Kasutajainfo

Robert Silverberg

15.01.1935-

Biograafia Bibliograafia

Teosed

· Robert Silverberg ·

Born With the Dead

(lühiromaan aastast 1974)

ajakirjapublikatsioon: «The Magazine of Fantasy and Science Fiction» 1974; aprill
Sarjad:
Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
5
0
1
0
0
Keskmine hinne
4.667
Arvustused (6)

On leiutatud surnute “elustamise” (=rekindling) meetod. Igaüks, kel piisavalt raha, võib testamendis seda soovida. Peategelase Jorge Kleini naine Sybille sureb ja “uuestisüüdatakse”. Klein hakkab oma armsamat otsima kinnistest “surnute” linnadest. Naise ta küll leiab, kuid mitte vastuarmastust. Surnud tahavad, et neid rahule jäetaks. See on ka Sybille’i soov.

Seega on Silverberg kirjutanud ebatavalise ja kurva armastusloo. Ei häiri mitte üks raas, et tegevus toimub 1993.
Seaksin teose ühte ritta kahe teise RS-i meistritööga, kus samuti on peateemaks vastamata jäänud armastus. Lühiromaanis “Nightwings” (68) ei leia eakas peategelane vastuarmastust tiivuliselt inimolendilt Avluelalt; fooniks on Maa vallutamine alien’ide poolt. Ka pessimistliku alatooniga novellis “Passengers” (1968) ei leia peategelane armastust; foonina on kujutatud, kuidas tulnukad on juba kolm aastat kasutanud inimkehi oma reisidel Maal.
Teksti loeti inglise keeles

Tegevus toimub aastal 1993. Neid, kes seda soovivad, saab muuta pärast surma elusateks surnuteks, omalaadseteks zombideks. Surnud hoiavad inimestest eraldi, neil on omad linnad, subkultuur, huvid (ka seksuaalsed) ja eesmärgid; nad peavad endeid uueks aristokraatiaks. Jorge Klein ei suuda leppida, et tema elustatud abikaasa Sybille endise kooselu ja armastuse vastu üldse enam huvi ei tunne; ta tahab naisega vaid korraks kohtuda ja kõneleda; ent naine põgeneb ta eest.

Klein otsustab imbuda surnuks maskeeritult (nagu Rahandusministeeriumi agendid seda teevad) surnutelinna. Ta kohtubki seal põgusalt naisega, ent ei saa küsimustele vastuseid. Pigem hoopiks segasemaks muutub kõik. Nende vahel on ületamatu emotsionaalne barjäär; ülim mõistmatus; absoluutne võõrus. Klein ei jätta jonni ja see sunnib Sybille’i uusi sõpru (ja armsamat) vastutegutsemisele.

Elegantselt ja otsekui möödaminnes puistab Silverberg sisse ekskursse hopi indiaanlaste olmest; India parsiide matmiskommetest; Zanzibari ajaloost, väljasurnud loomadest. Muide, viimasedki on elustatud ja neid kütivad surnud meelelahutuseks Uganda rahvuspargis. Kõik ekskursid orgaaniliselt jutu süzheega seotud. Lõpulahendus võib olla aimatav, ent brutaalset puänti pole ka autor eesmärgiks seadnud. Tähtis on lõpuni jõudmise vääramatu loogika ja asjade käik.

Minu meelest ilmestab see tekst väga hästi kõike head, mida Robert Silverbergi ulmest leida võib. Ja seab ühtlasi novella-kunsti kõrgemaid standardeid. Lihtne ja ladus - kuid ometi piisavalt kunstipärane ja emotsiooniderikas - jutustamiskeel; mänglev kergus, millega lugejale tutvustatakse ränki ja julgeid ulmeideid; rikas, mahlane ja usutav ümbrus; sujuvalt ja põnevalt voogav lugu. Tekst on Silverbergile väga omases võtmes. Siin ei nämmutata miski ühe probleemi kallal ega leita/pakuta lahendusi. Silverberg loob oma maailma, omade reeglitega ja paneb seal toimuma ühe loo. Iva on loos väga olemas, ent nii suur ja võimas iva, et seda (siinkohal) pole mõtet lahti seletada.

Teksti loeti inglise keeles

Lühiromaan Silverbergi ühel lemmikteemal - surm, surematus ja igavene elu. Lugu ise on äärmiselt kaasahaarav, põnev ja samas väga perverssel moel romantiline. Silverbergi visioon surnutest, kes peale elustamist maailmas ringi liiguvad ja rikkaid turiste mängivad tekitas tahtmise enda kremeerimisraha juba ette ära maksta. Sügavalt vastik teema, mida on erakordselt hästi käsitletud. Temale omasel moel räägib Silverberg loos veel paljudest asjadest, eelkõige saab lugeja päris hea ülevaate Zanzibari saare paari - kolmesaja viimase aasta ajaloost. Silverbergi - fännidele kohustuslik lugemine.
Teksti loeti inglise keeles

Well... mis ühele nektar, see teisele saapamääre... Et kelle huvides oleks sellise surnute-zombide subkultuuri teke (st. see ei teki ise, selleks on tarvis kallist ja spetsiifilist tehnoloogiat) ja kuidas see majanduslikult püsib? (Olgu, protseduuri saavad lubada üldiselt vaid väga rikkad inimesed, kuid edasi? Kust raha juurde tuleb?) Teine asi -- selleks, et lugu paigalt võtaks, on tarvis ühe inimese purunematut rumalust. Igasuguse loogika, pieteedi ja üldisemalt terve mõistuse vastast egotsentrilist sõgedust. Muidugi, seda esineb, aga arusaadavalt muudab see vähemalt minul raskeks peategelasele kaasa elada...

Ühesõnaga, teema on huvitav; taustatöö on lausa vaimustav; iva nagu oleks ka. Aga väga mitmes plaanis, just inimlikus plaanis jättis see lugu mind külmaks oma täieliku usutamatuse tõttu. Võib-olla olen ma ülekohtune ja tahan, et mulle kõik asjad ära seletatakse? Ma oleksin selle loo kergemini ära seedinud, kui vahe oleks sisse tõmmatud näiteks mitte tolle surematuse tehnoloogiaga, vaid, ütleme, oleks too naine peale... mingit ajuoperatsiooni (kombineerituna kasvõi narkootikumidega) muutunud teiseks isiksuseks, kel eelmisega vähe seost, ja siis oleks ta hädas olnud oma eelmise abikaasaga, kes tema jaoks tavaliseks ahistajaks kvalifitseerub...

Teksti loeti inglise keeles
Uudised

2018-08-21 * autorite lisamine teosele võiks nüüd toimida.

2018-08-21 * Sulbi nõudmisel sai kommentaar ära vahetatud.

2018-08-30 * Sisukorra muutmisel otsing töötab... vähemalt veidi paremini.

Baasi kasutamine

Siia tuleb ühel hetkel väike juhend (või midagi muud).

Sulbi nõudmisel tuli siia uus kommentaar kirjutada:
Jah, ei ole valmis. Ei, ei tea millal saab valmis. Kui soovid abi pakkuda, võta ühendust.

Probleemide ja ettepanekute korral kirjutage: baas@ulme.ee

Lisavahendid:

Viimaste kuude arvustused: detsember 2018
november 2018
oktoober 2018
september 2018
august 2018
juuli 2018

Autorite sildid: