Kasutajainfo

Robert Silverberg

15.01.1935-

Biograafia Bibliograafia

Teosed

· Robert Silverberg ·

Meid ootab Pimedus

(kogumik aastast 2003)

eesti keeles: Saue «Skarabeus» 2003

Sisukord:
Hinne
Hindajaid
3
5
0
0
0
Keskmine hinne
4.375
Arvustused (8)

Kogumik sisaldab 4 juttu, millest üks, "Bütsants", on vaid ülivõrretes kirjeldatav. "The Secret Sharer" ja kogumiku nimilugu on keskmised, "Sharer" siiski tugevam. "Homefaring" kisub keskmist alla oma minu arust suhteliselt tobeda tulevikuvisiooniga (krabide tsivilisatsioon kaheksajalast jumalaga), aga paadunud Silverbergi austajana leian, et ka ainult "Teekond Bütsantsi" ilmutamine oleks eesti lugejale selliseks maiuspalaks, mille eest vääriline tasu oleks tõlkekirjanduse Stalker järgmisel aastal.

Lisatud peale 2004. aasta Est/Baltconi: Tuli ära see Stalker!

Teksti loeti eesti keeles

Mul on tõsiselt hea meel, et selline Silverbergi kogumik on eesti keeles ilmunud, ja et see sisaldab kahte Silverbergi supertasemel lugu – “Bütsans” ja “Homefaring”. Ülejäänud tekstid pole sugugi otseselt viletsad, ent Silverberg on kirjutanud ka paremaid lühiromaane ning kaugtuleviku ja kaugkosmose teemade käsitlemisel jääb ta juba ajale jalgu. Otseselt pole Silverbergile midagi ette heita, aga mulle tundub, et tema spetsiifika võimed ja ideed on paremini teostatavad mitte hard-sf vaid kergelt alt.ajaloo ja fantasy’ga tembitud soustis. Hard sf-is on Peter F. Hamilton ja teised seadnud juba uued standardid, nii et “We Are for the Dark” ja “Secret Sharer” mõjuvad – oma kujutlusvõimest detailsusest hoolimata – pisut vananenuna. Samas on nad väga silverberglikud ja olulised tekstid kirjanikust täiuslikuma pildi saamisel. Kogumiku hindeks panen siiski “nelja”... siin on neljast paugust kaks täistabamust.
Teksti loeti eesti keeles

Lood olid enamvähem ühesuguse tasemega. Neist kolmele annaks hindeks "4" ja nimiloole "5". Ilmselt ostan endale millalgi selle kogumiku, kuid ainuüksi selle ühe loo pärast.
Teksti loeti eesti keeles

Enne Pimedust pidasin ma Silverbergi üsna keskpäraseks autoriks ja suhtusin tema loomingusse mõningate eelarvamustega. Olen rõõmus, et eksisin. Kogumiku kolm esimest lühiromaani on väga kõrgel tasemel lugemisvara ja ega ka viimane lugu teistele eriti alla ei jää. Hea on, et vahel ilmub ka kogumikke, kus üldse mitte mingisugust prahti pole.
Teksti loeti eesti keeles

Üks paremaid eelmisel aastal ilmunud eestikeelseid ulmeraamatuid. Silverberg on üks maailma parimaid ulmekirjanikke ja siia on koondatud neli väga head lühiromaani. Kas nad just Silverbergi tipud on, aga eraldivõetuna saaksid viie nad mult igaüks. Kui nüüd reastada mingil meeldivuse skaalal neid jutte, siis tugevaim oleks vast "Sailing to Byzantium", nõrgimaks aga loeksin ma "Homefaring"-ut. Kindlasti on tegu ühe tugevaima konkurendiga sellel aastal Stalkerile. Kindel viis.
Teksti loeti eesti keeles

Kanäe, see mul veel arvustamata...

Kuigi juttude endi kohta võiks üht-teist öelda, on koug keskmiselt siiski nii hea ja niipalju üle tavalisest Eestis ilmuvast ulmest, et hindes pole kahtlust. `Byzantium` oli lihtsalt suurepärane, kuigi pisut aimatava settingu ja kergelt stampse lõpuga (ma mõtlen mitte lahendust ennast, vaid et see oli pisut seebiselt välja mängitud - aga Ameerika televisioon on oma töö teinud ja 50 aastat ajuvaba talkshow`d hakkab ka igapäevaelus inimeste käitumist labastama...). `Homefaring`uga saab lausa inimeste antropotsentrismi mõõta - ka minule jäävad krabid kaugeks ja ma ei seediks ära kaheksa jalaga jumalat, kuid ulmes see mind ei sega. `Sharer` oli lihtsalt hea ja isiklikult mulle tundub nõrgim nimilugu, ja mitte teostuse või ideede poolest, vaid just ulgumapanevalt võimatu ühiskonnakäsitluse poolest. See ühesuunaline kolonisatsioon - õige oli ainult see, et minemaläinud viskavad niipea, kui ketist pääsevad, kõik instruktsioonid prügikasti. Maal ei oleks seal toimunud mitte ainult mässid - ei, pilti oleks pidanud mahtuma ka korruptsioon, terroristid ja alternatiivsed tehnoloogiad. Aga see selleks. Igal juhul lugemistvääriv raamat.

Teksti loeti eesti keeles
x
Kristjan Ruumet
1974
Kasutaja rollid edit_authors
edit_books
Viimased 25 arvustust:

Raamat oli kobe, kuid lõpp valmistas ka mulle pettumuse.
Suht arusaamatu on, kuidas Zurgutt suutis seda raamatut lugeda audioraamatuna: kirjanik kasutas ülemäära igasuguseid väljamõeldud kentsakaid sõnu, teooriad ja nimesid, mida oli isegi kirjapildis raske jälgida.
Lisaks häiris ka raamatu enda sisemises loogikas olnud aps: tähelaeva 4 erinevat rassi peaksid olema väljasuremise protsessis, kõige vanem rass kõige ennem. Põhjuseks "õigete" mateeriate segunemine "valede" mateeriatega, mis entroopia mõjul oleks tähelaevas pidanud aastasadade juures juhtuma. Esimeses järjekorras näiteks hapnik. 
Teksti loeti inglise keeles

Istunud kord Kunnas, Veskimees ja Berg maha ning hakanud juttu vestma. Õhtu edenedes ja õlle vähenedes läks vaidlus teravamaks ning igaüks proovis tõestada, et ta on parim militaarulme kirjutaja. Lõpuks otsustati küsimust lasta lahendada vahekohtunikul. Ouija laud oli Bergi tõttu nagunii olemas ja seetõttu kutsuti kohtunikuks Castaneda. Castanedat militaristika ei huvitanud, kuid kolmiku jutustamisoskus avaldas talle siiski muljet, ning ka mõnede kirjanike ligipääs füüsilisele maailmale ei teinud tema arust paha. Seetõttu C. tegi ettepaneku, et võiks kirjutada hoopis koos ja ta tuleb ka ise kaasautoriks. Joodud õlle mõjul hakkas Kunnasele, Bergile ja Veskimehele see idee meeldima. Kamba peale otsustati võtta pseudonüümiks "Markus Vetemaa". Ja näete nüüd, mis sellest välja tuli....
 
Raamatut lugedes tundus mulle, et Castaneda mõju käis heas mõttes tublisti kolmikust üle ja kaasautorite militaristlikust retoorikast jäi järgi vaid peategelase taust, mälestused ja mõningane ellusuhtumine. Lisaks tuli raamatusse sisse ka väga palju romantilisi keerdkäike ja oli täiesti arusaamatu, et kellelt see pärines. (Äkki on mõni kaasautor siin veel lisaks?).  Castaneda mõjul hargnes kogu raamat mitmeteks eri reaalsuses toimuvateks süzheeliinideks ja muutis lugemise tõsiseks vägitükiks, mida on ka eelmine arvustaja kurtnud.
 
Lugesin raamatu kaks korda läbi. Teisel lugemisel  suutsin kõiki teemasid enam-vähem jälgida ja (vist) ei jäänudki selles loos minu jaoks mitte ühtegi lahtist otsa :) . Üldmulje oli ülimalt positiivne. Kui see raamat oleks olnud mul Stalkeri hääletuse ajaks loetud, siis oleksin ma hääletanud selle raamatu kindlalt esikohale.  Ainuke kehv detail raamatus: kasutati liiga palju väljendit "muigama". Pikapeale hakkas see kõvasti häirima, kuid hindele mõju ei avaldanud.  Igatahes viin raamatu kohe varsti raamatukokku tagasi, maksan viivise (seda on päris mitme kuu jagu!) ja ostan poest uue.  
 
Väike spoiler: kui raamatu viimane lehekülg veidi arusaamatu tundub, siis tasub üle lugeda ka leheküljed CCCLXVIII ja CDXXXV ja mõtelda veidi ka nimede etümoloogiast ja metafooriast.
Teksti loeti eesti keeles

Sulesepp taob väsinult külmaks jahtunud rauda ja üritab sellele vinte peale väänata. Tagatipuks selgub, et alasi on valmistatud kuivatatud seenest.
 
Teksti loeti eesti keeles

Muhe lugu. Võiks kusagil ajalehes avaldada :)
Loo ainuke viga võib aga olla see, et ma ei suutnud seda teist korda üle lugeda, kuigi väga tahtsin.
 
Teksti loeti eesti keeles

Mõnus lugemine, kuid palju vigu. Eelarvustajad on enamikke vigu juba kirjeldanud, kuid lisaks veel ühe: Üks peategelastest suudab liiga kergesti kokku ajada mitu tuhat mässajat, kuigi kõigile osalejatele on selge, et eesmärgiks on kollektiivne enesetapu-missioon. 
 
Teksti loeti eesti keeles