Eesti ulmelugejate arvamuste arhiiv
Kasutajainfo

Christopher Grant

Teosed

· Arthur C. Clarke ·

Rescue Party

(jutt aastast 1946)

ajakirjapublikatsioon: «Astounding Science Fiction» 1946; mai
Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
1
2
2
0
0
Keskmine hinne
3.8
Arvustused (5)
Andri Riid

Clarke`i esimesena ära müüdud, kuid teisena trükivalgust näinud lugu mõjub praegu üsna algajalikuna.Galaktikas ringilaiutav erinevate rasside ühendtsivilisatsioon saabub maale paar tundi enne päikesesüsteemi olematusesse haihtumist (päike on kohe noovaks muutumas). Eesmärgiks mõne maa elaniku ära päästmine. Koha peal aga selgub, et inimestest pole maal ei kippu ega kõppu.Tegelastel on mõningaid probleeme, kuidtelesaatjate antennide suuna järgi tuvastatakse lõpuks maa hüljanud inimeste algelise kosmoselaevastiku asukoht. Umbes sellel kohal jutt lõpebki.Seda saadab pidev ohkimine kui kiiresti arenev, tubli ja söakas see inimtsivilisatsioon ikka on. Hilispulp.
Teksti loeti inglise keeles
Jüri Kallas

Selle jutuga tõmbas Clarke oma isikule esmakordselt laiade ulmemasside tähelepanu... esimesena müüdud jutt (mis miskipärast alles teisena ilmus), pani fännid kohe noorest autorist kõnelema. Loomulik kah, jutt ilmus siiski zhanri juhtivas ajakirjas.

Mingi Galaktikaföderatsiooni laev avastab, et mingi süsteemi tähest saab noova, aga üsna hiljuti (kosmilises mõistes) on avastatud, et kolmandal planeedil on mõistusega elu... kolmas planeet on muidugi Maa. Eks siis supertsivilisatsioonide esindajad püüavad leida maalasi... aga ei leia!

Jutul on üks (aga oluline) puudus... see jutt on tuimavõitu ning kipub ununema. Teadsin kogu aeg, et olen seda lugenud... aga korduslugemiseni ei olnud miskit meeles. Põhiliselt saab lugu nelja just selle viimase lehekülje tõttu... oli ikka uhke ja soe tunne küll, kui lugesin seda maalaste laevastiku kirjeldust... paneks viiegi, aga need eelnevad leheküljed olid ikka pisut tüütuvõitu.

Tegelikult on see hästi tüüpiline John W. Campell, Jr.-i ideoloogiale vastav jutt. Gordon R. Dickson (ja ka mitmed teised) on meenutanud, et Campbell suisa nõudis, et «Astoundingu» lugudes peavad maalased võitma ja kõigist tsivilisatsioonidest vägevamad olema.
Teksti loeti vene ja inglise keeles
Kristjan Sander

Algajalik lugu jah. Huvitav, et Clarke "Reach for tomorrow" eessõnas mainib, et mõned isikud peavad seda ta kõige paremaks jutuks (seda siis 1956. aasta seisuga). Kindlati pole see ka tollase Clarke`i kõige parem jutt ning üleüldse midagi, mille üle võiks uhkust tunda. Maalastele oodi laulmine ei kõlvanud kah kuhugi.

Ausalt öeldes paneks ma selle loo meeleldi paari I. Hargla esimese asjalikuma ilmunud jutuga "Gondvana lapsed" - mõlemas on mingi iva olemas, aga tulemus om lapsikuvõitu. Kui esimesi lugusid vaadata, on meil siis nüüd oma eesti Clarke olemas... :o)
Teksti loeti eesti keeles
Eilish

Eelpoolkommenteerijad on loo sisu juba enam-vähem ära jutustanud, nii et sinna ma midagi ei lisaks. Minu meelest jäi see lugu pisut poolikuks - oleksin tahtnud justkui "lõpuni lugeda". Lool oli aga oma intrigeeriv point - tõsi on see, et inimkonna areng on viimastel sajanditel toimunud kosmilise kiirusega ning selle asemel, et peatuda, kogub ta vaid kiirust juurde.Ometi jääb siingi minu armastus Clarke`i piiramatu fantaasia juurde. Ei oleks vist midagi, millest Clarke kirjtada ei saaks. Ja kui keegi peaks kunagi nurisema, et sci-fis on kõik ideed ära kasutatud, siis paljuski saaks selles "süüdistada" Clarke`i :)
Teksti loeti inglise keeles
x
Olev Toom
14.06.1955
Kasutaja rollid edit_authors
Viimased 25 arvustused:
Olev Toom

 Üldiselt oleksin "nelja" pannud, kuid et kaasarvustaja Ats Miller hindas teost "täiesti ilge suhtumise eest teistesse rahvastesse" "ühega", pannes samas täpselt samasuguse suhtumisega "Kadunud maailmale" "viie", püüan pisut õiglust jalule seada.
Teksti loeti eesti keeles
Olev Toom

Teate, vanasti, kui inimesed veel teaduslikku maailmavaadet pooldasid,  käiski osa tolle tutvustamisest just nii. "Romaanid teadusest" või kuda see määratlus Verne'il oligi. Obrutšov tahtis lugejatele tutvustada paleontoloogiat ja valis sihukese esitusviisi. Punkt.
Pall läheb maha 1) "kõik-tõendid-kadunud"-lõpu ja 2) Doyle'i raamatu mahategemise eest saatesõnas.
Teksti loeti eesti keeles
Olev Toom

Minu arvates kindlustab selleteemalise kogumiku tegemine iseenesest neli palli, millele kogumikku kuuluvad jutud liidavad mingi arvu, mis halvemal juhul muidugi võib negatiivne olla. Vaatame.
Hinde "5" said minult kaks juttu,
"4" -- neli,
"3" -- viis ja
"2" -- üks.
Millest nähtub, et 1) hinnete jaotus sarnaneb gaussiaaniga niivõrd nagu ta sellise praktiliselt olematu valimi korral üldse sarnaneda saab ja 2) kõver on nihutatud arvtelje kasvava haru poole (keskväärtus on 3,58). Seetõttu on lähtekohaks olnud neljale pallile ühe lisamine igati põhjendatud.
(Ja tegelikult oleksin "viie" ka eelneva lobisemiseta ära pannud).
Vigisemise mõttes märgin siiski, et värdkeelend "positrooniline aju" tulnuks välja toimetada. Eestikeelne termin on olemas 1965. aastast.
Teksti loeti eesti keeles
Olev Toom

Lugu kirjeldab MvM-i tegemist väljaspool Igavikku ja mõnesid selle käigus esilekerkivaid jamasid. Õige hinne oleks 4,5 ning seekord otsustas sõja  võitnud masin "nelja" kasuks.
Teksti loeti eesti keeles
Olev Toom

Häbi tunnistada, aga ma tõesti pole kõiki Asumi osasid lugenud, ja hinne tuleb sellelt lähtekohalt. Kui olen haigutavad lüngad oma teadmistes likvideerinud, hindan uuesti.
Teksti loeti eesti keeles
Olev Toom

Lugemine läks erakordse libedusega ja ühe palli võtab maha ainult järgnev tekstijupp:
"...misjärel taevas iga nädalaga aina enam tähtedega täitub, sedamööda kuidas Siwenna oma orbiidil üha enam Linnutee keskme poole vaatama hakkab."
Kui just loo ülesehituse jaoks vaja pole, pole vaja astronoomilisi jaburdusi kirjutada.
Teksti loeti eesti keeles
Olev Toom

Lugu käis edenedes vaikselt maha ... ja eelmistes arvustustes tehtud märkus tegelaskujude kohta on kah õige.
Teksti loeti eesti keeles
Olev Toom

Kurat, nii haiget lugu saab harva lugeda! Heas mõttes, ma mõtlen. Ja "peopessa vahtimine" on mõnus :D
 
Teksti loeti eesti keeles
Olev Toom

Olgu looga kuidas on, kuid mõte, et inimkonna õitsengu huvides tuleb likvideerida Galaktikaimpeeriumi tekkimise võimalus, ei käi Hea Doktoriga küll kuidagi kokku. 
Teksti loeti eesti keeles
Olev Toom

Hakatuseks: Kristjan Rätsep -- "Catch That Rabbit" oli just üks kahest "I, Roboti" jutust, mis "Kadunud robotist" välja jäid.
Susan Calvinit ma nii välitöödel hästi ette ei kujuta, kuid üldiselt oli jutt täitsa tasemel. Ütleme, "Lenny" tasemel.
Teksti loeti eesti keeles
Olev Toom

 Asimoviga on tõesti vähe pistmist, kuid vist seepärast meeldiski see jutt mulle algmaterjalist enam.
Teksti loeti eesti keeles
Olev Toom

Nojah, see "Seiklusjuttude" sarja raamat saab "viie" juba üksnes nostalgilistel kaalutlustel. Ja illustratsioonide pärast. Kui olin kümnene, ei õnnestunud mul leida piisavalt paksu tekki kaitsmaks end selle pildi eest, millel lihasööja dinosaurus Malone'i taga ajab.
Kuid kasutan võimalust inimkonna hoiatamiseks: ärge jumalapärast lugege "Maracoti sügavikku" originaalis. Või vähemalt jätke see pooleli samas kohas, kus eestikeelne tõlge lõpeb. Sest edasi tuleb hullu koera unenägu.  
Teksti loeti mitmes erinevas keeles
Olev Toom

Mõne pisema venna täielikul jutukogul oleks vähemalt täielikkuse väärtus, siin kaalub selle paar suurusjärku üles sisu väärtus. 
Teksti loeti inglise keeles
Olev Toom

Hm... kas Lem luges selle jutu läbi ning otsustas kaheksa aasta pärast kondikavale ka muskulatuuri kasvatada?
Teksti loeti mitmes erinevas keeles