Kasutajainfo

Robert Silverberg

15.01.1935-

Biograafia Bibliograafia

Teosed

· Robert Silverberg ·

Dying Inside

(romaan aastast 1972)

ajakirjapublikatsioon: «Galaxy Science Fiction» 1972; juuli - september
Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
3
1
0
0
0
Keskmine hinne
4.75
Arvustused (4)

Romaani minategelaseks keskealine telepaat David Selig, kes on oma jumalikku võimet kaotamas. Lapsest peale on juudist David suutnud lugeda teiste inimeste mõtteid ja tundeid, kuid ta pole osanud selle andega midagi peale hakata. Ta on õppinud kirjandust ja teenib elatist sellega, et kirjutab üliõpilastele kursusetöid ja referaate, 3,5 dollarit lehekülg. Tema kaks tõsisemat armulugu on kiiresti luhta läinud, mõlemad osaliselt telepaatia pärast. David on kohanud ainult ühte teist telepaati, soome päritolu Tom Nyqvisti, kes elab lõbusalt ja lahedasti, käies Wall Streetil “pealt kuulamas” ja müües siis info maha. Erilsi sõpru neist ei saa. Võib arvata, et ka ilma telepaatiata elaks David umbes samasugust elu, ta pole elus läbilööja tüüp ja siin ei aita ka telepaatia.

Romaanil pole kuigi pingeline süžee: Reaalajas elab Selig oma üksildast elu, kirjutab referaate ja kohtub oma kasuõega, kellega tal on love-hate suhe, kuid kes on ta ainus lähedane inimene. Suures osas on “Dying Inside” muidugi sellest. Seligi ja tema tuttavate suguelamist kirjeldatakse detailselt ja pikalt, kuid alati on käsitlus seoses telepaatiaga. Telepaadivõime kadumine, mida Selig aeglaselt tunnetab, paneb ta olukorda, et ta peab hakkama tavaliseks inimeseks. Kõik tema elus muutub ja ta ei tea, mida nüüd õigupoolest peale hakata. Suurem osa romaanist on tagasivaade tema elule ja selles mõttes on lugeja samuti nagu telepaat, kes loeb Seligi tundeid, mõtteid ja mälestusi. Väga avameelne romaan seega.

Hinde suhtes midagi põhjendada ei olegi. Ulmeklassika, täiesti värske ja pingeline ka 30 aastat pärast kirjutamist. Ilmselt üks olulisemaid telepaatiateemalisi ulmeromaane, Silverberg lahkab seda teemat ikka nii asjatundlikult, et hakka või uskuma, et ta ise ka mõtteid loeb... Kui mõne Silverbergi täiesti ulmeline, kosmoses, kaugtulevikus või võõrplaneedil toimuv tekst võib kohati olla kuidagi verevaene või väheütlev (harva muidugi ja sedagi tema enda skaalal), siis tänapäevamaailmas toimuvad lood paistavad silma väga hea proosastiiliga. “Dying Inside” on neetult hästi kirjutatud – terav, täpne, sarkastiline; neetult loetav ja neelatav, ehkki siin pole otsest süžeed või pingelist tegevustikku.

Teksti loeti inglise keeles

Eks ole loetud üleloomulike võimetega superkangelastest, aga millised võiksid olla normaalse, igavapoolse, tagasihoidliku selgetnägija argipäevad? Just selline mees on Selig, varajasse keskikka jõudnud omaaegne wunderkind, kes nüüd teeb üliõpilastele väikse tasu eest koolitöid, käib külas oma õel, kes teda ei salli, muretseb oma taganeva juuksepiiri ja kahaneva võime pärast teiste mõtteid lugeda. Tavaliselt kipub sedalaadi ulme olema kas karikatuurne või siis ebaveenev, kuna autor ei ole nõudlikuma osa kirjapanemisega hakkama saanud. "Dying Inside" seevastu on suurepärane lugemine, milles veidra andega rikastatud tavalise mehikese elu mosaiigina meie eest läbi jookseb. Ja on huvitav.Kord meenutab, kuidas ta poisikesena maal mesilase ja kala peas käis, siis, kuidas tüdruksõbra narkotrippi tahjus. Või seletab, miks ta valimas ei käi (Kui Nixon presidendiks valiti, ma korraks piilusin ta pähe. Seal polnud midagi sellist, mis oleks pidanud mind üllatama. Ma ei ütle teile, mis seal oli, aga valimas pole ma enam käinud.)

Kordan, see on väga hea lugemine, mis on saanud võimalikuks tänu Silverbergi kirjanikumeisterlikkusele. Ei tule meelde just palju teisi ulmekirjanikke, kes sellest sündmustikust hea romaani kokku suudaks kirjutada.

Teksti loeti inglise keeles

Dying Inside on ulmelugu telepaadist, kes on oma võimet kaotamas. Peategelane David Selig on juudisoost ameeriklane, kes on väikesest peale suutnud end ümbritsevate inimeste mõtteid lugeda. Olles selle võimega üles kasvanud, tundub teistsugune elu talle kujuteldamatu. Keskealiseks saanuna peab ta aga endale tunnistama, et just selline tulevik teda ees ootab.
 
Kuid samuti pole ka senine elu koos selle võimega peategelast kuidagi hellitanud. Talle pole loo alguspunktiks alles jäänud ühtegi armastatut, pereliiget ega sõpra. Samuti on ta hoolimata oma võimest ja loomupäraselt teravast mõistusest langenud nii madalale, et hoiab endal hinge sees vaid oma vana ülikooli tudengitele sularaha eest kursusetöid kirjutades.
 
Lugu jutustatakse peamiselt peategelase enda mõtete ja tagasivaadete kaudu, kuigi päris kauge lapsepõlve puhul nihutab autor vaatepunkti hoopis kolmanda isiku juurde. Põhilisteks tegelasteks on tema vanemad; siis õde, kes teda südamepõhjast vihkab; kaks armastust, kellest ta ilma on jäänud; ja lõpuks üks teine telepaat, kes peategelasest radikaalselt erineb.
 
Ma pean selle raamatu puhul jälle ütlema, et Silverbergi peetakse õigusega suurmeistriks. Kui tegemist oleks näiteks lihtsalt biograafilise romaaniga, ilma telepaatia aspektita, siis seisaks see täie õigusega kõrgel kohal americana-žanris näiteks Philip Rothi ameerika-juudi kogukonnast ainest saavate romaanide kõrval. Aga esiteks on ulmeline aspekt siin vaieldamatult raamatu hingeks ja teiseks on Silverberg minu arvates tehniliselt tugevam veel kui Roth.
 
Peategelane on küll enamuse oma eluajast olnud neurootiline ja ebameeldiv isik, kuid loo toimumisajaks on ta juba oma elu raisatuse ja ande tuhmumise osas resigneerunud ja leidnud endas mingi sedasorti maheduse, mis kaasneb täieliku lüüasaamisega. Tema sisekaemus ei ole seetõttu kibe, vaid pigem eleegiline.
 
See lugu räägibki eelkõige kaotusest. Mitte ootamatust ja traagilisest kaotusest vaid lõputust väikeste kaotuste jadast. Me sureme vähehaaval iga möödunud päevaga, nagu Seneca kunagi Luciliusele kirjutas. Ning nii head raamatut vähehaaval suremisest ei oleks võimalik kirjutada, kui ulmet olemas ei oleks.
 
Hinnang: 10/10
Teksti loeti inglise keeles

Kirjutada ulmeromaan täiesti tavalise inimese igavast elust oli kindlasti paras julgustükk isegi Silverbergi jaoks. Tulemus ei ole kindlasti halb aga lausa suurepäraseks ei taha ma seda siiski hinnata. Kohati läks lugemine ikka liiga nüriks kätte, nagu loeks kooli kohustuslikku kirjandust (mille hulka see teos Silverbergile iseloomuliku seksirohkuse tõttu ilmselt siiski ei kvalifitseeruks). Hindeks pandud 4 on pigem ümardatud 3.5.
Teksti loeti inglise keeles
Uudised

2018-08-21 * autorite lisamine teosele võiks nüüd toimida.

2018-08-21 * Sulbi nõudmisel sai kommentaar ära vahetatud.

2018-08-30 * Sisukorra muutmisel otsing töötab... vähemalt veidi paremini.

2019-07-16 * minimuudatus - kui teost on üldse esimest korda arvustatud, näitab arvustust "kuldselt"; ühtlasi on "viimati vaadatud arvustuste" paneelil kohe näha ka arvustuste kogus.

2019-10-03 * minimuudatus - kasutajavaade võimaldab limit parameetrit.

Baasi kasutamine

Siia tuleb ühel hetkel väike juhend (või midagi muud).

Sulbi nõudmisel tuli siia uus kommentaar kirjutada:
Jah, ei ole valmis. Ei, ei tea millal saab valmis. Kui soovid abi pakkuda, võta ühendust.

Probleemide ja ettepanekute korral kirjutage: baas@ulme.ee

Lisavahendid:

Viimaste kuude arvustused: detsember 2019
november 2019
oktoober 2019
september 2019
august 2019
juuli 2019

Autorite sildid: