Kasutajainfo

Stephen King

21.09.1947-

Biograafia Bibliograafia

Teosed

· Stephen King ·

The Dead Zone

(romaan aastast 1979)

Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
4
1
1
0
0
Keskmine hinne
4.5
Arvustused (6)

Minu esimene loetud Kingi tekst üldse.

Kunagi ammu (vist?) 1985. aastal ilmus romaan vene ajakirjas «Inostrannaja literatura». Üks mu kursavend andis need ajakirjanumbrid mulle lugeda, öeldes veel, et see pole küll küll ulme, aga võib sulle meeldida. Meeldiski. Ja oli ka ulme. Lihtsalt sihuke parateemaline.

Algab (nagu enamus Kingi) lapsepõlves. Johnny Smith kukub hokit mängides ning lööb pea ära. See oli siis proloog. Kui John Smith on suuremaks kasvanud, saab temast mingis väikelinnas õpetaja. Ka tema tüdruksõber on õpetaja. Ühel nädalalõpul otsustavad noored mingile laadale sõita. Sõidavadki. Laadal ilmneb John Smithil teatav võime: ta võib näiteks õnneratta numbreid ära arvata. Laadalt koju sõites juhtub John Smithiga (kummaline) autoõnnetus. John Smith viiakse haiglasse, kus ta on neli ja pool aastat, ning kogu selle aja koomas. Pärast koomast väljatulekut on ettenägemise võime veelgi tugevam. Õigupoolest romaan alles nüüd algabki.

Psiivenna John Smithi lugu. Järsku on kõigil teda vaja: kes tahab tema abil leida oma kadunud sugulast, kes kurjategijat jne. Samas pole ettenägemine John Smithile sugugi kerge ülesanne. Lisaks teiste muredele, on John Smithil oma mure: ülespoole pürgiv diktaatorihakatis Greg Stillson. Põhilise osa romaanist moodustavadki John Smithi katsed (ja kõhklused oma rollis), et ära hoida Greg Stillsoni jõudmist võimule, et Ameerikast ei saaks Surnud Tsooni. Sedasamust tumedat ala, kus ta (otsekui) viibis siis, kui ta koomas oli.

Romaanil on ka veel teine plaan Stephen Kingi mäng oma lugejatega. John Smith satub kokku reaalsete isikutega ning näeb ka nende saatust ette. Romaani tegelased meenutavad Stephen Kingi romaani «Carrie» jne. Mulle meeldis veel ka kirjaniku pädevus ulme ja rocki alal. Vene tõlkijad siin nii pädevad ei olnud. Huvitav ongi see kuidas Stephen King iseloomustab oma tegelasi ja aega. Romaani alguses on kultusbändid «Grateful Dead» ja Jimmy Hendrix, raamatu lõpupoole on kõneks rohkem punk ning iseäranis «Ramones». Kuningas tõesti tunneb rocki.

Soovitaks eriti neile, kes päris puhast õudust ei salli. «The Dead Zone» on just sihuke ratsionaalne segu poliitilise, para- ja üleloomuliku kallakuga olustikulisest põnevusromaanist. Pärast selle romaani lugemist hakkasin ka teisi Kingi tekste otsima. Ning ei valeta, kui ütlen, et Stephen King on üks mu lemmikkirjanikke. Temalt loen (ja naudin) ma isegi mitteulmet. Ostsin ja lugesin läbi hiljem ka originaali. Elamus vaid paranes. Ka David Cronebergi samanimeline film väärib vaatamist.

«The Dead Zone» on esimene SK romaan, mille tegevuspaigaks on fiktiivne linn Castle Rock, aga mingist sarjast pole siin ehk mõtet rääkida, see on samasugune USA tüüplinn nagu ka Clifford D. Simaki Milville.

Teksti loeti vene ja inglise keeles

Õnnetuseks ei olnud ta mitte esimene Kingi tekst, mida ma lugesin, ning sellest ka kehvapoolne hinne. Kui alata Night Shiftidest ja Shiningutest, Nunnusurnuaedadest ja muust krõbedamast kraamist, jääb Dead Zone kuidagi lahjaks. Temas ei olnud seda närvikõditavat Kingilikkust, mida eelnevalt loetud raamatute põhjal eeldasin ning seetõttu panen puhtast pettumusest kolme. Kuigi jaa, niisama-para jutuna ei ole tõesti väga viga, mitmes paigas oli loos nauditavalt ehedat inimlikkust ning ladusat juttu oskab King ju kirjutada kyll, ykskõik millest ta siis räägiks, kas eilsest ilmast või õnnetust paraonust. Samas ei olnud sydamlik pere- ja kodumaalugu see, mida ma Kingilt ootasin, kui lugema asusin... Mitte, et ma arvaks, et King peaks ilmtingimata horrorilugusid vorpima - kindlasti ta ei PEA. Aga võiks.. Niisiis olen vastikult subjektiivne ning väidan ylbe ebatolerantsusega, et iga King jäägu oma Kongide juurde ja lõpetatagu see lugeja petmine ;-)
Teksti loeti inglise keeles

Minule meeldis ka. Väga mõnus raamat. Läheb üsna ühte patta teiste Kingi esimestega - "Carriet" ja "Firestarterit" mõtlen.
Teksti loeti inglise keeles

Kurat! Absoluutselt parim sellelt mehelt! Ja mu meelest on ta yldse yks parimaid tegijaid. Teose muutis mu jaok stõeliselt lummavaks just see igasuguste zhanripiiride purustamine: King jutustab siin yhe oma vähestest Lugudest, mis on suurem kui autor ise ja tema fantaasia.
Teksti loeti inglise keeles

See, üks varaseid (juba 30 aastat tagasi ilmunud!) Stephen Kingi romaane moodustab omalaadse mõttelise triloogia "Tulesüütaja" ja "Carriega". Kõigis kolmes romaanis on peategelasel üleloomulikud võimed - kui "Carrie" nimitegelane liigutab asju mõtte jõul (telekinees) ja Firestarter paneb asju põlema (pürokinees), siis antud romaani peategelasele on antud võime näha tuleviku- ja minevikusündmusi. Viimased kangastuvad talle siis kui ta kellegagi füüsilises kontaktis ja puudutavadki antud isikut. Kaks mainitud romaani on ka eesti keeles eelmisel kümnendil ilmunud ("Tulesüütajat" ma siiski lugenud ei ole) ja kõigist kolmest on vändatud ka filmiversioonid; "Surnud tsooni" ekraniseering on ühtlasi põhjus miks ma seda raamatut lugesin - David Cronebergi film jättis üsna sügava mulje juba 80-ndail kui ma teda esmakordselt nägin.

Ilmselt ongi film oma jõulise visuaaliga õnnestunum kunstiteos, sest Stephen Kingi raamat venib "tuntud headuses". Kirjaniku lähenemine on metoodiline, nämmutav, sisaldab palju kõrvalisi detaile (a la palju purk õlut 1976. aastal maksab) ja paljuski etteaimatav - nii saab peategelase müstiline võime lõpuks pseudoratsionaalse seletuse - ajukasvaja, oh kes oleks võinud seda arvata! - ei puudu kohustuslik referaat holocaustist ja otse loomulikult on romaani peamine kurikael Hitleri reinkarnatsioon. Peategelane on suht sümpaatne aga pisut tossike.

Romaan jaguneb neljaks umbes 100-leheküljeliseks osaks, millest esimene kulmineerub John Smithi väljumisega koomast; teine kirjeldab tema kohanemist muutunud oludega (Jimi Hendrix is dead ja pruut mehele läinud); kolmandas osas õnnestub John Smithil tänu oma võimele päästa süütuid hingi ja paljastada sarimõrvar ning neljas osa on pühendatud tema püüdlustele tasalülitada tulevane diktaator ja tuumasõja vallapäästja Greg Stillson.

Kõik ei kulge üldsegi mitte libedalt; teda tabamud abipalvete laviini on arvustustes juba mainitud; meest sõimatakse šarlataniks, oma pruudilt saab vaid halastusseksi, ennegi usuharras ema pöörab päris ära ja haiglaarved on astronoomilised, lisaks on tänu koomas viibitud aastatele saanud kahjustada füüsis ja tekivad piinavad peavalud.

See mitmeplaanilisus või realistlikkus ongi ilmselt romaani suurim väärtus, aga peab märkima, et John Smithi ema usupöörasustega vürtsitatud esimene pool venib kohutavalt. King on ilmselt ka harras froidist sest lapsepõlve seksuaalväärkasutused ja muud perekondlikud traumad määravad rohkem kui ühe ta tegelase tuleviku.

Nii et tegelikult tekkis peale lugemise lõpetamist kibe tahtmine taas filmi vaadata.

Teksti loeti inglise keeles
Uudised

2018-08-21 * autorite lisamine teosele võiks nüüd toimida.

2018-08-21 * Sulbi nõudmisel sai kommentaar ära vahetatud.

2018-08-30 * Sisukorra muutmisel otsing töötab... vähemalt veidi paremini.

2019-07-16 * minimuudatus - kui teost on üldse esimest korda arvustatud, näitab arvustust "kuldselt"; ühtlasi on "viimati vaadatud arvustuste" paneelil kohe näha ka arvustuste kogus.

2019-10-03 * minimuudatus - kasutajavaade võimaldab limit parameetrit.

Baasi kasutamine

Siia tuleb ühel hetkel väike juhend (või midagi muud).

Sulbi nõudmisel tuli siia uus kommentaar kirjutada:
Jah, ei ole valmis. Ei, ei tea millal saab valmis. Kui soovid abi pakkuda, võta ühendust.

Probleemide ja ettepanekute korral kirjutage: baas@ulme.ee

Lisavahendid:

Viimaste kuude arvustused: detsember 2019
november 2019
oktoober 2019
september 2019
august 2019
juuli 2019

Autorite sildid: