Kasutajainfo

Isaac Asimov

2.01.1920-6.04.1992

Biograafia Bibliograafia

Teosed

· Isaac Asimov ·

My Son, the Phycisist!

(jutt aastast 1962)

ajakirjapublikatsioon: «Scientific American» 1962; veebruar
♦   ♦   ♦

eesti keeles: «Minu poeg – füüsik»
«Liivimaa Kroonika» 1992; nr 7 (13. veebruar)

Sarjad:
Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
0
2
4
9
1
Keskmine hinne
2.438
Arvustused (16)

Sihuke keskmine koolikirjandi lugu. Muidugi koolist, kus õpivad Head Doktorid ja muu lõbus rahvas! Lihtne lugu. Saadaval (TvR tõlkes) ka maakeeles.
Teksti loeti eesti keeles

Eks ta oli jah selline lihtne koolikirjandite hulka kuuluv jutuke. Lugu on selline lühike ja nagu Wõrokas juba mainis eesti keeles saadaval. http://www.ms.ut.ee/mart/raamat/poeg.htm — sellel võrguaadressil. Jutt ise nüüd mingi originaalsusega küll ei hiilga. Pealegi tundub lugu selline suhteliselt segane. Võrreldes teiste Asimovi lugudega on see ikka päris kehvapoolne. Hindeks "kaks".
Teksti loeti eesti keeles

Biokeemiku haridusega Asimovil on tegelikult selliseid lihtsameelseid jutukesi rohkem kui üks. Väga raske on andunud arvustajate poolt Väga Targaks Inimeseks tituleeritut ette kujutada jutustamas hambutuid kohvilaua anekdoote, mil habe pikem kui Avram Davidsonil.
Teksti loeti inglise keeles

Nojah. Idee ise ei olegi eriti kehv (originaalsus on muidugi küsitav), aga eraldi jutu jaoks jääb sellest natuke väheks. Seda oleks võinud kasutada mõnes paksemas raamatus, lihtsalt ühe, veidike naljaka episoodina.
Teksti loeti eesti keeles

Heh, mis te virisete :-) Loomulikult pole see lugu nii hea, kui Asimovi parimad lood, aga paha ta nüüd ka ei ole. Võiks öelda, et lugu on teadlaslik (seda tuleb üleüldises SF-kirjanduses tegelikult suht harva ette) ja selle eest panen hea hinde küll.
Teksti loeti eesti keeles

Parajalt mage jubin. See eelmainit teadlaslikkus ka ei päästa, kuna ma ise sellele tähelepanu ei viitsi pöörata. Siseelulised lood ikka tunduvalt etemad. Aga jah, vähemalt hea kiire lugu, lõpp kohe sealsamas alguse ligidal, aga sellele vaatamata teist korda ei taha lugeda. Täpselt selline kohvilaua anekdoot, nagu Andri eespool mainis.
Teksti loeti eesti keeles

Asimov anekdoote vesta ei oska, selles olen ma nüüd kindel. Mõned saavad ulmeliste naljadega lausa suurepäraselt hakkama, kuid tema mitte. Õnneks ei ole ma kohanud rohkem mitte ühtegi Good Doc`i teksti, milles ta oleks üritanud lausa ühemõtteliselt kildu rebida. Loodan, et ei satu ka enam sedavõrd nigelate tegelastega jutu peale. Ehkki tegelaste puudulikkus on Asimovile üldiselt omane, on teistel olemas vähemalt sisu. Siin ei ole kumbagi.
Teksti loeti eesti keeles

Käesolev lugu jah ei hiilga mitte millegagi, kuid sellele, et Asimov ei oska huumoriga ümber käia, ei saa nõustuda. Kõigepealt tulevad arvesse ta ülilühikesed sõnamängu lood ning nende kõrval ka näiteks "How it Happened" ning "Unto the Fourth Generation". Ka ta Azazeli jutukesed on päris kenad.

Anekdootidest üldiselt. Üldjuhul anekdoot on rahvaluule produkt, kuid mina küll ei pane kellelegi pahaks, kui ta kirjutab miski lühijutu, mis on tegelikult ainult anekdoodi väärtusega. Loomulikult peab see olema originaalne ja ladusalt esitatud ning seda on võimatu võrrelda korraliku novelli või jutustusega (seda peamiselt zhanrierinevuse pärast - anekdoot tõesti saab alati olla vaid meelelahutuslik kirjandus), kuid mulle näiteks meenub Asimovi teostest ühe esimesena alati "Battle-hymn".

Teksti loeti inglise keeles

Kui sellise tekstiga tuleks mõni eesti sulesepp kirjastaja juurde, siis visataks ta sealt otsejoones porisele tänavale. Aga Asimov, vot.. avaldas mida aga kokku kirjutas. Maailm on julm.
Teksti loeti eesti keeles

Kuulsin seda juttu raadiost umbes kümneaastasena ja mul oli lahendus momentaalselt käes. Emba-kumba, kas mina olen eriliselt tark või on peafüüsik Gerard Cremona eriliselt loll.
Teksti loeti eesti keeles

Nõustun olema eriliselt loll, aga NII hirmus mage see jubinake nüüd ka polnud. Väheke piinlikusttekitav aga küll.
Teksti loeti eesti keeles

Lugesin ja mõtlesin - kas tõesti Asimov? Siiski lootsin läbi kogu loo, et ehk juhtub midagi ootamatut. Aga ei. Kui labane lõpplahendus kätte jõudis, siis pani see punkti mu kõhklustele seda lugu äkki "kolme" vääriliselt hinnata.
Teksti loeti eesti keeles

Asimovi naljad peaksid kuulima eraldi klassi. Ainult vähesed inimesed suudavad nalju nii igavalt ja puiselt esitada. Iga kingsepp peaks ikka jääma oma liistude juurde. Huvitav, mis näo ta lähedased ja sõbrad tegid, kui ta jälle mõne sellise jutujubinaga neid tüütama tuli? Ma ei usu, et nad nendest anekdootidest eriti vaimustunud oleks olnud. Kaks
Teksti loeti inglise keeles
x
Laur Salundi
25.03.1975
Kasutaja rollid
Viimased 25 arvustused:

Nagu ennegi olen öelnud, on "Maarjakase"-nimeline kogumik minu viimaste aegade kindel lemmik. Selle taset tõestab loomulikult ka kogumiku nimilugu, millesarnast leiab üsnagi harva. Sisust vast niipalju, et üks tegelane kohtub ühe puuvaimuga, kellesse ta armub ja edasine ei kuulu enam minu kommentaaridesse, et mitte kõike ära rääkida.

Igati tasemel jutt, milles nii muinasjutulisi kui ka elulisi momente küllaldaselt. Soovitan kindlasti.

Teksti loeti eesti keeles

"Painajat" pean ma üheks paremaks jutuks, mis ilmunud Herta Laipaiga kogumikus "Ilutüdruku lilled". Sisuks vast niipalju, et üks kirurg on kuskilt võõramaa nurgatagusest poest soetanud endale mingisuguse indiaanlase kuju. Kui nüüd igasugustesse klassikalistesse õudukatesse süveneda, siis nagu midagi uut ei paistagi nagu olevat, kuid pinget on kruvitud vägagi oskuslikult, mitte kohe kõike kohe ette paisates. Niisugune vaikne arendamine ja peategelase psühholoogia jälgimine annabki selle õige mõõtme, mis paneb lugeja end kõhedalt tundma. Kiidusõnadega ei saa minusugune õudukate fännaja tõesti eriti kokku hoida. Väga hea jutt!!!
Teksti loeti eesti keeles

Üsnagi asjalik episoodikene "külaelust". Tippsaavutuseks küll ei saa pidada, kuid tükki küljest ära kah ei võta. Võrreldes mitmete teiste tolleaegsete ühejutu autoritega suisa hästi õmmeldud.
Teksti loeti eesti keeles

Üsnagi kena juurdlus, millele teeb (vähemalt minu meelest) karuteene liigsõnalisus ja liigne keerutamine ühe motiivi ümber, ehk siis esitatakse ühte mõtet kümnes erinevas sõnaseades, midagi uut juurde lisamata. Uimerdamise eest hinne alla, muidu kõlbas tarbida küll.
Teksti loeti eesti keeles

Selgeltnägijalt küsitakse nõu ja ta vastab ainult osaliselt. Ja teisest küljest ta hoiatab ja hoiatus unustatakse. Lõpptulemus on üsnagi selge ja traagiline kahe pulmalise jaoks, kellest üks hukkub. Sellega asi siiski ei lõpe, vaid teise jaoks hakkab mingisugusel ajal ilmuma üks salapärane kägu, kes kutsub teda kohtuma hukkunud armsamaga...

Butafooria poolest on tegemist ilmselge õudusjutuga, kuid õudsem on siin ilmselt peategelase vaikne kadumine reaalsest maailmast. Hästi sünge ja depressivne jutt, mis pole küll mu meelest parim, mis "Maarjakases" ilmus, kuid kindla viie saab ta mu käest kohe kindlasti.

Teksti loeti eesti keeles

H. Laipaik on kujunenud üheks minu lemmikuks eestimaise fantastika vallas (eriti arvestades kogumikku "Maarjakask", milles ilmunud lugudele sarnaneb ka "Titekirikuleib" nii stiili kui ka meeleolu poolest). Ja ma ei saa öelda midagi paha ka tema muu loomingu kohta. Igatahes soovitan vägagi soojalt kui sünged jutud meeldivad.
Teksti loeti eesti keeles

MT-le omaselt aktiivselt verine jutt. Eks noid elavate surnute asju on ennegi läbi näksitud, aga sihukese hooga asju annab otsida. Näiteks "Night of the Living Deads"-is olid laibad mingid uimerdised, aga siin ikka hoogsad tegelased, nii et igatahes soovitan (sellest film teha??) lugeda kõigil, kellele istub üks mõnusalt verine asjandus.
Teksti loeti eesti keeles

Keskpärane jutt, milles vähe üleloomulikku, kuid asi on ka selles, et see on lihtsalt üks suhteliselt mõttetu heietus. Mingi surmaootav jahimees ei pakkunud lihtsalt erilist pinget.
Teksti loeti eesti keeles

Vat see jutt on tõesti stiilne. Üks paremaid ja õudsemaid ja painavamaid kogumikus "Õudne Eesti"... Soovitan soojalt (eriti öösel).
Teksti loeti eesti keeles

Kas see on õudne? "Õudse Eesti" antoloogias on paremaid jutte küllaga ja ka JS-lt olen ma mitmeid paremaid lugenud. Kolme saab hindeks ainult seepärast, et "ÕE"-d lugedes tekib võrdlusmoment mitmete teiste juttudega ja seal on nii väga tugevaid kui ka väga nõrku. See jutt on lihtsalt harju keskmine.
Teksti loeti eesti keeles

Mu arust üsnagi mõttetu ja raskeltseeditav jutt, ime et läbi lugeda jõudsin. Ja sihuke keelepruuk, nagu ka eespool mainit, mulle mitte teps ei istu. Lihtsalt nõrk.
Teksti loeti eesti keeles

Tegelikult päris asjalik idee ja ka teostusel pole viga, aga umbes sellisel teemal on kirjutet juba päris piisavalt mitmesuguseid jutte, nii et, nii et... Aga ei laida, lugeda võib küll.
Teksti loeti eesti keeles

Arvestades MB annet ja tema paremate juttude taset, ei saa kõrgemat hinnet anda. Siit puudub see MB parematele juttudele omane painajalik õhkkond ja kogu see asi jääb kuidagi liialt ümmarguseks ja mõjutuks.
Teksti loeti eesti keeles

Laita seda juttu igatahes ei saa, tase on üsnagi kõva. Kenasti on välja toodud mitmeid rahvauskumustes esinevaid motiive katku kohta. Tase omaette igatahes.
Teksti loeti eesti keeles

Ilmne pettumus. Lugenud autori kohta lühitutvustust, lootsin kõvasti rohkemat ja algus seda lubaski, kuid edasine jäi kuidagi liiga pealiskaudseks ja korduvaks, ning see armetu puänt jättis absoluutselt külmaks.
Teksti loeti eesti keeles

Üldiselt üsnagi asjaliku mõttega ja natuke isegi hirmutav ja painajalik jutt, mis paraku venima kipub. Mis teha, kui kirjamehel palju sõnu käes on...
Teksti loeti eesti keeles

Miks küll uuema aja jutud kipuvad olema ainult mingid boheemlaste ja joodikute elu kirjeldused?? Ja see õudusmoment tundub kah kunstlikult siia külge olevat poogitud, et õudusantoloogiasse sisse pääseda...
Teksti loeti eesti keeles

Vat mulle see jutt jällegi eriti ei istu, jääb teine kuidagi vahepeal liiga ühte auku keerutama ja ka mingit erilist punkti ei suuda selle asja mõttes leida. Lihtsalt üks keskpärane ja nõrgamõjuline jutt.
Teksti loeti eesti keeles