Kasutajainfo

Robert Silverberg

15.01.1935-

Biograafia Bibliograafia

Teosed

· Robert Silverberg ·

Tower of Glass

(romaan aastast 1970)

Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
1
2
0
0
0
Keskmine hinne
4.333
Arvustused (3)

Suurel töösturil Simeon Krugil tuleb pähe mõte (Krug vist oli seal loos ka ainuke, kellel mingid vähegi arukad mõtted peas liikusid) ehitada suur torn, et saaks kosmosest signaale vastu võtta. Niisiis hakkabki kuskile Kanada tundrasse kerkima kõrge-kõrge klaasist ehitis. Plaanis teha see nii umbes poolteist kilomeetrit kõrge. Ja saadaksegi kosmosest mingisugune imelik teade (kuskilt veevalaja tähtkujust vist mingist udukogust). Krug laseb siis ise ka mõned signaalid välja saata ja on lasknud juba ehitada laeva tähtedevaheliseks lennuks.
Aga torni ehitavad tal mingid androidid, kes oma loojat (Krugi) kummardavad ja on sellest omaette religiooni teinud. Aga äkki ilmuvad kuskilt AEP-st mingisugused teised androidid välja, kes nõuavad inimestega võrdseid õigusi. Jne. Kasvab torn ja kasvavad ka nende AEP-laste nõudmised. Aga Krugi androidid kummardavad Krugi edasi, kuni...
Enne käest ära ei saanud, kui viimane lehekülg läbi oli. Hea lugu järelikult.
Teksti loeti inglise keeles

Erinevalt eelmisest arvustajast arvan mina, et Simeon Krug oli ikka päris hull tegelane. Võimalik, et ma mõistan teda nüüd hukka omaenda ajastu ja seisukohtade tasandilt, kuid normaalseks ei suuda ma teda küll kuidagi pidada...

Ma ei oskagi täpselt öelda, et mis mind selle romaani juures kõige rohkem häiris, aga maksimumhinnet ma panna ei taha.

Võimalikud põhjused ja (isiklikud) etteheited:
- Mul olid ehk alusetult kõrgendatud ootused selle romaani suhtes?
- Mittemässulised androidid käitusid otsekui truud neegerorjad halvemat sorti kihutuskirjanduses. Silverbergi tasemega autor oleks võinud siin midagi originaalsemat välja mõelda. Android/robot = neegerori: see oli väga kulunud stamp juba romaani kirjutamise ajal.
- See androidide religioon muutus seda jaburamaks, mida detailsemaks autor läks. Targem on mõned asjad vihjetena anda...
- Romaanis oli üsna mitu liini ja ideed, kuid ükski ei saanud kuidagi domineerivaks... ja jäid need kõik kuidagi ka «õhku rippuma». Samas ei jõudnud see hüplikus ja fragmentaarsus selle kvaliteedini, et tekiks mulje, et nagu saaks lugeja tulevikuühiskonna kohta vaid mingeid vihjeid ja katkeid. Mulle tundus, et Robert Silverberg siiski plaanis seda romaani sirgjoonelise ideeloona, mida ta siis seksi ja ühiskonnakriitilisusega värvikamaks ja mitmekesisemaks püüdis teha. Tundub, et autor jäi materjalile siiski alla...
- Mida edasi seda laialivalguvamaks romaan muutus ning tegelaste käitumise loogika kippus sageli manduma tasemele «autor lihtsalt tahtis nõnda».

Võimalik, et põhjus on hoopis milleski muus, aga romaani lugedes rahulolematus vaid kasvas. Samas ei taha ma ka neljast madalamat hinnet panna, sest ideid selles romaanis oli ning lugesin selle ühe jutiga läbi. Ka olen ma enam kui kindel, et kunagi loen ma seda romaani veel...

Vene tõlge «Стеклянная башня» oli korralik... ei midagi säravat, kuid loetav. Hinnet tõlge igatahes ei mõjutanud, sest etteheited on ikkagi vaid kompositsioonile ja usutavusele.

Teksti loeti vene keeles
x
Kristjan Ruumet
1974
Kasutaja rollid edit_authors
edit_books
Viimased 25 arvustused:

"Tiffany Aching" + "Kärbeste jumal" + "Pipi Pikksukk" + "Aarete saar" + "Rapanui vabastamine..."
Mõnus lugemine, kuid tegelikult ei saanudki hästi aru, mida kirjanik selle raamatuga saavutada tahtis. Ootused olid palju suuremad.
 
Teksti loeti eesti keeles

See jutt oli Matthew Hughesi poolt kirjutatud kogumikku "Rogues" (mis anti välja George R.R. Martini ja Gardner Dozoisi poolt). 
Wikipedia andmetel mõeldi tegelaskuju (hädavaresest varas) algselt vaid "Rogues" kogumiku jaoks, kuid autor nägi selles tegelases potentsiaali ja kirjutas talle hiljem lisaks veel 8 juttu. Koos on nad ilmunud kogumikus "9 Tales of Raffalon". Võibolla loeks millalgi ka neid.
Jutu stiil ja maailm on midagi Pratchetti kettamaailma ja Abercrombie "Esimese seaduse" maailma vahepealset.
 
Teksti loeti inglise keeles

Tegu on "Pikkmaa" sarja viienda ja viimase raamatuga. Ma jätsin selle sarja 3nda ja 4nda osa vahele, sest ei viitsinud Baxterit ülearu lugeda. Sama on teinud ilmselt ka muud lugejad, sest kolmandale osale eksisteerib hetkel 2 arvustust ja neljandale osale 0 arvustust, kuigi need raamatud on eesti keeles ilmunud 5-7 aastat tagasi. Soovitan sama taktikat ka teistel lugejatel ja võibolla tasub ka viimane osa üldse lugemata jätta. 
Teksti loeti eesti keeles

Kunagi ammu lugesin "Pikkmaad", kuid see oli liialt tuim raamat ja sarja ennast ma edasi enam ei lugenud. Nüüd aastaid hiljem olin sunnitud esimest osa uuesti üle lugema, et saaksin alustada teise osaga. Ühtlasi imestan,et miks ma esimesele osale aastaid tagasi hindeks "4" panin. Toda hinnet ma muuta ei viitsi. Aga kuna teine osa oli umbkaudu sama nüri, siis panen teisele osale hindeks "3".
 
Teksti loeti eesti keeles

Esimene osa oli kindel viis. Teine osa on aga minu arust veidi viletsam.
Eelmisel osal oli 80ndate nostalgia põhjendatud, järjes aga enam mitte. Autor oleks suutnud teise osa intriigid kokku treida kasvõi 1930ndate (või 2030ndate) nostalgiaga.  Või kasutades hoopis mingeid muid võtteid. Aga kahjuks ta ei suutnud seda teha ja lugeja üleujutamine Tolkieni-Hughes'i kultuuripärandiga osutus erakordselt tüütuks.
Teksti loeti inglise keeles

Kuna polnud hulk aega mitte midagi kultuurset lugenud, siis haarasin riiulilt pihku juba paar aastat tagasi soetatud "Surface Detail" raamatu. Kultuuri sari on mulle ka seni meeldinud ja ka käesolev raamat ei valmistanud pettumust. Hinde tõmbab antud juhul alla ka teiste poolt kurdetud erinevate liinide üleküllus. Kuid kuna Banksi tase ulmekirjanduses on kõvasti üle keskmise, siis hindeks on pigem "4++"
 
Raamatut soovitaks lugeda kõigil, keda painab küsimus: "Mis Kultuurist edasi sai/saab?". Üldpildile lisatakse päris palju infot, poliitikat ja värve juurde.
Teksti loeti inglise keeles