Kasutajainfo

Isaac Asimov

2.01.1920-6.04.1992

Biograafia Bibliograafia

Teosed

· Isaac Asimov ·

Jokester

(jutt aastast 1956)

ajakirjapublikatsioon: «Infinity Science Fiction» 1956; detsember
♦   ♦   ♦

eesti keeles: «Huumori lõpp»
antoloogia «Huumori lõpp» 1992

Sarjad:
Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
17
4
0
0
0
Keskmine hinne
4.81
Arvustused (21)

Oeh, kus on alles lugu!!! Inimesed uurivad "Multivaci" abil anekdoote ning jõuavad põrutavate järeldusteni... ei taha sisu ümber jutustada... see on sedavõrd võrratu puändiga... tuleb lihtsalt igaühel endal lugeda. Sellest jutust on Eestis tehtud ka üsna tore lavastus... selle lavastuse jaoks oli jutu tõlkinud Uku Masing ja pealkirjaks oli "Naljahammas"... kahjuks ilmus raamatuna kehvapoolne kaudtõlge vene keelest.
Teksti loeti eesti, vene ja inglise keeles

He, ühinen Jüri Kallasega, lugu on tõeliselt cool, selliste juttude pärast hindan ma Asimovit. Ja see lõpp pani kah täitsa kringliks tõmbama ennast, vaadake, et te jumala eest ei piilu enne lõpuni lugemist!
Teksti loeti eesti keeles

Oli see vast lugu! Ega pikemalt midagi öelda saagi, sest kui puänt ära seletada, kaob jutu mõnu ära, nagu juba eespool korduvalt rõhutatud.
Teksti loeti mitmes erinevas keeles

Tõesti väga lahe lugu. See on lihtsalt hea. Siinkohal võiks öelda, et Asimov lihtsalt oskab. Okei, juttu loomulikult ei saa ümber jutustada. Ta on selleks liiga hea. Nagu juba eelpool mainitud, on tal ülihea puänt. Noh, ma ei tea, nii hea jutu kohta ei olegi nagu mitte kui midagi öelda. Eks ta ole, halba juttu on ikka mõnus kiruda, aga kaua sa head lugu ikka ülistada jõuad. Hindeks kümme......ei viis, kõrgemat ju ei ole.
Teksti loeti eesti keeles

Olen juba korra kirjutanud, et Asimov on eelkõige detektiivkirjanik. See on järjekordne tõestus. Igati vapustav lugu, tegelased, tõsi küll, veidi skemaatilised.
Teksti loeti eesti keeles

Aga mis sai edasi? Mis oli järgmine eksperiment? Ja millise info alusel Multivac selle järelduseni jõudis? Ülihea.
Teksti loeti inglise keeles

Esimest korda lugedes võttis lõpp jalust nõrgaks. Ka lavastus on meelde jäänud väga heana. Aga praegune viis on küll miinusega. Tegemist on ikka rohkem anekdoodiga:).
Teksti loeti mitmes erinevas keeles

Vaatasin lapsena telelavastust ning see tekitas minus segaduse ja ebamugavustunde. Kui Asimovil on õigus, siis peaks ju ... Aga ei ole ju? Kuigi Baskini anekdoote lugedes tundub vahel, et on küll. Meelde ta igatahes jäi, nii et alla 4- ei hakka ka panema.
Teksti loeti eesti keeles

Mida aeg edasi, seda rohkem avastad, et on igavene hulk lugusid, mida loetud, mis on sygava jälje järtnud ja pea yksikasjuni meeles, aga...näe arvustatud eio ole mitte. Lugu, mida arvustan kasv6i vägisi - niiv6rd hää on tema minu arvates. Plussikese lisab juurde ka mitme eelarvustaja poolt mainit telelavastus, mis on jätnud vist isegi sygavama jälje, kui jutt ise. Idee on v6imas. Idee on hea. Teostus on nagu Asimovil. Ehk siis oleks ju v6inud paremat soovida, kuid Hea Doktor on Hea Doktor ja nähtus kui selline. Sisust ei ole m6tet rääkida - igalyhel kättesaadav jka kindlasti lugemisväärne materjal.
Teksti loeti mitmes erinevas keeles

Üldiselt ma väga neid Asimovi jutujublakaid ei hinda. Liiga skemaatilised ning puändile rõhuvad. Sellega on aga hoopis teised lood. Väga hea ning osavalt teostatud. Esimest korda lugesin seda üsna ammu. Võttis päris sõnatuks. Nüüd uuesti üle vaadates polnud teksti võlu kuhugi kadunud. Kindel viis
Teksti loeti mitmes erinevas keeles

Ei istu mulle eriti Asimovi kuiv stiil. Ei olnud seekord nõus ka toodud arutluskäiguga. Jutu päästis minu jaoks huvitav idee ja kompaktsus.
Teksti loeti eesti keeles

Kui Microvaci nimeliselt superarvutilt on kõikmõeldavad asjalikud küsimused ära küsitud (ja vastused saadud), otsustab programmeerija, tuntud naljamees, välja uurida, kust küll naljad on pärit. Tema on üks paremaid naljaviskajaid, kellel on igaks elujuhuks terve peotäis anekdoote, aga isegi tema pole ühegi väljamõtlemisega ise hakkama saanud. Arvuti nuputabki välja. Puändi peale ehitatud lugu.
Teksti loeti eesti keeles

Muutmata oma arvamust jutu kohta, pean märkima, et sellel tõlkijal, kes eestikeelsele versioonile "Huumori lõpp" nimeks pani, oli huumor küll ammu otsa saanud. Või vihkas ta parasjagu kogu lugejaskonda.
Teksti loeti mitmes erinevas keeles
x
Kristjan Ruumet
1974
Kasutaja rollid edit_authors
edit_books
Viimased 25 arvustused:

Tegu on "Pikkmaa" sarja viienda ja viimase raamatuga. Ma jätsin selle sarja 3nda ja 4nda osa vahele, sest ei viitsinud Baxterit ülearu lugeda. Sama on teinud ilmselt ka muud lugejad, sest kolmandale osale eksisteerib hetkel 2 arvustust ja neljandale osale 0 arvustust, kuigi need raamatud on eesti keeles ilmunud 5-7 aastat tagasi. Soovitan sama taktikat ka teistel lugejatel ja võibolla tasub ka viimane osa üldse lugemata jätta. 
Teksti loeti eesti keeles

Kunagi ammu lugesin "Pikkmaad", kuid see oli liialt tuim raamat ja sarja ennast ma edasi enam ei lugenud. Nüüd aastaid hiljem olin sunnitud esimest osa uuesti üle lugema, et saaksin alustada teise osaga. Ühtlasi imestan,et miks ma esimesele osale aastaid tagasi hindeks "4" panin. Toda hinnet ma muuta ei viitsi. Aga kuna teine osa oli umbkaudu sama nüri, siis panen teisele osale hindeks "3".
 
Teksti loeti eesti keeles

Esimene osa oli kindel viis. Teine osa on aga minu arust veidi viletsam.
Eelmisel osal oli 80ndate nostalgia põhjendatud, järjes aga enam mitte. Autor oleks suutnud teise osa intriigid kokku treida kasvõi 1930ndate (või 2030ndate) nostalgiaga.  Või kasutades hoopis mingeid muid võtteid. Aga kahjuks ta ei suutnud seda teha ja lugeja üleujutamine Tolkieni-Hughes'i kultuuripärandiga osutus erakordselt tüütuks.
Teksti loeti inglise keeles

Kuna polnud hulk aega mitte midagi kultuurset lugenud, siis haarasin riiulilt pihku juba paar aastat tagasi soetatud "Surface Detail" raamatu. Kultuuri sari on mulle ka seni meeldinud ja ka käesolev raamat ei valmistanud pettumust. Hinde tõmbab antud juhul alla ka teiste poolt kurdetud erinevate liinide üleküllus. Kuid kuna Banksi tase ulmekirjanduses on kõvasti üle keskmise, siis hindeks on pigem "4++"
 
Raamatut soovitaks lugeda kõigil, keda painab küsimus: "Mis Kultuurist edasi sai/saab?". Üldpildile lisatakse päris palju infot, poliitikat ja värve juurde.
Teksti loeti inglise keeles

Jutt leidub kogumikus "Dangerous Women". 
Jutt ise aga kuulub omakorda sarja "The Imperials Saga", milles on hetkel 4 romaani, kuid mida ma lugenud ei ole.
Lugu ise: värske kosmoselaevastiku ohvitser kohtab kõrtsis üht joodikut, kes paljastab talle ühe galaktikalist mõõtu vandenõuteooria. Omaette oli see lugu lahjavõitu, kuid tekitas soovi "The Imperials Saga"-ga millalgi ligemat tutvust sõlmida.
 
Teksti loeti inglise keeles

Taustast:
"Esimese Seaduse" triloogia raamatute sündmused toimuvad tolle maailma ajaarvamise järgi aastatel 575-576. Triloogiale on kirjutatud 3 samasse maailma kuuluvat järge (mida eesti keeles (veel?) ei ole) ja nonde sündmused toimuvad erinevais paigus ja erinevate tegelastega aastatel 579 , 584 ja 590. Need järjed on üksteisest sõltumatult loetavad. Autoril on plaan kirjutada aga ka teine triloogia, mille raamatud antakse välja aastatel 2019-2021 ja kajastavad sündmusi, mis toimuvad "Esimese Seaduse" maailmas 605-???.
Kogumikus "Sharp Ends" koosneb aga erinevatest lühijuttudest, milles sündmusi vaadeldakse kõrvaltegelaste pilgu läbi. Lühijuttude tegevus toimub aastatel 566-592, mis tähendab seda, et need katavad suurema ajalise vahemiku, kui "paksudes" raamatutes. Kõrvaltegelaste silmade läbi on võimalik ka jälgida mõnede romaanikangelaste edasist saatust.
"Sharp Ends" pealkiri ise on vähemalt kahemõttelise maiguga: Ühest küljest on see vist eufemism sõnale "mõõk", teisest küljest aga lõpevad kõik lühilood suhteliselt järsult (teravalt), jättes tihti tee lahti äkilisteks edasisteks sündmuste arenguks.
Teksti loeti inglise keeles

Raamat oli väga hea, kuid päris lõpus tundus, et tegu on pigem armastuseromaaniga, mitte ulmekaga.
 
Raamatul oli mõningasi sarnasusi Leckie "Abistav Õiglus"-ega. Võrdlesin aastanumbreid oletamaks, et kumb kirjanik on teiselt ideid laenanud.
 
Teksti loeti soome keeles

Eelnev arvustaja on päris täpselt ka minu enda mõtted osanud ära sõnastada.
 
Lisaks vaid kaks detaili omalt poolt juurde: Esiteks tundus kõige-kõige tagant paistev Suur Intriig jabur ja autori poolt meelevaldselt konstrueeritud. Teiseks oli raamatus üks väga tobe totrus sees, mis viitab kehvale ülelugemisele või toimetamisele. Nimelt kõnetas peamine kõrvaltegelane peategelast nimega "Dakota", mis ei olnud aga parasjagu nimi, mille all ta peategelast too hetk tundis.
Teksti loeti eesti keeles

David Mitchellil on eesti keeles varem ilmunud "Pilveatlas" ja "Varikirjas". Nende lugemine tekitas autori suhtes piisavalt suure huvi ja kui kogemata sattus näppu "The Bone Clocks", siis võtsin ka selle ette. Sisu on (suhteliselt sarnane "Varikirjas") suuremalt osalt tavapärane romaan. Ka siin kasutatakse ulmet-fantaasiat vaid näpuotsaga. Autor justkui naudiks pigem tavapäraste inimeste ja tavapäraste sündmuste kirjeldamist, kui et ulmet ennast.
 
Loo ulmedetailide lühike ülevaade:
a) Surematud tegelased. Nad taassünnivad nad uuesti peale surma, kuid mõnes uues kehas. 
b) Teist sorti surematud tegelased. Nad ei vanane, kui kasutavad regulaarselt muid hingi toiduks. "a)" ja "b)" omavahel eriti läbi ei saa. See on loo põhiliseks taustaks
c) Tavainimesed, kellel mõnedel on (mõnikord nende enda teadamatagi) selgeltnägemise või telepaatia võime. Peategelane (Holly Sykes) kuulub sellesse seltskonda.
 
Lugu ise leiab aset aastatel 1984-2043 ja põhiliselt keerleb tegevus Holly Sykes-i ümber, kes on tahtmatult etturina kaasatud surematute omavahelisse arveteklaarimisse.  Loo lõpuosa toimub pisut post-apokalüptilises õhkkonnas. Raamatu enda intriigid ei ole apokalüpsist tekitanud, sellega on hakkama saanud tavainimesed. Nimelt on globaalne soojenemine, vedelkütuste ammendumine ja pandeemiad kogu senise maailmakorralduse peapeale pööranud ja inimesed elavad siis hääbuva tehnika ajastus. Kuid seda raamatu viimast kuuendikku on praeguse pandeemia ajal päris põnev lugeda.
Teksti loeti inglise keeles

Lõpplahendus valmistas mulle pettumuse. Selline tunne oli, et loo ladumiseks kasutati rohkem telliseid, kui neid pärast üldse vaja oli. Lugesin igaks juhuks läbi ka eelnevad arvustused ja veendusin, et (vist) mitte midagi mulle arusaamatuks ei jäänud.
 
Teksti loeti eesti keeles