Kasutajainfo

Robert Silverberg

15.01.1935-

Biograafia Bibliograafia

Teosed

· Robert Silverberg ·

Valitud teosed 1: Tähehiiglaste orjad

(kogumik aastast 2016)

eesti keeles: Tartu «Fantaasia» 2016

Sisukord:
Hinne
Hindajaid
2
4
2
0
0
Keskmine hinne
4.0
Arvustused (8)

Üheksast Silverbergi noorpõlves kirjutatud pulpulme tekstist koosnev kogumik. Neli esimest teksti ("Tähehiiglaste orjad", "Surmamere sigitised", "Androiditapp" ja "Astu mu pähe") on hoogsad ja värvikad, ent mõnevõrra tooredad, rabedad ning lihvimata, nagu ka kogumiku kaheksas tekst "Kosmosehädalised". Kogumiku teise poole tekstid paistavad seevastu silma suurema rafineerituse ja läbimõeldusega, eriti kehtib see jutustuse "Cutwoldi kütid" ning lühiromaani "Jaht kosmosenõiale" kohta.

Kogumikus eelneb igale tekstile ka autori meenutus selle saamisloost ja ühtlasi 1950. aastate USA ulmeelust.

Silverbergi eestikeelsete "Valitud teoste" avaldamine on igatahes tänuväärne ettevõte (minu teada polegi üheltki žanriulme kirjanikult nii põhjalikku süstemaatiliselt koostatud teostesarja, liiatigi veel sellise nime all, varem ilmunud). Jääme järgmist köidet ootama!

Teksti loeti eesti keeles

Uudis, et "Fantaasia" annab välja Silverbergi kogumiku ning hilisem selgus, et neid kogumikke tuleb koguni mitu, pani minu, kui kuldajastu ulme suure austaja südame kõvemini põksuma. Ja kui kogumik käes, asusin kohe õhinal lugema.

Paraku oli nimilugu küllaltki mittemidagiütlev. Seikluslik? - jah, kuid lõpplahendus äraarvatav ja peale seikluse ning maailma kirjelduse mingit sügavamat pointi ma sellest loost ei leidnud. Paraku tabas sama tunne mind ka järgmise loo puhul. Ja järgmise. Ja ülejärgmise. Mida edasi, seda enam mu ind lahtus ning tuleb tunnistada, et lõpuks lugesin juba üha süveneva vastumeelsusega. Banaalsus suure B-ga.

Ma ei hakka oma aega üksikute lugude eraldi arvustamisele raiskama. Ütlen vaid, et terves kogumikus oli vaid kaks juttu, mis said minu silmis palli võrra kõrgema hinde kui ülejäänud, mida pidasin ühtlaselt koolipoisi hinde vääriliseks - need esiletõstmist väärivad lood on "Cutwoldi kütid" ja "Uus algus". Esimene seepärast, et erinevalt ülejäänud juttudest on selles mingi sõnum, mida kirjanik lugejale edastada tahab ning teine idee pärast. Jah, üsnagi leierdatud idee, kuid siiski mind, kui lugejat pikemaks kui viieks sekundiks järele mõtlema panev.

Ometigi ei tunne ma, et mind oleks selle kogumikuga kuidagi petetud, sest tagakaanel on ausalt öeldud, et tegu on eelkõige kirjaniku noorusaja tekstidega, mis kirjutatud raha teenimiseks ning mingit sügavamat sisu neis pole. Nii et minu oma viga, et midagi enamat lootsin. Siiski arvan ma, et kuigi pretensioonika nimega "Valitud teosed" pakub kahtlemata huvi kirjandusteadlastele, võiks see vanema, kui 15-aastase ulmelugeja riiulist välja jääda - pole vaja oma helesinist ettekujutust ulme kuldajast kui vaid väga hea kirjanduse perioodist rikkuda. Heaks muudavad selle perioodi siiski toimetajad, kes terad sõkaldest eraldavad. Ning pole mingit põhjust juba kord kõrvaleheidetud või niššiajakirjades pseudonüümide all ilmunud tekste pool sajandit hiljem lugeda. Kui sa just teismeline seiklushuviline või Silverbergi varast loomingut uuriv kirjandusteadlane pole.

Teksti loeti eesti keeles

Tagaajamine, jaht, taplus, kättemaks...seiklused pulp-ulme maastikel.

Ega ma ausalt öelda pole varem pulp-ulmega kokku puutunud, olin näinud ainult neid kirevaid kaanepilte poolpaljaste tüdrukute ja musklis meestega, sekka ka mõni kole koll. Eelarvamused olid üsna suured...

Aga need siin olid täitsa kobedad lood, eks välja olid valitud ka parimad näited Silverbergi pulp-seiklustest. Autori eessõnad olid pikad ja vabandavad, eks tuli neid siis ka lugemisel arvestada ja seega ei olnud ootused suuremad kui ühest heast seiklusest osa saada. Üldjuhul ei pidanud pettuma. Eks kõigile lugudele võib ette heita teatavat rabedust ja mina oleks soovinud enamus tekstide puhul ka väheke huvitavamat lõpplahendust, sest tundus kuidagi, et algus oli kõigil lugudel paigas- põnev ja intrigeeriv, aga lõpp vajus kuidagi ära.

Üldiselt meeldisid lühiromaanid rohkem kui lühijutud. Isiklik lemmik oli "Surnumere sigitised", see saab ka kindla 5, viie võiks panna ka „Cutwoldi küttidele“, ülejäänud jäävad 4 ja 3 peale. Nõrgim minu jaoks oli "Astu mu pähe", hindeks 2.

Sisust on Raul siin BAASis ja oma blogis päris põhjalikult kirjatanud, nii et ei hakka ise ümberjutustusi tegema.

Aga kogumik saab 5, sest ettevõtmine on vägev ja projekt ise päris mastaapne ning natuke krediiti kulub alustuseks ära.

Teksti loeti eesti keeles

Iseenesest omamoodi huvitav kogumik jutte, mis nüüdseks on muidugi lootusetult vananenud. Iseäranis muidugi need palad, kus rõhuti ainult seikluslikule elemendile ning kus loogika lonkas põhimõtteliselt kõikvõimalikke jäsemeid, kaasa arvatud kogumiku esimene ehk nimilugu, aga ka `Surnumere sigitised`, kus rauaaegne tsivilisatsioon, kus vist püssirohtugi ei tunta, kosmoselennu võimekusega tegelastele ära teeb.

Teisalt leidus aga ka päris häid ja mõtlemapanevaid tükke, eriti `Cutwoldi kütid`. Ent ka `Androiditapp` on küll suhteliselt lihtsakoeline ja veidi banaalne, ent samas ikkagi mõtlemapanev lugu, mis eelkõige loob paralleele Kristallöö jt sarnaste pogrommidega.

Kolmandaks, on ka ilmne, et juba noorena oskas Silverberg hästi kirjutada ning kahtlemata on huvitavad ka iga loo alguses olevad meenutused 1950. aastate USA ulmeskeenest, millest ma varem ei teadnud mitte halligi. Nii et kokkuvõttes võib kogumiku sisule kerge südamega nelja panna.

Teksti loeti eesti keeles

Raamatu alguses olev autori sissejuhatus ja iga loo alguses olevad eessõnad aitasid üsna hästi lugude tausta avada. Tänu raamatus endas sisalduvale taustainfole ei olnud mu ootused loetava suhtes väga kõrged ja ilmselt seetõttu ei pidanud ka pettuma.

Esimene lühiromaan, "Tähehiiglaste orjad", oli väga ja hea julgustas edasi lugema. Peategelane Harkins sattub võõrasse ühiskonda, kus ta algul peab taluma tõrjumist, kuid kiiresti kogub end, leiab endale abilisi ja alustab tõusu ühiskonna kõrgematele redelipulkadele. Avalooga sisult sarnane - ühe mehe kiire karjääri lugu koos võitlusega tulnukate vastu, oli "Surmamere sigitised".

"Androiditapp" meenutas juutide vastaseid pogromme nagu neid kirjeldavad Isak Babel ja teised juudi-vene kirjanikud oma teostes. Kui algusel polnud viga, siis lõpp muutus banaalseks. Järgmine lugu, "Astu mu pähe", oli nõrk, vähemalt selle kogumiku teiste lugudega võrreldes.

"Cutwoldi kütid" jättis väga hea mulje. Silverberg küsib nagu Jaan Kross oma "Pöördtoolitunnis": kui kaugele me võime minna, kus on reetmise piirid? Ka järgmine, "Jaht kosmosenõiale", oli üsna hea, ehkki Barsaci esimesed päevad Glaurusel andsid lugejale selge suuna kätte, mida oodata võib.

"Uus algus" millegi erilisega silma ei paistnud. "Kosmosehädalised" tuletas meelde Lew Bergi lugusid ja mõjus kuidagi koduselt. Hea lugu igatahes. "Kosmosemõrtsuka" peategelase sisemine dilemma jäi mulle kui lugejale natuke kaugeks.

Kokkuvõtteks pean "Tähehiiglaste orjasid" heaks kogumikuks, mis pakkus nii lugemiselamust, kui heitis valgust 1950. aastate Ameerika ulmeskeenele.

Teksti loeti eesti keeles

Mõnus lugemine kui oled 12-15 aastat vana. Kõik lood on suht koht ilma igasuguse tagamõtteta ja kirjutatud põlve otsas kiiresti nagu autor ka oma eessõnades mainib. Samas kummardus Silverbergile, et ta tahtis oma nooruses olla kirjanik ja just ulmekirjanik.
Teksti loeti eesti keeles

Juttude keskmine hinne on mul 2,55, aga see pole siinkohal muidugi oluline. Eessõnad on juttudest toredamad ja väärivad igal juhul lugemist ning üleüldse, "Valitud teoseid" oleks olnud nõme koostada ilma varajase loomingu köiteta.
Kujundusele-küljendusele pole eriti midagi ette heita. Tõlge ja toimetamine on ladusad, kuid mõnevõrra lohakad - ütlemisi nagu "laest rippus illuminaator" ja poolitusvigu oleks siiski pidanud vältima.
Teksti loeti eesti keeles

Kirjastus Fantaasia on ilmutanud Silverbergilt kolm jutukogu, see on neist esimene. Antud raamat kajastab lugusid kirjaniku varajasest kirjanikunoorusest, olemuselt on need pigem lihtsamad seikluslood, küpsema Silverbergini on veel aega. Järgmised kogud lähevadki ajas järjest edasi. See raamat räägib päris palju ulmest Ameerikas eelmise sajandi viiekümnendatel, Silverbergi tekstid on aastatest 1955 - 1958. 
 

Juttude alguses on autori enda kommentaar, mis on alati ka loo kohta aga suuremas osas kajastabki tolle ajastu ulmekultuuri. Ning see on ikka pagana põnev, kuidas makstakse jala ukse vahele saanud autoritele üllatavalt heldelt, kuidas toimetajad väga julgelt lugudega ümber käivad, kuidas on täiesti normaalne, et mõne varjunime taga on üle kümne erineva autori, kuidas toimetaja ise valib, et mis varjunime all nüüd järjekordne jutt parasjagu ilmub. Silverberg ise kirjeldabki, kuidas nii mõnigi talle varem meeldinud autor on osutunud väga paljude varikirjanike koostööks, kuidas ta ise saabki mõneks autoriks, kes talle varasemalt on meeldinud. Kogumik lõpebki sellega kuidas üks periood saab USA pehmekaanelises pulpulmes otsa, Silverberg ise mingi hetk avastas end üldse kirjutamas ulmevabasid softcore erootilisi romaane tükki kaks või kolm kuus. Mis oli igatepidi ainult hea kuna läbi rohke kirjutamise ta järjest arenes, lisaks on ju ta hilises loomes erootilist joont (õrnalt) siin ja seal tunda, näiteks “Aja maskides” (üks enda suuri lemmikuid).
 

Selles kogumikus on koos üheksa pala, ei tahakski neid eraldi lahkama hakata kuna kokku on nad üks hunnik kiiret ja hoogsat lugemist. “Cutwoldi kütid” on üks, mis selgelt teistest eristub moraalse dilemma poolest. “Jaht kosmosenõiale” on uskumatult tihe ja detailne klassikaline kosmoseooper, natuke üle 40lk aga pagana mõnus maailm. Nii on paljude paladega, kasvõi nimilooga kus (tsisteerin nüüd Raul Sulbit): “1950ndate New Yorgist pärit Lloyd Harkins ärkab järsku keset kummaliselt võõrapärast džunglit, kus uitavad ringi hiiglaslikud robotid ning veelgi suuremad kummaliselt võõrapärased humanoidsed olendid, kellest ühe jala külge klammerdudes Harkins oma teekonda selles võõras maailmas alustabki.” Ainult mõnikümmend lehekülge aga kui palju põnevat maailma suudab noor autor sellega lugejale manada!
 

Eks on muidugi ka igatepidi üsna lihtsaid lookesi paar tükki, nagu näiteks “Astu mu pähe”, mis on enda jaoks huvitavam pigem ajalooliselt, selliseid ampsukesi oli ka “Marduse” algaegadel eesti ulmes päris palju kus küpsema kirjanduse mõistes nagu polegi suurt midagist, natuke tegevust, kulunud puänt ja… kõik.
 

Nii mõnigi jutt on hiljem kirjanikuhärra poolt leidnud uue ja põhjalikuma vormi, näiteks lühijutt “Uus algus” on tegelikult romaani “Uus teekond” eelkäija. Selle puhul oli põnev lugeda kuidas autor luges märksa hiljem täiskasvanud kirjanikuna üle nii romaani ja lühijutu sisuliselt eraldiseisva lugejana kuna ei mäletanud enam väga midagist. Ning talle meeldis see kõik väga! :)
 

Endale meenutas see raamat head hakklihakastet. On ju olemas igasuguseid toite ning ka tippkokad alustavad lihtsamate roogadega. Samas saab ka selliseid “labaseid” toite ära rikkuda - või siis valmistada imemaitsvalt. Õitsvas eas Silverbergi noor ulme on just selline mõnus ja maitsev söök, mille valmistamist ning söömist ei pea küll keegi häbenema.
 

Äge, et kirjastus Fantaasia on võtnud ühe autori niimoodi ette ning ta lühiloomingut kolme raamatuna süstematiseeritult avaldanud. Võtan kindlasti ka järgmised kaks millalgi ette. 

Teksti loeti eesti keeles
Uudised

2018-08-21 * autorite lisamine teosele võiks nüüd toimida.

2018-08-21 * Sulbi nõudmisel sai kommentaar ära vahetatud.

2018-08-30 * Sisukorra muutmisel otsing töötab... vähemalt veidi paremini.

2019-07-16 * minimuudatus - kui teost on üldse esimest korda arvustatud, näitab arvustust "kuldselt"; ühtlasi on "viimati vaadatud arvustuste" paneelil kohe näha ka arvustuste kogus.

2019-10-03 * minimuudatus - kasutajavaade võimaldab limit parameetrit.

Baasi kasutamine

Siia tuleb ühel hetkel väike juhend (või midagi muud).

Sulbi nõudmisel tuli siia uus kommentaar kirjutada:
Jah, ei ole valmis. Ei, ei tea millal saab valmis. Kui soovid abi pakkuda, võta ühendust.

Probleemide ja ettepanekute korral kirjutage: baas@ulme.ee

Lisavahendid:

Viimaste kuude arvustused: oktoober 2020
september 2020
august 2020
juuli 2020
juuni 2020
mai 2020

Autorite sildid: