Kasutajainfo

Christopher Grant

Teosed

· Arthur C. Clarke ·

Rescue Party

(jutt aastast 1946)

ajakirjapublikatsioon: «Astounding Science Fiction» 1946; mai
Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
1
2
2
0
0
Keskmine hinne
3.8
Arvustused (5)

Clarke`i esimesena ära müüdud, kuid teisena trükivalgust näinud lugu mõjub praegu üsna algajalikuna.Galaktikas ringilaiutav erinevate rasside ühendtsivilisatsioon saabub maale paar tundi enne päikesesüsteemi olematusesse haihtumist (päike on kohe noovaks muutumas). Eesmärgiks mõne maa elaniku ära päästmine. Koha peal aga selgub, et inimestest pole maal ei kippu ega kõppu.Tegelastel on mõningaid probleeme, kuidtelesaatjate antennide suuna järgi tuvastatakse lõpuks maa hüljanud inimeste algelise kosmoselaevastiku asukoht. Umbes sellel kohal jutt lõpebki.Seda saadab pidev ohkimine kui kiiresti arenev, tubli ja söakas see inimtsivilisatsioon ikka on. Hilispulp.
Teksti loeti inglise keeles

Selle jutuga tõmbas Clarke oma isikule esmakordselt laiade ulmemasside tähelepanu... esimesena müüdud jutt (mis miskipärast alles teisena ilmus), pani fännid kohe noorest autorist kõnelema. Loomulik kah, jutt ilmus siiski zhanri juhtivas ajakirjas.

Mingi Galaktikaföderatsiooni laev avastab, et mingi süsteemi tähest saab noova, aga üsna hiljuti (kosmilises mõistes) on avastatud, et kolmandal planeedil on mõistusega elu... kolmas planeet on muidugi Maa. Eks siis supertsivilisatsioonide esindajad püüavad leida maalasi... aga ei leia!

Jutul on üks (aga oluline) puudus... see jutt on tuimavõitu ning kipub ununema. Teadsin kogu aeg, et olen seda lugenud... aga korduslugemiseni ei olnud miskit meeles. Põhiliselt saab lugu nelja just selle viimase lehekülje tõttu... oli ikka uhke ja soe tunne küll, kui lugesin seda maalaste laevastiku kirjeldust... paneks viiegi, aga need eelnevad leheküljed olid ikka pisut tüütuvõitu.

Tegelikult on see hästi tüüpiline John W. Campell, Jr.-i ideoloogiale vastav jutt. Gordon R. Dickson (ja ka mitmed teised) on meenutanud, et Campbell suisa nõudis, et «Astoundingu» lugudes peavad maalased võitma ja kõigist tsivilisatsioonidest vägevamad olema.

Teksti loeti vene ja inglise keeles

Algajalik lugu jah. Huvitav, et Clarke "Reach for tomorrow" eessõnas mainib, et mõned isikud peavad seda ta kõige paremaks jutuks (seda siis 1956. aasta seisuga). Kindlati pole see ka tollase Clarke`i kõige parem jutt ning üleüldse midagi, mille üle võiks uhkust tunda. Maalastele oodi laulmine ei kõlvanud kah kuhugi.

Ausalt öeldes paneks ma selle loo meeleldi paari I. Hargla esimese asjalikuma ilmunud jutuga "Gondvana lapsed" - mõlemas on mingi iva olemas, aga tulemus om lapsikuvõitu. Kui esimesi lugusid vaadata, on meil siis nüüd oma eesti Clarke olemas... :o)

Teksti loeti eesti keeles

Eelpoolkommenteerijad on loo sisu juba enam-vähem ära jutustanud, nii et sinna ma midagi ei lisaks. Minu meelest jäi see lugu pisut poolikuks - oleksin tahtnud justkui "lõpuni lugeda". Lool oli aga oma intrigeeriv point - tõsi on see, et inimkonna areng on viimastel sajanditel toimunud kosmilise kiirusega ning selle asemel, et peatuda, kogub ta vaid kiirust juurde.Ometi jääb siingi minu armastus Clarke`i piiramatu fantaasia juurde. Ei oleks vist midagi, millest Clarke kirjtada ei saaks. Ja kui keegi peaks kunagi nurisema, et sci-fis on kõik ideed ära kasutatud, siis paljuski saaks selles "süüdistada" Clarke`i :)
Teksti loeti inglise keeles
x
Olev Toom
14.06.1955
Kasutaja rollid edit_authors
Viimased 25 arvustused:

"Neli ja pool" läheb "viieks" selle koha eest: "Aga see pole veel kõik. Teate, ma räägin ka tähtedega".
Muidu, jah, Simak oma tavalises mõnususes.
 
Teksti loeti mitmes erinevas keeles

Normaalsest ühe palli võrra kõrgema hinde annan selle eest, et momeelest on tegu veel ühe (vist ebateadliku) suleprooviga "2001" teemadel.
Teksti loeti mitmes erinevas keeles

No nii hull ka ei ole, kui eelarvustaja kirjutas. Täitsa omamoodi lähenemine erinevate aegade kontaktile. "Tahtsime paremat..."
Teksti loeti mitmes erinevas keeles

Andersoni keskaja- või keskajaimitatsioonijutud on ikka mõnusad. Pealegi on siin tegu realismiga, erinevalt näiteks Mark Twainist.
 
Teksti loeti mitmes erinevas keeles

No sihuke moraliseeriv jutt, nagu Sturgeonil ikka juhtub..., kuid Costellost kehvem. Pealegi võinuks 51. aastal teada, et vask ei kuulu nende elementide  hulka, mis meile tuumaenergiat annavad.
Teksti loeti mitmes erinevas keeles

 Kõigepealt palun Baasi moderaatoritel parandada viga: Clarke'i sulest pole siin esindatud mitte keskpärane "Encounter at Dawn",  vaid suurepärane "History Lesson", mille venekeelse tõlke pealkiri on kogumikulegi (täie õigusega) nime andnud.

Ja siis annan oma viis palli. Kuuekümne viiendal aastal Venemaal selline kogumik... kus olid tsensorite silmad? Tõsi, eessõna kirjutamisega on koostajad tõsist vaeva näinud, see on nii poliitkorrektne (kui tänapäeva terminoloogiat kasutada), et väärib omaette lugemist. Säärast masohhistlikku.

Teksti loeti vene keeles

Eh... mõnikord on hea, kui autoril fantaasiat kõrvust & mujalt välja pritsib, nii et ühte juttu hästi ära ei taha mahtuda.
Seekord ei olnud.
Teksti loeti inglise keeles

Kasulik lugu, aitab inimestele selgitada, misjaoks ajalugu vaja läheb. Rääkimata sellest, et kuitahes kõva puritaanlane ei suuda amoraalsetele ahvatlustele kuigi kaua vastu panna.
Neli ja pool palli, aga ümardame üles. Woodi sulamist teelusika eest.
 
Teksti loeti inglise keeles

Hea lugu; nagu eelkirjutajad juba öelnud, on tehnomula isegi tänapäeva lugeja jaoks  usutavalt üles ehitatud. Suur ideaalide konflikt ka veel... See "neli" on kõva plussiga.
 
Teksti loeti mitmes erinevas keeles

Mina tõstaksin esile maltusiaanlikku külge. Kui N aasta jooksul on maakerast nii palju ära kulutatud, et selle läbimõõt on pool esialgsest, mitmeks aastaks siis toormaterjali veel järel on?
;)
 
Teksti loeti inglise keeles

Kuradi hea valik Simakit, ja kuradi hästi tõlgitud. Soovitan lugeda isegi siis, kui algkeeles juba loetud.
Teksti loeti vene keeles