Kasutajainfo

Isaac Asimov

2.01.1920-6.04.1992

Biograafia Bibliograafia

Teosed

· Isaac Asimov · Robert Silverberg ·

The Positronic Man

(romaan aastast 1992)

eesti keeles: «Positrooniline inimene»
Tallinn «Hotger» 1999

Hinne
Hindajaid
9
12
8
1
0
Keskmine hinne
3.967
Arvustused (30)

Tegevus toimub oluliselt hiljem, kui "Kadunud robotis". Ja meenutas mulle niihästi "Linna", kui ka "Time and Again" - mõlemad vist hoopis Simac`ilt?Ühest küljest oli peategelane inimpõlvkondi üle elav intelligentne robot, teisest küljest aina inimesega sarnasemaks muutuv ja samastuv adroid. Kuid meeldis palju rohkem - vähem kumas läbi see Ameerika 50.-60.-ndate aastate neegriprobleem. Kuigi raamatus püüti vastupidist tõestada, arvan, et robotite tootja tegi ainuõigesti, kui piiras liiga tarkade robotite tootmist - see teema on muuseas jälle aktuaalseks muutunud hoopis tänu kloonimise arengule - kui saab kloonida inimese rakust talle varuosa, siis jumala pärast, ilma ajuta, muidu on ta ju uus inimene koos kõigi kaasnevate õigustega. Peategelane ei olnud liiga sümpaatne - nagu on väga raske olla ühel lainel puude ja sellest põhjustatud kinnisideedega inimesega, nii ka NDR-ga. Ei saanud ka aru, miks teda nn "auinimeseks" ei oleks võinud tunnistada teenete eest, seda enam, et ta oli ainus. Lõpp oli sümpaatne - võibolla ongi ainus asi, miks me kardame liigtarku roboteid ja androide, just see, et nad on mitte ainult võibolla targemad ja tugevamad, vaid ka meie mõistes pea surematud. Surelikus teeb robotist inimese, tekitades assotsiatsiooni kasvõi filmi Terminaator II lõppuga.
Teksti loeti eesti keeles

Sisul pole vast enam mõtet peatuda, seepärast põhjendaks pigem,miks ma talle kõrgemat hinnet ei pannud.

Aga sellepärast, et lugedes oli kogu aeg tunne, et "see kõik on juba olnud". Zhanrist "robot, kes tahab saada inimeseks" on tehtud nii palju B-kategooria filme, et isegi mina olen mitut neist näinud (näiteksNL ajal meiegi kinodesse jõudnud "Lühis"). Silverberg ei lisa minu meelest teemale peaaegu midagi uut ja see lõpmatu Asimovi kolme seaduse nämmutamine hakkab lausa ärritama. Ainus asi, mis mulle tõesti meeldis, oli see lõpp mida ka Jako kiidab.

Ja Simaki "Linn" mulle kah eriti ei meeldinud...

Teksti loeti eesti keeles

Jälle üks teos, kus - küll uue nurga alt - IA ekspluateerib oma robootika seadusi. Ma ei kahtle kunstniku õiguses oma kord juba mõeldud mõtteid uuesti üle mõelda, sõltumata sellest, et vahepeal on teised ka samal teemal (kõvemaid-nõrgemaid) sõnu öelnud. Paraku kumab läbi enesekordamine. Pean tunnistama, et mulle meeldib IA-d lugeda. Ta võtab jutul kahe käega sarvist ja hoiab seda vaol. Ta ei lollita lugejat ja ei jäta lahtisi otsi. (Kuigi kahjuks nii lihtsakoelise loo puhul hakkab keskelt lõpp läbi kumama (loomulikult mitte *täpselt*, seega story pinge ei lange, aga peale vimaste "lähedaste" kaotust oli vähemalt mulle selge, et raamatu lõppu see robot küll üle ei ela).) Robootika seadustest - ühte fraasi kokku võttes - meie robotid ega miskid muud mehhanismid ei ole veel nii kaugele arenenud, et me hakkaksime tundma karjuvat vajadust sellised seadused "rauda" sisse ehitada, aga see aeg tuleb!
Teksti loeti eesti keeles

Ütleksin, et algus oli lubav ja mõnda aega teks päris köitis kohe. Kuid ühel hetkel muutus asi surmigavaks "ühe erilise roboti elulooks". Üle kolme ei tule...
Teksti loeti eesti keeles

Roboti elulugu jah. Ei tea , see teema sobib ikkagi rohkem lühijutu vormi. Kuulsad nimed valmistasid pettumuse. Aga et nii päris igav oleks olnud seda küll mitte. Kusjuures minu arust oli see robot Andrew loll. Ja filmi ma ka vaatama ei läinud sest Robin Williams on ilge näitleja.P.S. Huvitav mida tähesõdade kaks robotit mõtlevad? Tahvad ka inimesteks saada - vaevalt küll.
Teksti loeti eesti keeles

Mida o"elda vormi yle ei nurise... lyhiloona oli see minu meelest no~rgem. Aga muidu oli ta tsipake kahtlane kyll.Lo~pp mulle meeldis ja isegi väga, samuti ka algus - see vahepealne ymberehituste tsykkel tahtnuks nagu paremat lahtikirjutamist.hetkel jäi see aga natuke liiga kuivapoolseks. Mis parata...Meeldejääv oli kindlasti koht, kus kästi robotil end lahti vo~tta.See vo~itis raamatule juurde omaenda plussid.
Teksti loeti eesti keeles

Lihtne lugemine, ütleks selle raamatu kohta. Loo käigu võis juba pärast esimest paarikümmet lehekülge ära arvata, pärast seda jäi lihtsalt huvi teostusliku külje vastu. Lõpp paistis muu jutu foonil hästi välja, kuid kokkuvõttes tekkis tahtmine natuke Heinleini peale lugeda, et maitset suust ära saada...
Teksti loeti eesti keeles

Tegelikult täitsa meeldis. Ei tahagi hakata siin jälle plusse ja miinuseid vaagima. Jutt oli lihtsalt suhteliselt korralikult kirjutatud ning jälgitava süzheega. Hindeks panen nelja miinusega.
Teksti loeti eesti keeles

Hea raamat. Meeldis ka. Keskelt l2ks mingil momendil igavaks. Muutus selliseks SAAGAKS. Samas, kui moelda, millal ta selle kirjutas, siis ei saa ylem22ra nuriseda. Meeldis, see on peamine...
Teksti loeti eesti keeles

Eks ta kipub olema sedasorti asi, mis kas siis mmeldib v6i ei meedi tema mitte. Samas isegi need, kellele ei meeldinud, ei julge alla kolme panna, kun tegelt on probleem ja selle va rauakolaka hingeelu ikka sodiks hästi lahti/välja/selgeks kirjutatud (olgugi et mitte päris lahtise tekstina). Kahtlemata minu isiklik kiiks, kuid hirmsal kombel hakkas hinge.
Teksti loeti mitmes erinevas keeles

Aga millise raamatu te ise kirjutaksite, kui olete 72 aastat vana ja tervis on sedavõrd põduraks jäänud, et loetud kuude pärast veri enam ei ringle...

Ei, see ei ole mõeldud kriitikana, teost on kuidagi rahulik lugeda ja ajast ei ole ka sugugi kahju. Lugemist sobiv alustada ajastusega poolteist tundi enne magamaminekut.

Teksti loeti eesti keeles

See raamat oli autobiograafia aga ainult ühe vahega-see oli roboti kohta. Ma olen üpris kindel, et rohkem selliseid raamatuid ei ole. Kuigi eks Simaci Linn on ka sellele sarnane, kuid see on ikka peamiselt linna hävingust jne.

Positroonilise inimese juures ei meeldinud selle pikkus ja ka see tõi miinuspunkti, et mulle ei meeldi eriti auotbiograafiad. Aga kuna see raamat suutis mind nii väga tõmmata, ei leia ma põhjust, et miks mitte panna talle nelja. Hea raamat!

Teksti loeti eesti keeles
x
Jako Bergson
1967
Kasutaja rollid
Viimased 25 arvustust:

Klassikalise "viimase inimese" teemal (ulme?romaan.

Ärkad, ja asjad on alles, aga ühtegi inimest (ega üldse imetajat) pole. Peale sinu. Kusagil.

Üsna omapärane ja muhe peategelane (hipster?) askeldab oma asjade maailmas. Ei ole ürgmees, ega tehnofriik, aga saab ka hakkama. Omamoodi.

Teksti loeti mitmes erinevas keeles

Lõbus muidugi, et Varraku raamatututvustuses ei vihjata, et tegu on sarja kolmanda osaga, mitte iseseisva raamatuga... Muus osas nii lõbus ei olnud. Kui paralleelmaailmu läbitakse 1-2 tk sekundis, on asi igav ja 50 tk sekundis lausa jura.Ei tea,kas ma esimesi osasid tahangi väga lugeda, neid meenutati ka üksjagu.
Teksti loeti eesti keeles

Nüüd siis ka eesti keeles ilmunud. Kahes osas, nagu ikka.Btw, originaali pealkiri on pigem siiski Outlander (1991) (published in the UK and Australia as Cross Stitch)Sisu - 1946. aastal kukub üks hakkaja naisterahvas ~200 a ajas tagasi. Niipalju on ulmet, ülejäänu on seiklus, seks ja vägivald keskaegsel Šotimaal ja mujal. Igati loetav asi. Eks ta naistekas on, aga selline, mida ka meestel lugeda sobib. Tegevust ja seiklusi jätkub ülitihedalt. Meenutas Salamõrtsuka õpilast (meespeategelase suhe traumaatlistesse üleelamistesse naisautori väljamõelduna), Troonide mängu (mastaapsus), Vaskratsanikku (positiivne peategelaspaar ja vaenulik ümbrus), Kolm musketäri, Vürstkaupmehi (sarnane ajarändamine, aga hoopis teine tulemus) ja veel midagi. Esimene hooaeg TV seriaalina on ka juba olemas ja juba traditsiooniliselt väga hästi (raamatutruult) tehtuna - hetkel jookseb Soome TV-s, sügisel tuleb Eestisse ka.
Teksti loeti eesti keeles

Põhiliselt Harry Potteri maailm, segatuna Twilight’iga, lisatud õe-venna suudlusstseene Eurotripist ja Pavel Morozovi moraalseid valikuid – saame teismeliste kamba, kelle moto on „Tehtud - mõeldud“.
Teksti loeti eesti keeles

Endiselt väga hea. Mõned liinid venisid liiga pikaks küll. Ja teise tellise lõpuks on sissejuhatus enamvähem lõppemas - ilmselgelt ei saa kolmanda samasuguse tellisega kogu tegelikku lugu ju ära rääkida - seega kisub Jää ja Tule laulu mõõtu asi?
Teksti loeti mitmes erinevas keeles

Minuarust oli väga hea. Jah, narratiiv oli üsnagi paljukasutatud/kulunud, aga see-eest oli liha luudel palju ja suurepäraselt. Ja mingil määral on see ju autori poolt teadlik võte - tavapärane kangelassaaga, millele kangelane ise vürtsi lisab, endast laule ja lugusid loob jne. Ja kuidas see tekkinud/tekitatud kuulsus samas kangelast ennast ahistama ja piirama hakkab. Veelkord - väga hea.
Teksti loeti eesti keeles

Sattusin teisele osale enne esimest, lugeda kõlbas, Kõrbeoda on e.k. pealkiri.Düüni, Starship Troopersi ja veel paljude väga erinevate lugude süntees... Lisaks saavad neljast kolm peategelast ära pilastatud - ju see käib asja juurde.
Teksti loeti eesti keeles

Ikka väga hea. Kogu sari kokku on ka väga hea. Vist üks parimaid fantasy raamatuid üldse. Mingil määral kipun nüüd võrdlema Jää ja tule lauluga, mille mastaap ja haare on võimsam, samas on siin suudetud vältida laialivajumist ning asi on ühe liinina lõpuni välja viidud. Btw, vaevalt, et J&T lauluski õnnelikumat lõppu saab tulla...Minu jaoks oli kahvatum just esimene pool raamatut, kus toimus vaid suht tulutu kondamine. Ja tsipa häiris see, kuidas pärast aastaid vaevanägemist ja enda ja teiste elude ohverdamist lohe äratamise/loomise nimel selgus, et tegelikult oli kogu selle karja äratamine ju imelihtne.
Teksti loeti inglise keeles

Väga hea ja omapärane. Lugesin kohe, kui ilmus e.k ja jõudsin korduvalt ja korduvalt üle lugeda, enne kui teine raamat tõlgi.
Teksti loeti eesti keeles

Parim fantasy mida kunagi lugenud olen. Ilmselt just ka selle üleloomuliku osa minimaalsuse pärast. Tõlge super. Tükati (näit sõna "ebalased") isegi originaalist parem.Ja teleseriaal oli ka sama heal tasemel.
Teksti loeti eesti keeles

Hea täiendus siis poolikule neljandale raamatule - teiste tegelaste vaatenurgast. Lõpus lähevad kaks raamatut kokku, aga katkeb tegevus äärmiselt segases seisus, mis võimaldab mistahes edasisi arenguid. Tundub, et ühest meeldivamast peategelasest saime ka viimasel hetkel kahjuks lahti. Kuigi samas see siiski kindel ei ole - eriti kui arvestada internetis levivat väga usutavat teooriat tema vanemate osas.Ebalasi pole ka siin veel näha - viimati kohtusime nendega esimese raamatu esimeses peatükis... Ahjaa, Sam ühe siiski tapis ka millalgi. Aga talv on juba alanud, mitte enam tulekul.Ainus, mis veidi selle maailma juures häirib ja ebausutavana mõjub, on talve pikkus ja et tegelikult ju puuduvad varud selle üleelamiseks. Kui autor just mingit kübaratrikki ei tee, siis peaks mitmeaastane talv ja sellega kaasnev nälg Westerose (põhjapoolse) elanikonna arvukuse nullini viima ka ilma välise (Ebalaste) abita. Ei saa ju piisav olla mõne viimase suveaasta saagist 25% kõrvale panna. Igal aasta peaks 50% panema. Ja sõdade ning rüüstamiste tagajärjel pole vist kusagil mingeid varusid enam.
Teksti loeti inglise keeles

Esimene raamat oli väga hea, seega rabasin kohe uue järele, kui poes nägin. Lugeda võis, aga meenutas Politseiakadeemia kolmandat/neljandat/viiendat osa - sest kurb, aga midagi uut uue raamatuga lisandunud pole. Samad tegelased, samad (aga magedamad) naljad, neidki korratakse aina uuesti läbi kolme loo. Väga oleks abiks olnud mingite selle alternatiivmaailma uute detailide toomine - paraku oleks käesolev jant võinud toimida kus tahes ja kellega tahes. Kes esimest raamatu pole lugenud, ei saanud vist muhvigi aru. Kes aga on lugenud, ei leidnud midagi uut. Kettamaailma raamatutes leiutati igas osas vähemalt mingi uus kettamaailmale omane lõbus eripära juurde. French oli muutunud hulka ebameeldivamaks tüübiks.Ka iga situatsioonikoomika puänt oli kaugele ette ära näha. OK, v.a. esimese loo lõpp, mis tõesti ootamatu ja hea oli.
Teksti loeti eesti keeles

Oli ja ei olnud ka. Midagi tuttavat oli sellest USA jagunemises, kulleriteemas jne - kuni leidsin, et seda käsitles ju Neal Stephenson`i Snow Crash, küll 10 aastat hiljem kirja panduna. Kuna Snow Crash`i olin varem lugenud, tundus vahepeal, et Heinlein kasutas ära juba väljamõeldud keskkonda, pannes oma tegelased sellesse seikema ja seksima. Tegelikult Heinlein siiski kirjutas ju varem. Ja mitmid ideid oli tal ka, kuigi lõpp ära vajus ja lehekülgede kaupa jooniseid tähtede asendi kohta olid sügavalt mõttetud.Aga mis eriti masendas, oli tõlge eesti keelde - vaene itaalia nimega tõlk ei osanud ilmselt ei inglise ega eesti keelt kuigi hästi. Pidevalt komistad lugemisel ja loed lõigu uuesti ja uuesti, püüdes aru saada, kas tegu on trükiveaga või mida kuradit siin sellega öelda tahetakse. Sama tunne, nagu loeks oma kehva keeleoskusega võõrkeeles ja ei saa aru. Milleks siis sama kehv tõlge? Pärliks oli koht, kus peatagelene arutleb, et raha hakkab otsa saama, peaks tööle minema, sest muidu pole söögigi jaoks raha, "aga söön ma ju nagu siga". Kuigi võiks olla "aga ma olen ablas nagu põrsas" - jutt polnud ju lauakommetest vaid söögiisust ikka...
Teksti loeti eesti keeles

Äärmiselt hea lugu, eriti lõpp, kui üks reaalsus sujuvalt teiseks üle läheb. Selle kõrval teised lood ei tundunud enam nii head...
Teksti loeti eesti keeles

Kosutav. Positiivne. Mis sest, et käimas on Kolmas maailmasõda ja läheneb maailmalõpp, ugri ürgmees (jonnakas soome ehitusjuht) rajab palkmaju, künnab härgadega põldu (vajadusel veab härgadega ka vesinikupommi ree peal) ja saab eluga kenasti hakkama. Paremini kui muud rahvad või linnavurled. Muhe huumor. Tegelikult meenutab kõige enam Verne "Saladuslikku saart" - kirjeldused, askeldused. Alternatiivajalugu.
Teksti loeti eesti keeles

Oli kah. Päris vinge ei olnud. Nagu Rama oli (mis veidi igavam, aga läbimäeldum ja paremini kirjas). Oli nagu Surmailm natuke (aga asjalikum), ja oli nagu Võitlustanner vähemalt selle lolli stambi poolest, et mõni rass peab kindlasti saba, soomuste ja küünistega toorest liha sööv sõjard olema. Mastaapne maailm ja prostad lahendused. Neli miinusega.
Teksti loeti eesti keeles

Kordi ja kordi loetud ja kui mitte parim, siis mõjuvaim Strugatskite raamat küll. Mäletan, et esimese lugemise ajal kippus hingamine ununema põnevuse ja haaravuse tõttu. Isiklikult tundus just lõpp nõrgim ja vähemusutav osa olevat. Veider, et keegi pole nii võimsast ideest _head_ filmi teinud - Tarkovski soigumine oli masendav - vähemalt mu ootused olid teised. Püüan kunagi selle siiski läbi vaadata, aga vaevalt ühe väga meeldinud raamatu motiividel absoluutselt teise sisuga ja teises võtmes tehtud film meeldida saab.
Teksti loeti eesti keeles

4 plussiga, sest kuigi veidi kistud ja miski mõnes kohas häiris, jättis üldmulje hea ja huvitava, just emotsionaalse poole pealt.
Teksti loeti eesti keeles

Kettamaailm on ka hea, aga hakkab veidi tüütuks muutuma. "Head ended" on teise nurga alt, teises võtmaes ja tundub, et oluliselt paremini välja kukkunud.
Teksti loeti eesti keeles

Tõesti mahukas teos. Ja haarav, sest kuigi ühe jutiga läbi lugema ei sundinud, köitis ja lummas siiski.Minu jaoks oli seni Arthuri ja Merliniga ainus lähem kokkupuude olnud raamatus "Jänki kuningas Arthuri õukonnas", kuigi mingit üldist tausta siiski on. Seega tundub mulle, et raamatus on tõeliselt meisterlikult seletatud, mis tegelikult toimus ja mis meieni säilinud legendide taga on. Ja selle kohta väga omapärane ja usutav maailm loodud. Raamatu naiselikus ei häiri, erinevalt raamatust "Värav naiste maale", ebameeldivalt on kajastatud mitte mehi, vaid tõsi- ja ainuusklikke kristlasi, kelle hulgas raamatus naisi enam on kujutatud - mehed on vabamad oma mõtetes.Üllatav, et baas väidab selle raamatu olevat 3. osa sarjast "Forest House", kuigi kirjutati see ju esimesena - ja mind huvitaks palju enam, mis edasi sai. Ses osas lõppes raamat väga äkitselt (kuigi effektselt:-) ja jäi kindel mulje, et see on pigem triloogia esimene osa.
Teksti loeti eesti keeles

Mulle jättis juba kooliajal vapustava mulje. Eriti muidugi esimene osa, kus põnevust niipalju, et hingamine kippus ununema lugemise ajal. Muidugi aitas siin kaasa keskkond - Nõukogude kirjandus ja äkki tulnukate invasioon, Nõuk süsteemi täielik abitus selle vastu võitlemisel jne. Isegi see pioneeriromantika läks väga hästi peale. Ja see esimese osa lõpustseen - dessantlased järjekordades ootamas ja juba vabastatud "kehad" maas, lasud, koerad jne... Müstiline filmistsenaarium!
Teine osa on teises võtmes, rahulikum ja kahtlasema usutavusega.
Teksti loeti eesti keeles

Päris korralik kodumaine süntees Vendadest Lõvisüdametest, Krabatist ja Meremaa sarjast. Avastasin raamatu oma kodus riiulilt suutmata meenutada, et oleks selle ostnud. Aga lugeda kannatas küll. Kuigi originaalidega liigagi sarnane on...
Teksti loeti eesti keeles

Oli hea küll. Lugesin joonelt läbi ja alustasin uuesti. Kirjutatud on nii hästi, et väikesed usutavuseprobleemid esmapilgul märkamatuks jäävad. Eelkõnelejatele lisaks kahtluse, kas sõja võitmiseks piisab ikka üksikute lahingute mistahes hinnaga võitmisest, seda enam et tundus, nagu olekski iga laevadegrupp vaid ühe lahingu pidanud. Samas oli see siiski loogiliselt ära põhjendatud - 35-75 aasta teekond ja üsna ühel ajal kohalejõudvad laevagrupid. Age of Empires sundis rohkem ressurssidele mõtlema.
Teksti loeti eesti keeles