Kasutajainfo

Robert Silverberg

15.01.1935–

Biograafia Bibliograafia

Teosed

· Robert Silverberg ·

The Secret Sharer

(lühiromaan aastast 1987)

ajakirjapublikatsioon: «Isaac Asimov`s Science Fiction Magazine» 1987; september
♦   ♦   ♦

eesti keeles: «Salajane reisija»
Robert Silverberg «Meid ootab Pimedus» 2003

Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
3
5
0
0
0
Keskmine hinne
4.375
Arvustused (8)

See lühiromaan olevat austusavaldus Joseph Conradile. Ei ole vastavat Conradi teost lugenud ja seetõttu ka midagi ei arva. Kosmoselaeva “Orioni mõõk” kapteniks on selleaegse tava kohaselt noorim ohvitser ja lastiks muu hulgas kaheksasaja külmutatud reisija kõrval üle kuue tuhande reisija maatriksitena. Igas maailmas on teatud kogus kehasid ootamas uusi hingi. Suurim osa kehadest on ootamatu vägivalla ohvrid, osa õnnetustes hukkunud. Keha päästmine on kerge, kuid lahkunud hinge ei suudeta enam kinni püüda. Teisalt on neid, kes on tüdinud elamast oma maailmas ja lahkuvad oma kehadest vabatahtlikult. Lihtsaim ja odavaim moodus reisida, on lasta võtta oma aju elektriimpulsitest koopia, n-ö. maatriks ja uues maailmas siirdada need vabasse kehasse.

Maatrikshoidlast vabaneb üks hing, kes hakkab laeval hulkuma. 17-aastane tüdruk palub kaptenil end oma peas varjata. Laeva meeskond kardab hulkuvaid hingesid, sest liigub õuduslugusid hingedest, kes on vallutanud mõne meeskonnaliikme keha. Tüdruku ja kapteni vahel areneb samas kehas sõprus. Tugev ja Silverbergi tasemele vastav teos.
Teksti loeti soome keeles

tõesti tugev lugu.võimsad on laevade kirjeldused-mitmekümne kilomeetri pikkused ja lastiruumidega mitmetes eri mõõdetes.lugu on selline sügav ja mõtlemapanev.traagiline ,ent mitte pateetiline.
Teksti loeti inglise keeles

Kuigi ma olen tingimusteta nõus tunnistama, etRobert Silverberg näol on meil tegu kirjandusliku eneseväljenduskunsti absoluutse tipuga - suuteline vist iga oma tegelaskuju elama panema - häirib mind väga tugevalt sõnumi ja pahatihti ka igasuguse sisu olematus tema teostes. Raamat ei pea olema kihutuskõne rafineeritus vormis ülestähendus a la Heinlein, kuid autoripoolse suhtumise puudumine on odav lahendus. Kellele lähevad korda need juurteta inimesed, kes elavad ainult ühele päevale, kelletaolistest Silverbergi looming kubiseb?

Tähenduslikud on kirjanike eessõnad oma teostele - seal kus Asimov räägib oma soovimatusest kirjutada/lugeda ulmet ja loetleb tähemärkide arvu/avansisummasid; ning Anderson pühendab ruumi oma lugude ideedele ja ajenditele; kirjeldab Silverberg väsimatult seda kuidas ta kirjutab ja teosed sünnivad, kuid mitte kunagi seda, millest ta kirjutab.

Minu meelest ongi Silverberg ja Anderson ühe kõrre kaks otsa - kui ma tahan imetleda stiili ning sõnade sära, valin ma esimese kui ma tahan mingit toitu hingele, siis teise. Toodud kaalutlustel on Silverbergi teosed tihti pettumust valmistanud.

Teksti loeti inglise keeles

Arvustuse taastamise käigus selgus, et ega suurt midagi polegi sellest loost meelde jäänud. Jah, Silverberg on siin loonud võimsa visooni kaugtuleviku kaugkosmoselennust, ja sinna asetanud intrigeeriva suhte laeva kapteni ja hulkuva hinge vahel. Kirjeldused on asjalikud, aga lugu lõpeb ikkagi neurasteenilise ohkimisega ega jõua tegelikult kuhugi. Puhtalt keelekasutusega venitab ju hädise "nelja" välja.
Teksti loeti eesti keeles

Kui hakkaks seda lugu ülistama, jääks tõenäoliselt positiivsetst omadussõnadest puudu. Silverberg kirjutab hästi, värvikirevalt ja võimsalt. Kirjeldused on silmipimestavad. Samuti on tema tegelaskujud üsna hästi välja kukkunud. Jah, idee üle võib küll nuriseda, kuid ma ei tee seda. Tõsiselt võimas oli see lugu, et selle kallal asjatult viriseda
Teksti loeti eesti keeles

Lugu, mille sündmustik kahvatub kujutatud maailma ees väga ja väga. Ilmselt oli see autori taotlus samuti - põhiliselt näitab ta põgenenud hinge loos keerulist tähelaeva- ja selle meeskonna maailma, kuidas see toimib, mismoodi ühel laeval saab olla enam-vähem inimestest meeskond, ta liigub enam-vähem kindlates dimensioonides enam-vähem reaalsena - ja ometi ei keskenduta kuskil mingitele tehnilistele lahendustele, lugu on ideede lugu. Kuidas võiks olla, kui senised piirangud ei piiraks ja mida nad just ei piiraks. 
Samas, et sellele natuke udusele väga võõrale maailmapildile konkreetsust anda, on väike lugu hästi valitud. Väga nutikalt loovad selle võõra ja kummalise reaalsusega kontrasti inimlikud jooned, mis meile tuttavad. Sealjuures ei pruugi need inimlikud jooned lugejale meeldida - kuidas ta nii loll on?! - aga nad on tuttavad, arusaadavad ning kirjeldatud moel, mis tundub usutav. Inimesed on ikka inimesed kõige selle kummalise taevanduse, planeedile enam iial mitteastumise, kehatute reisijate ja virtuaalsuses asuvate lastide maailmas. 
Ehk: lugu on tähelaeva kaptenist ja ühest kehatust põgenenud hingest, kes peaks rahulikult koos paljude teistega laeva lastiks olema, ent ei suuda seda välja kannatada. Loo muudab aga eriliseks ning lummavaks keskkond, millega lugejat tutvustatakse.
Teksti loeti eesti keeles
Uudised

2018-08-21 * autorite lisamine teosele võiks nüüd toimida.

2018-08-21 * Sulbi nõudmisel sai kommentaar ära vahetatud.

2018-08-30 * Sisukorra muutmisel otsing töötab... vähemalt veidi paremini.

2019-07-16 * minimuudatus - kui teost on üldse esimest korda arvustatud, näitab arvustust "kuldselt"; ühtlasi on "viimati vaadatud arvustuste" paneelil kohe näha ka arvustuste kogus.

2019-10-03 * minimuudatus - kasutajavaade võimaldab limit parameetrit.

Baasi kasutamine

Siia tuleb ühel hetkel väike juhend (või midagi muud).

Sulbi nõudmisel tuli siia uus kommentaar kirjutada:
Jah, ei ole valmis. Ei, ei tea millal saab valmis. Kui soovid abi pakkuda, võta ühendust.

Probleemide ja ettepanekute korral kirjutage: baas@ulme.ee

Lisavahendid:

Viimaste kuude arvustused: september 2024
august 2024
juuli 2024
juuni 2024
mai 2024
aprill 2024

Autorite sildid: