Fantaasiarikas, omapärane, huvitav. Kuid ainult üheks korraks.
(jutt aastast 1920)
eesti keeles: «Oceaxe»
antoloogia «Mardus 1/2000»
Vaat nüüd «Marduses» katkendit lugedes oli mulje hoopis igerikum... Kas on mu maitse aja jooksul muutunud? Või polnud valitud katkend see kõikse parem? Või polnud mul lihtsalt õige meeleolu? Oli, mis nüüd oli, aga kolmest kõrgemat hinnet ei saa ma sellele katkendile panna.
Mis häiris? Eelkõige see pajatav rännuraamatulik toon. Häris ka teatav lapsikus, või kuidas seda nimetada... ausaltöeldes tulid seda katkendit lugedes mulle kohe meelde Edgar Rice Burroughsi romaanid John Carterist ja Barsoomist ning John Normani romaanid Gorist. Ainult, et Burroughs on hoogsam ning Norman rikutum ja seksuaalsem... Lindsay pole ju ka halb, aga pole vist siiski enam minu maitse...
Seda juttu - mis tegelikult oli 1,5 peatükki romaanist - lugedes arvasin ma päris hästi aru saavat, miks seda romaani müüdi ainult 576 eksemplari ja miks kirjanik lõpetas masendava krahhiga. Ilmselgelt oli ta üsna vale ameti peal ja tema näol sai maailm lihtsalt ühe äpardunud kirjatsura juurde. Maailm oleks parem paik kui kõik kes arvavad end kõvad kirjamehed olevat avastaks oma tegeliku kutsumuse ja jääks oma liistude juurde.