Kui Asimov, siis peab lugema. Kui Asumi-raamatute maailma kuuluv, siis peab kindlasti lugema! Seega kui ilmus eestikeelne tõlge, polnud raamatu ostmises mingit kahtlust.
Siin baasis 20 aastat tagasi kirja pandud arvustused raamatu sisust väga täpset ülevaadet ei anna. Minu hinnangul polnud loo keskmes mitte niivõrd Trantor ja tekkiv Galaktikaimpeerium kuivõrd planeet Florina ja seda kontrolliv Stark ning nende elanikud. Jah, Trantor sirutas oma haarmeid ning mängis ka lõpplahenduses olulist rolli, kuid loo raskuspunkt oli siiski mujal.
Ise liigitaksin romaani poliitilisteks detektiivilooks armastusloo sugemetega, maitsestatuna ulmelise soustiga. Näpuotsaga teadust kah peale. Põnev lugeda algusest peale, korralike keerdkäikudega ja ega tõepoolest lõpplahendust ära ei aimanudki. Samas kui see kätte jõudis, tundus veidi banaalne ja ehk ka pisut kokku traageldatud. Kuid üldine mulje jäi siiski hea - raamat leiab oma koha minu raamaturiiulis Asimovi Asumi-saaga reas. Ning minu poolest võiks kirjastus "Fantaasia" nüüd ka lõpuni minna - 12 raamatut 14-st eesti keelde tõlgitud, asi see veel siis ka need kaks viimast kah ette võtta ning ongi üks suurejooneline universum terviklikult maakeeles olemas.
Lõpetuseks veel kaks sõna eestikeelse köite kaanepildist, mis on küll juba sotsiaalmeedias nahutada saanud. Ma ei peatu aspektil, et pilt on lääge ja kujunduslikult mage. Vaid mainin ära, et see on lihtsalt VALE. Asimov ei kirjelda oma tegelasi sageli väga täpselt, kuid kaanepildil oleva tütarlapse suhtes on raamatus üsnagi detailne kirjeldus ning see ei lähe teps mitte kokku sellega, mis kaanelt vastu vaatab.
