(jutt aastast 1946)
Mingi Galaktikaföderatsiooni laev avastab, et mingi süsteemi tähest saab noova, aga üsna hiljuti (kosmilises mõistes) on avastatud, et kolmandal planeedil on mõistusega elu... kolmas planeet on muidugi Maa. Eks siis supertsivilisatsioonide esindajad püüavad leida maalasi... aga ei leia!
Jutul on üks (aga oluline) puudus... see jutt on tuimavõitu ning kipub ununema. Teadsin kogu aeg, et olen seda lugenud... aga korduslugemiseni ei olnud miskit meeles. Põhiliselt saab lugu nelja just selle viimase lehekülje tõttu... oli ikka uhke ja soe tunne küll, kui lugesin seda maalaste laevastiku kirjeldust... paneks viiegi, aga need eelnevad leheküljed olid ikka pisut tüütuvõitu.
Tegelikult on see hästi tüüpiline John W. Campell, Jr.-i ideoloogiale vastav jutt. Gordon R. Dickson (ja ka mitmed teised) on meenutanud, et Campbell suisa nõudis, et «Astoundingu» lugudes peavad maalased võitma ja kõigist tsivilisatsioonidest vägevamad olema.
Ausalt öeldes paneks ma selle loo meeleldi paari I. Hargla esimese asjalikuma ilmunud jutuga "Gondvana lapsed" - mõlemas on mingi iva olemas, aga tulemus om lapsikuvõitu. Kui esimesi lugusid vaadata, on meil siis nüüd oma eesti Clarke olemas... :o)
Kõigepealt palun Baasi moderaatoritel parandada viga: Clarke'i sulest pole siin esindatud mitte keskpärane "Encounter at Dawn", vaid suurepärane "History Lesson", mille venekeelse tõlke pealkiri on kogumikulegi (täie õigusega) nime andnud.
Ja siis annan oma viis palli. Kuuekümne viiendal aastal Venemaal selline kogumik... kus olid tsensorite silmad? Tõsi, eessõna kirjutamisega on koostajad tõsist vaeva näinud, see on nii poliitkorrektne (kui tänapäeva terminoloogiat kasutada), et väärib omaette lugemist. Säärast masohhistlikku.