Tegevusliinilt teine raamat Fenrille sarjast. (kuigi kirjutatud esimesena, esimene tegevusliinilt on "The Founder" ja tegevusliinide järjekorras ma ka lugesin). "The Founderi" sündmustest on möödas 500 aastat. Maaon ka sinna järele jõudnud, esimeses raamatus kolonistid põgenesid Maa valitsuse eest. Planeedil valitseb muidu paras anarhia. Nimelt elavad seal mingid sitikad, mis toodavad ainet, millest tehakse ravimit kui nii võib öelda, mille regulaarsel manustamisel elab inimene lausa igavesti. Nüüd aga olevat mingi keemik leidnud valemi, mille järale saab seda ka kunstlikult sünteesida, aga kuna turustus on maffiaklannide käes, siis keemik muidugi tapetakse ja see kellele õnnetu keemik usaldas valemi unistab kogu tootmise ja turu endale kahmata. Samal ajal jõuab pärale Maalt igavene uhke sõjalaev, mille komandör ei tunnista midagi muud kui enda võimu ja haarab jõuga kogu värgi endale. Kogu kemplemine käibki selle sitikate toodetud aine tootmistsükli endale haaramise ümber. Lõuks ilmuvad veel mingid poolmüstilised tegelased välja. Panen hindeks kolme, ikkagi autori esikromaan ja oli raskem lugeda kui "The Founderit".