Kasutajainfo

Isaac Asimov

2.01.1920-6.04.1992

Biograafia Bibliograafia

Teosed

· Isaac Asimov ·

A Problem of Numbers

(jutt aastast 1970)

ajakirjapublikatsioon: «Ellery Queen`s Mystery Magazine» 1970; mai
Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
0
0
1
1
0
Keskmine hinne
2.5
Arvustused (2)

Enne kui seda juttu etera.ee kaudu 1994. aasta septembrikuu "Noorusest" lugema asusin, tahtsin BAASis pilgu peale visata - et ega ma seda ise varem lugenud pole või mida eelarvustajad arvavad. Osutus päris raskeks ülesandeks, sest "Nooruses" olnud pealkirja "Professori heakskiit" järgi otsimine ei andnud midagi ei eesti- ega inglise keeles. Natuke aega netis loo peategelase järgi tuhnimist aitas aga õigele järjele, kuigi inglise keeles on lugu ilmunud ka pealkirja "As Chemist to Chemist" all.
 
Aga jutust endast ka. Keemiatudeng Hal Kemp pöördub professor Neddringi poole sooviga kosida tema tütar. Professor lubab talle anda oma heakskiidu, kui Hal lahendab nüüd ja kohe tema poolt antud numbrilise mõistatuse...
 
Loos on null ulmet ning huvi võib see pakkuda amatööridest krüptogrammide lahendajatele. Sisuliselt ongi kogu jutt mõistatuse lahenduskäigu lahtikirjutis. Au ja kiituse pälvib mitte autor, vaid tõlkija, kes lahenduskäigu kenasti eestikeelseks tõlkinud on ehk siis kes lisaks tõlkimisele ka üht-teist keemiast jagab. Aga jutt ise on täiesti nõrk ja saab "kahe" vaid oma lühiduse tõttu.
Teksti loeti eesti keeles

Ei ole fantastika ega isegi mitte ulme ;) Tõlke eest tuleb lisapunkt, kuivõrd ma loodan, et berkeeliumi moondumine bekreeliumiks on toimetaja saavutus.
Teksti loeti eesti keeles
x
Olev Toom
14.06.1955
Kasutaja rollid edit_authors
Viimased 25 arvustust:

Ats Miller on kõik vajaliku juba öelnud. Mul tekkis romaani käestviskamise soov 48. leheküljel 179-st. Kuid (lühi)jutt on endiselt vapustav.
Teksti loeti inglise keeles

Samanimelise pikema romaani (vt.)  "scale model", ja kindlasti on sel lühiduse väärtus. Lahingu kirjeldus on täitsa loetav, kuigi bojevikud mulle väga ei istu.
Teksti loeti inglise keeles

Mõnusalt optimistlikul jutul on kõrvalefekt. Nimelt räägib minategelane loo alguses, kuidas esimese sputniku stardi ajal tema oli Kapustin Jaris miski väike elektroonika- või programmeerimismutter. Ega sellest polekski midagi, ainult et venelaste esimene kosmosepolügoon Kapustin Jar oli salastatud, mistõttu nõukogude kodanikud sellest midagi teada ei tohtinud.
Kuid kui 65. aastal ilmus Clarke'i kogumik "Lunnaja põl", oli salastatud nimi käesoleva jutu tõlkes sees mis sees. Vaesed tsensorid...
 
Teksti loeti mitmes erinevas keeles

Mul on raske mõista, kuidas saab nii tõetruult kirjeldatud maailmas toimuvat tegevust igavaks pidada... aga, noh, ega ma ei suuda õudukaid  samal põhjusel lugeda. Jedem das Seine.
Küll pean ütlema, et Rama järgede lugemisega pole ma siiani hakkama saanud; võib-olla nõuavad rohkem pealehakkamist.
Lõpuks soovitan romaani lugeda originaalkeeles, või kas või vene keeles. Eestikeelne tõlge on sihuke naiivsevõitu, mulle tundub, et tõlkija fantastikat väga palju lugenud ei olnud.
Teksti loeti mitmes erinevas keeles

Ei ole fantastika ega isegi mitte ulme ;) Tõlke eest tuleb lisapunkt, kuivõrd ma loodan, et berkeeliumi moondumine bekreeliumiks on toimetaja saavutus.
Teksti loeti eesti keeles

Loen taas kord üle ja leian ikka, et üks selline lugu on väärt paarisada dramaatikast ja soolikatest kubisevat õudukat.
Teksti loeti mitmes erinevas keeles