On leiutatud surnute “elustamise” (=rekindling) meetod. Igaüks, kel piisavalt raha, võib testamendis seda soovida. Peategelase Jorge Kleini naine Sybille sureb ja “uuestisüüdatakse”. Klein hakkab oma armsamat otsima kinnistest “surnute” linnadest. Naise ta küll leiab, kuid mitte vastuarmastust. Surnud tahavad, et neid rahule jäetaks. See on ka Sybille’i soov.
Seega on Silverberg kirjutanud ebatavalise ja kurva armastusloo. Ei häiri mitte üks raas, et tegevus toimub 1993.
Seaksin teose ühte ritta kahe teise RS-i meistritööga, kus samuti on peateemaks vastamata jäänud armastus. Lühiromaanis “Nightwings” (68) ei leia eakas peategelane vastuarmastust tiivuliselt inimolendilt Avluelalt; fooniks on Maa vallutamine alien’ide poolt. Ka pessimistliku alatooniga novellis “Passengers” (1968) ei leia peategelane armastust; foonina on kujutatud, kuidas tulnukad on juba kolm aastat kasutanud inimkehi oma reisidel Maal.
Seega on Silverberg kirjutanud ebatavalise ja kurva armastusloo. Ei häiri mitte üks raas, et tegevus toimub 1993.
Seaksin teose ühte ritta kahe teise RS-i meistritööga, kus samuti on peateemaks vastamata jäänud armastus. Lühiromaanis “Nightwings” (68) ei leia eakas peategelane vastuarmastust tiivuliselt inimolendilt Avluelalt; fooniks on Maa vallutamine alien’ide poolt. Ka pessimistliku alatooniga novellis “Passengers” (1968) ei leia peategelane armastust; foonina on kujutatud, kuidas tulnukad on juba kolm aastat kasutanud inimkehi oma reisidel Maal.