Kasutajainfo

Robert Charles Wilson

15.12.1953-

Biograafia Bibliograafia

Teosed

· Robert Charles Wilson ·

Axis

(romaan aastast 2007)

Sarjad:
Hinne
Hindajaid
0
0
0
1
0
Keskmine hinne
2.0
Arvustused (1)

Kui ma esimest osa hindasin 5-ga, siis sellele siin väänan esimese hooga vända. Võimalik, et ma muudan seda hinnet tulevikus, kuid hetkel, raamat lõpetatud eelmisel ööl, olen ma autori peale väga kuri.
Sisust: Tegemist on järjega raamatule "Spin", kus ühel päeval kattus maa kupliga, mis imiteeris ööd ja päeva, kuid tegelikult oli tegemist omalaadse stasisega, mis paarikümne aastaga inimkonda ca 4 miljardit aastat tulevikku viis. Kasutades seda aja kokkupressitust asustatakse Marss (kui ööpäev vastab miljonile aastale, on sinna saadetud keskkonna algetel küll aega areneda) ja saadetakse välja anduritevõrk (mis samuti hakkab midagi mõistlikku tagasi saatma alles miljonite aastate pärast, kuid asi see paar tundi oodata...) Kes seda teeb ja miks? Pakutakse paar intrigeerivat vastust ja raamat lõppeb India ookeani tekkinud tuhandekilomeetrise püsivalt avatud täheväravaga Maa-sarnasele planeedile.
"Axis" algab ca 30 aastat pärast tähevärava teket ja Maa tagasitulekut "normaalsesse" aega; kuna päike on palju heledam, kaitseb Maad mingi kunstlik filter. Peategelane, naine, ajab oma teadlasest isa jälgi. Isa tundis huvi nn fourth`ide (neljandate) vastu -- tegemist on Marsi kultuuri ühe omapärase kõrvalsaaduse, inimgeneetikat muutva ravimiga, mis annab inimesele 30-40 eluaastat juurde ja muudab ka ellusuhtumisi. Selle tehnoloogia tõi kunagi kaasa üks Maad külastanud (ja siin mõrvatud) marslane ja kõik ametkonnad tahavad seda enda kontrolli alla saada, jälitades ja mõrvates fourthe. Paljud neist on seetõttu põgenenud sinna uude maailma, kus valitsusagentidel on raskem tegutseda. Uues maailmas areneb tööstus, puuritakse naftat ja üldse tegeletakse entusiastlikult uue planeedi lagastamise ja rüüstamisega. Peategelase eksabikaasa on üks neist Geneetilise Puhtuse agentidest, uus kutt, kellega lugu teda kokku viib, natuke jobu lendur. Tollel ekskutil -- kes ise on lausa inimene -- on veel kurjemad kaastöötajad, kes jälitavad üht Maal tegutsevat marslast ja tasapisi selgub, et ühele lapsele on proovitud anda võimet suhelda selle müstilise entiteediga, kes kõike toda jama korraldab.
Nüüd tuleb spoileralert!!! Ma küll üritan põnevust mitte rikkuda ja liiga palju ära rääkida, kuid päris ilma ei saa selgitada raamatule pandud hinnet. Esimene raamat (!Spin") oli põnev ja täis sense of wonderit, see on lihtsalt igav. Tähendab, formaalselt on põnev küll, kogu aeg jälitatakse kedagi, õhus on suured saladused, keegi saab surma, pääsetakse napilt ja kohe-kohe näib juhtuvat midagi... suurt? löövat? sellist, mis õigustaks raamatu olemasolu? Suurim spoiler on, et seda ei tule. Tähendab, tuleb, küll, aga see on sihuke hale ja poolpidune. Ja võimalik, et ma oleksin sellelegi hea hinde pannud, kui ta oleks selle õigesti välja mänginud, näiteks, et alati ei saagi võita ja mõned saladused jäävadki saladusteks (nii ju läheb elus pigem reeglina, on ju).
Mis on sellel raamatul minu silmis viga? Esiteks: peategelane on naine. Sellest pole otseselt midagi halba, aga ta käitab ka, nagu naised seltskonnaajakirjade kõverpeegli järgi käituvad -- olulise osa ajast nutab oma eksi taga, samas korrates, et kõik on läbi, ja tahab uue kutiga voodisse ja kui sinna saab, siis mõtleb, millal jälle saab ja kuidas neil üldse edasi võiks minna. Mõnes mõttes on see raamat hinnatavalt inimlik -- ühes stseenis käitub peategelane täistibilikult, st nii idiootlikult, kui üldse võimalik, ja pärast ootab, et kutt tema ees vabandaks, sest oli tema peale väga kuri... Üldse on peategelase seos seiklusega nii juhuslik, et kui me vaataks motivatsiooni nende poolt, kelle ümber mäng tegelikult käib, siis... jah, neist oleks loogiline tollest veidrast paarikesest (naine, kelle isa oli küll "õigel" poolel, kuid ammu kadunud, ja kes kasutab seda ringinuhkimiseks, et kirjutada raamatut, millest ridagi olemas ei ole, ja saamatu, kriminaalse minevikuga lendur) kauge kaarega mööda käia; neist esimesel võimalusel viisakalt lahti saada -- mängige oma liivakastis... Olgu, võimalik, et kõik see on norimine. See on ajastu märk, seda on paljudes raamatutes ja ma oskan sellest silmad üle libistada. Palju tõsisem etteheide on, et suure osa raamatust ja läbivalt viimases kolmandikus antakse osa tõeliselt olulisest infost kirjanduslikult väga halval viisil -- nimelt jutustab seda lugejale autor tulnukatega suhtlemiseks loodud poisi positsioonilt, täpsemalt jumala positsioonilt, sest poiss ise ei saa inimestega eriti suheldud ja väidetavalt ei mõista toimunut. Just sellest tuleb kõige suurem pettasaamise tunne -- tegelased pole nagu enam üldse olulised, pole mõtetki neile kaasa tunda (hakkad tajuma, et kõik nad loo lõpuni ei ela) ja nad on hüpiknukud autori käes, kes, samal ajal põnevust tapval viisil lugejale seletades, mis toimub, neid läbi viimaste lehekülgede veab.

Mul on ka viimane osa triloogiast ("Vortex"). Hakkan lugema, ehk on parem... aga ootused on väga madalal.

Teksti loeti inglise keeles
Uudised

2018-08-21 * autorite lisamine teosele võiks nüüd toimida.

2018-08-21 * Sulbi nõudmisel sai kommentaar ära vahetatud.

2018-08-30 * Sisukorra muutmisel otsing töötab... vähemalt veidi paremini.

2019-07-16 * minimuudatus - kui teost on üldse esimest korda arvustatud, näitab arvustust "kuldselt"; ühtlasi on "viimati vaadatud arvustuste" paneelil kohe näha ka arvustuste kogus.

Baasi kasutamine

Siia tuleb ühel hetkel väike juhend (või midagi muud).

Sulbi nõudmisel tuli siia uus kommentaar kirjutada:
Jah, ei ole valmis. Ei, ei tea millal saab valmis. Kui soovid abi pakkuda, võta ühendust.

Probleemide ja ettepanekute korral kirjutage: baas@ulme.ee

Lisavahendid:

Viimaste kuude arvustused: juuli 2019
juuni 2019
mai 2019
aprill 2019
märts 2019
veebruar 2019

Autorite sildid: