Kasutajainfo

Isaac Asimov

2.01.1920-6.04.1992

Biograafia Bibliograafia

Teosed

· Roman Podolnõi ·

Natšalo odnoi diskussi

(jutt aastast 1964)

ajakirjapublikatsioon: «Tehnika – molodjoži» 1964; nr 5
♦   ♦   ♦

eesti keeles: «Ühe vaidluse algus»
antoloogia «Diogenese latern: Valimik nõukogude ulmejutte» 1976

Sarjad:
Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
6
0
1
1
0
Keskmine hinne
4.375
Arvustused (8)

Francis Drake ja William Shakespeare ühes kõrtsis ja ühe laua taga... semud kah veel... Tase! Sihuke jõnksuga lugu, et hoia ja keela... mitme versta pealt tunda, et autor on ajaloolane... "Need, kes maksid, need on lahkunud... see kelle eest maksti lööb aega surnuks. Südametunnistust peaks ka olema, härra näitleja!"
Teksti loeti eesti ja vene keeles

Jaa. Vaidlus on vinge. Kumb on siis see suurem ja parem jne. Mõnus lugu. Ja kui nad surnud ei ole, siis... (muie).
Teksti loeti eesti keeles

Pean lugu kogumiku ning ka sinna võetud Podolnõi juttude paremikku kuuluvaks. Ilmselt on küllaldane pikkus võimaldanud loo peategelased ning dialoogi hästi välja joonistada. Peaaegu iga lõik on omaette pärl. Kasvõi end aeglaselt toolil õõtsutava kirjaniku vastus Drake’i kõnele: ”Sul on õigus, ole sa neetud, sul on õigus. ... Inimesed jagunevad nendeks, kes tegutsevad ja nendeks, kes tegude tegijatest kirjutavad. ...” Suurepärane! Kindel 5.
Teksti loeti eesti keeles

Nagu ikka sellist tüüpi lugudes ei lei ma mitte midagi vapustavat. Francis Drake ja Shakespeare arutavad omavahel kes saab "surematuks". Drake suudab selgeks teha, et kõik inimesed jäävad mäletama tegija mehi ja haledad näitlejad unustatakse kiirest.Muidugi ma ei vaidle vastu, kirjanik tunneb ajalugu hästi, kuid need jutud ei ole minujaoks huvitavad.
Teksti loeti eesti keeles

Minu silmis pole see küll ulme...Ega eriti hea kirjandus samuti mitte.Vana hea "Kes saab surematuks?"-küsimuse järjekordne ekspluateerimine.
Teksti loeti eesti keeles
x
Olev Toom
14.06.1955
Kasutaja rollid edit_authors
Viimased 25 arvustust:

Ulme tõesti ei ole, kuid lugeda ikka kannatab. Muide, Raudmees ei soovinud mitte vanarauda, vaid uraani või tooriumi.
Mulle meeldis see koht, kus Raudmehe juurde toodi kaks tanguudi keele spetsi ja too ütles professoritele, et need on "kha-khangid", mispeale professorid jäigastusid ja äärmise viisakusega palusid luba baasi territooriumilt lahkuda.
Teksti loeti eesti keeles

 Mulle tundub see jutuke olema romaaniga "Raske on olla jumal" samas suhtes kui Clarke'i "The Sentinel" tema 2001. aasta kosmoseodüsseiaga.
Teksti loeti vene keeles

Ju mul on vale peakuju, kuid olles omal ajal end Mirabilias ilmunud romaanist suure vaevsga läbi närinud, unustasin selle põhjalikult. Nüüd vaatasin üle -- ei olnud paremaks läinud. Ega pole ma julgenud ühtki teist Ursula K. Le Guini teost enam lugeda. 
Teksti loeti eesti keeles

Mõnest eelnevast arvustusest võib jääda mulje, nagu oleks Kubrick kõigepealt filmi valmis teinud ja siis Clarke selle põhjal romaani kirjutanud. Päris nii see ei ole. Film ja raamat valmisid koos, iteratsioonimeetodil. S.t., režissöör ja kirjanik alustasid kumbki oma lähtepunktist ning kohandasid oma tegevusi teise poole omadega. Lähemalt saab sellest lugeda Clarke'i raamatust "The Lost Worlds of 2001", mis ei olegi väga igav ;).
Seetõttu romaan ja film täiendavad teineteist. Mina sain raamatu kätte enne filmi ja see ongi vist hea järjekord -- mõned eelarvustajad on öelnud, et raamatuta on filmist kohati raske aru saada.
 
Teksti loeti mitmes erinevas keeles

Jutt Susan Calvinist (jah, lugesite õigesti). Ja siis muidugi robotitest ja kellestki veel. Kuid ega peale nimede muud pole. Oleksin pannud "kolme", kuid tekstis leiduva aritmeetikaülesande esitus võttis palli maha.
Teksti loeti vene keeles

Piloot Pirx -- nüüd küll juba üksjagu aega kapten Pirx -- on just jõudnud oma laevaga Marsile, sealsesse uurimisjaama varustust vedama. Ta arvab küll, et kauaks seda tööd enam ei ole, kuivõrd parajasti lendab Maalt Marsile kolm "sajatuhandelist" -- 100 000-tonnise massiga uut laeva, mis usutavasti tõrjuvad Pirxi Cuvier' sarnased 10- kuni 20-tuhande tonnised mingeid kõrvalülesandeid tegema.
 
Esimene, Ariel, saabub ja ... kukub segastel asjaoludel puruks. Moodustatakse uurimiskomisjon, kuhu ka Pirx satub. Edasist ma ümber ei jutusta.
 
Suure osa tekstist võtab enda alla Pirxi mõtisklus teemal "Marss tõmbas meid kõiki lohku", mis usutavasti on ajendatud 60. aastatel Marineride tehtud piltidest. See pani mind mõtlema "kolmele", kuid las' olla ka Pirxil ... või Lemil... õigus oma arvamusele, nii et lugu saab "nelja".
Teksti loeti vene keeles

Ats Miller on kõik vajaliku juba öelnud. Mul tekkis romaani käestviskamise soov 48. leheküljel 179-st. Kuid (lühi)jutt on endiselt vapustav.
Teksti loeti inglise keeles