks seda lugenud asimovinimelisest ajakirjast (kus seda alternatiivajaloona serveeriti), siis poleks ma aru saanud, et tegemist on ulmega.
See on minu esimene tutvus Resnicku suletööga ja mulje on väga positiivne: lugu on põnev, tegelased huvitavad ja tõetruud ning dialoog väga hea.
Teksti loeti inglise keeles

Asimovi kohta ebatavaliselt sünge ajarännuteemaline jutuke, milles ei näi olevat (vähemasti minu kui võhiku vaatepunktist) eriti palju uut ega erilist. See on üks neist tema paljudest robotijuttudest, ehkki kolm põhiseadust siin väga rolli ei mängi ning rõhk on pigem inimlikkusel ja selle edasikandumisel.
Teksti loeti inglise keeles

Sarja viimase romaani ingliskeelne tõlge on eelmisel aastal kenasti ilmunud ning tundub seejuures ka üpris hea olevat.
 
Nagu ka eelmiste raamatute puhul pälvib mu imetluse "Järveemandas" ennemini vormiga mängimine, teksti kokkuseadmine ja vaatenurkade valimine kui sisu. Ehkki ka sisu on huvitav.
 
Palju on juttu saatusest ja selle erinevatest tõlgendamisvõimalustest ja sellest, mis on aeg, kuid kõlama jääb midagi optimistlikku ja selgub, et nii sünget asja nagu saatus ei pea vaatama kui masendavat deterministlikku ettekirjutust vaid selles võib näha midagi lootustandvat.
Teksti loeti inglise keeles

Võibolla on triloogia kolmas osa pisut nõrgem, kui esimesed kaks, aga see ei muuda tõika, et nad kõik on minu jaoks meistritööd. Raamat on täis ootamatuid pöördeid ja mõttekäike. Tegemist on väärilise järjega eelmistele raamatutele.
Teksti loeti mitmes erinevas keeles

Võluv düstoopiline lugu mäletamise tähtsusest, mis tõesti tegeleb "451° Fahrenheidi" teemadega, ainult et teise nurga alt.
Teksti loeti inglise keeles

Selline tugevalt ühikonnakriitiline esimesel hetkel väga naljakas ja järgmisel hetkel enam mitte nii naljakas jutt. Selles mõttes, et ulmeline on loos vaid too intensiivne magnettorm, kõik muu on küllaltki reaalne.
Teksti loeti inglise keeles

Just selline mõnusa roalddahlilikult mustalt humoorika lõpuga lugu nagu mulle meeldib. Meenutas sellest tahust meisterlikku "Rohtlat".
Teksti loeti inglise keeles

Ehkki Bradbury mulle üldiselt väga meeldib, ei jätnud see looke erilist muljet. Hästi kirjutatud, aga suurema mõtteta jutustus.
Teksti loeti inglise keeles

Kogumik sisaldab palju häid ja ka väga häid lugusid, ent samuti mitmeid nõrgemaid palu. Ulmejutte on raamatus julgelt alla poole, aga selle eest on mõni neist teistest eriliselt hea, nagu näiteks kogumiku nimilugu või jutt nimega "Some Live Like Lazarus". Läbivateks teemadeks on - Bradbury sulest ju sugugi mitte üllatavalt - nostalgia, meenutused ja lapselikkus. Silma hakkas ka kultuurirohkus: juttu tuli nii iirlastest, itaallastest kui ka mehhiklastest. "The Illustrated Man" jättis jutukogune küll parema mulje, kuid ka käesolev teos on lugemist väärt ja kokkuvõttes võluv.
Teksti loeti inglise keeles

Sarja neljas romaan on kui rohkete tükkidega keerukas pusle, mille autor lugeja silme ees erinevate vaatepunktide näitamise kaudu elegantselt kokku paneb.
Teksti loeti inglise keeles