Kasutajainfo

Robert Silverberg

15.01.1935-

Biograafia Bibliograafia

Teosed

· Robert Silverberg ·

Tales from the Venia Woods

(jutt aastast 1989)

ajakirjapublikatsioon: «The Magazine of Fantasy & Science Fiction» 1989; oktoober
Sarjad:
Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
2
0
1
0
0
Keskmine hinne
4.333
Arvustused (3)

Lühijutt «Lood Venia metsadest» kuulub samuti Roma Eterna sarja ning on esimene minu poolt loetud selle seeria tekst, mille kohta võib südamerahuga öelda: «Meistriteos!»

Tegevus toimub nagu pealkirjastki näha Viini metsades umbes aastal 1900. Minajutustaja lapsepõlvemälestusena edasi antud süzhee on lühidalt järgmine.

Poole sajandi eest on üsna verisel ja julmal moel likvideeritud keisrivõim ning kehtestatud Teine Vabariik, kuid autori antud vihjetest tundub, et see vabariik on üsna diktatuurse iseloomuga, igatahes austatatakse konsulit täpselt samasugusel moel nagu keisreid varem või kui soovite, siis Hitlerit meie ajaloos.

Peategelasteks olevad lapseeas vend ja õde leiavad sügaval põlismetsas Kummitava Lossi, niisuguse nime all liigub sellest kumu laste seas, lähevad seda uurima ja avastavad seal elava vana ja hirmunud mehe. Jahilossi seinal oleva maali järgi teeb minajutustaja õde kiiresti kindlaks, et tegu peab olema keiserliku isikuga - sarnasus pildil oleva viimase imperaatoriga on liiga suur.

Lapsed hakkavad vanamehele, kes on juba mõnda aega toitunud igasugu juurikatest ja puukoorest, süüa tooma, lõpuks usaldab see neile oma saladuse. Ta on nimelt viimase keisri Maxentiuse noorem vend ja seaduslik troonipretendent Quintus Fabius Caesar. Kui 1850. aastal Roomas vabariik välja kuulutati, tapeti kogu keiserlik perekond julmalt, teenijatel õnnestus tollal alles lapseeas tseesariga põgenema pääseda. Kadunuks jäänud ohtlikku troonipretendenti otsiti pikka aega, lõpuks kuulutati mingi tulekahjus hävinud paleest leitud skelett tema omaks.

Ennast kogu elu varjanud troonipärija on selles vanas keiserlikus jahilossis elanud vaikselt juba kakskümmend aastat. Nüüd tuleb sellele aga ootamatu lõpp. Poiss kingib vanamehelt saadud vääriseseme oma vanaemale (veendunud vabariiklasele) sünnipäevaks, vanaproua saab aga kohe aru, et metsas puu otsas sellised keiserlikud iluasjakesed ei kasva ning pressib lastelt tõe välja.

Lapsed näevad, et väikelinn on järgmistel päevadel nagu herilasepesa, mehed on ärevil ja valmistuvad millekski. Kui lapsed siis lõpuks taipavad ja metsa vanameest hoiatama lähevad, on loss juba tühi, seintel ja põrandal leidub aga värskeid vereplekke.Selline sügavalt traagiline jutt, minajutustaja katsub ennast vabandada, et oli siis alles laps ja ei jaganud maailma asjadest kolbigi, kuid ometi on üsna selge, et see süükoorem on teda kogu elu muserdanud.

Jällegi on jutus rohkelt detaile selle alternatiivse Rooma kohta, maailmariik ulatub India, Jaapani ja Ameerikani, kasutusel on üsna autode sarnased sõiduvahendid, Pannoonias, kus tegevus toimub, pannakse lastele juba üsna germaaipäraseid nimesid. Peategelasedki on Tyr ja Friya, milliste nimede üle nende isa ka uhkust tunneb, kuigi ortodokssele vanaemale meeldiksid roomapärasemad nimed rohkem. Analoogilisi detaile on veel rohkelt.

Lõpetuseks niipalju, et Roma Eterna jutte sisaldav kogumik peaks kirjastuselt Avon ilmuma aastal 2003.

Teksti loeti inglise keeles

Lugu jutustab siis jah viimase seadusliku imperaatori viimastest päevadest Viini metsades. Talle saab saatuslikuks usaldus ja sõprus, sest Teine Vabariik vana korra jäänukite suhtes nalja ei mõista... Impeeriumi asemele sündinud Vabariigi kohta peaks üsna kõnekas seik olema, et isegi imperaatori perekonna viimane raugastunud ja ohutu võsu lihtsalt mõrvatakse. Kuigi loo käigus ehk midagi erilist ei juhtu, on sel ometi väga tugev emotsionaalne foon. Nagu Silverbergil tihti, pole ka siin jutul pealtnäha mingit otsest sõnumit või puänti... asjad lihtsalt juhtuvad nii nagu nad antud taustsüsteemi loogikas juhtuvad.

Siiski peitub siin ka Roma Eterna sarja üks oluline ajaloolis-ideoloogiline alus. Mõtiskletakse selle üle, et ehk see kaks tuhat aastat kestnud Pax Romana polnud tõesti kõige õiglasem ja ideaalsem, ent siiski oli see pax... Mõelda vaid, mis oleks võinud juhtuda ilma Roomata, kui oleks olnud hunnikus väikseid riigikesi, mida miski ei ühenda ja mis omavahel pidevalt sõdivad. No nagu meie ajaloos juhtus.

Teksti loeti inglise keeles
Uudised

2018-08-21 * autorite lisamine teosele võiks nüüd toimida.

2018-08-21 * Sulbi nõudmisel sai kommentaar ära vahetatud.

2018-08-30 * Sisukorra muutmisel otsing töötab... vähemalt veidi paremini.

Baasi kasutamine

Siia tuleb ühel hetkel väike juhend (või midagi muud).

Sulbi nõudmisel tuli siia uus kommentaar kirjutada:
Jah, ei ole valmis. Ei, ei tea millal saab valmis. Kui soovid abi pakkuda, võta ühendust.

Probleemide ja ettepanekute korral kirjutage: baas@ulme.ee

Lisavahendid:

Viimaste kuude arvustused: detsember 2018
november 2018
oktoober 2018
september 2018
august 2018
juuli 2018

Autorite sildid: