Kasutajainfo

Isaac Asimov

2.01.1920-6.04.1992

Biograafia Bibliograafia

Teosed

· Isaac Asimov ·

The Machine That Won the War

(jutt aastast 1961)

ajakirjapublikatsioon: «The Magazine of Fantasy and Science Fiction» 1961; oktoober
♦   ♦   ♦

eesti keeles: «Masin, mis sõja võitis»
antoloogia «Lilled Algernonile: Anglo-ameerika kirjanike ulmelugusid» 1976

Sarjad:
Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
18
9
0
0
1
Keskmine hinne
4.536
Arvustused (28)

Ai-ai-ai, Hea Doktor, kuidas siis nii?! NII õelad naljad. Kuigi IA robotilood on laialt tuntud (ja head), meeldivad tema "Multivac'i" jutukesed mulle palju enam. Sisust ma rääkima ei hakka (seda teavad niikuinii kõik), lisan vaid oma arvamise, et koos "Huumori lõpuga" on tegemist IA parima lühijutuga.
Teksti loeti mitmes erinevas keeles

Yldiselt nõustun Wõrokaga. Igastahes on mulle sellest jutust komme kylge jäänud, raskete valikute juures taskust mynti otsida.. Hmm.. vist esimene Asimov siin baasis mille kohta ma sõna olen võtnud.
Teksti loeti eesti keeles

Väga hea jutt suurepärase puändiga. Koos "Huumori lõpuga" peaks andma vist 10 palli?
Teksti loeti eesti keeles

Iseenesest on see lugu pigem teadlaste anekdoot - teadlaste ringkondades levinud nalja vaba ymberjutustus . Sellest kuidas eksperimendiandmeid teooritega kooskolla viiakse. Tambovi konstant jne. Erinevalt Wõrokast mulle Asimovi Multivaci lood peale ei lähe - ma vihkan neid. See on siiski yks paremaid.
Teksti loeti eesti keeles

Multivacil on üks paha viga - ta on elektronlampe ja arvutit samastava ajajärgu nurisünnitis. Asimov on miniaturiseerimist küll ette näinud robotite juures (Mõelge vaid selle üle, kui palju läheb vaja matemaatikat, et näiteks trepist ülesminekut korralikult kirjeldada, jaapanlased said sellega alles hiljuti hakkama, rääkimata palju keerulisemates ülesannetes, mida ta robotid mängleva kergusega sooritavad), jättis aga selle täiest tähelepanuta raalidest kirjutades. Tema kogu ühiskonda kontrolliva arvuti idee, mida teenindab terve linn, on lihtsalt tehnikaliselt küündimatu ja käesolevas loos tuleb see isegi vähe esile. Selle pärast meeldib käesolev mulle rohkem kui ükski teine Multivaci lugu, millele ma üle 3 ei paneks. Selles loos on teatud varjatud sümolism (võib olla ka teistes, kuid sealt pole viitsinud otsida) - Multivaci, Maa võimsuse, tarkuse ning teaduse sümbolit võetakse alati piiramatu autoriteedina, lähemalt uurimata tema kasutamise tagamaid. Kas ei tule ette sarnasus poliitilise organisatsiooniga? Bill Clintoniga pidi olema võimalik igas asjas golfiväljakul kokku leppida ning Austraalia peaminister olevat selle tõttu hakanud golfi õppima, nagu kurjad keeled räägivad.
Teksti loeti eesti keeles

Tõttöelda küllaltki tobe lugu, mis saab nelja ehk ainult nostalgia tõttu. Hiljuti lugesin uuesti üle ja oligi täpselt seesama jama, millepärast, ma Asimovi anekdoote taluda ei suuda: ilgelt pikk ja mõttetu keerutamine... mõttetu ballast igatahes. Edaspidi ilmselt ei loe kah :(
Teksti loeti eesti keeles

Mahe lugu! Ka mulle meeldivad need Multivaci lood rohkem, kui piibli (käskude teemalised) "US Robots" sarja jutud. Selle jutu juures meeldib mulle kõik: sisu, kirjeldused ning ka mõte. Pikalt lobiseda pole muidugi mõtet: jutt on maakeelsele lugejale ilmselt tuttav - koos Sheckley looga "Ghost V" on antud kirjatükk enimarvustatud jutt BAASis. Üks asi paneb mind küll imestama: USAs - kus igasugused teemakogud on hästi IN - pole siiani ilmunud kogu, kus oleks kõik Multivaci lood ühtede kaante vahele kokku kogutud. Või juba on?
Teksti loeti eesti keeles

Eelkirjutajad on mitmel korral Multivaci ja robotite lugusid võrrelnud, minule isiklikult meeldivad mõlemad, ei tule küll ühtki teist sarja meelde, kus nendest teemadest nii palju mõnusaid konkse oleks leitud. Olgu igasuguste muude asjadega, kuidas on, nende kahe sarja tõttu on Asimov üks olulisematest autoritest minu praeguse maailma kujundamisel.
Teksti loeti inglise ja eesti keeles

Yks Asimovi paremaid jutte, kuigi EI OLE minu arust k6ige parem. Viit v22rib aga k1ll. M1nti mina ei loobi, seega on teema veidi v66ras, aga jutt on h2sti kirjutatud ning 1ldinimliku varjundiga sellest hoolimata. Et see, mida inime teeb, v6ib olla vahel t2isulik, aga n2ed, juhust on vahel vaja. Ja seda t2iuslikku juhuse saavutamise mudelit ei ole inimene siiamaani veel v2lja t88tanud, m1ndi loopimine yks etemaid viise.
Teksti loeti eesti keeles

Mis teha, aga mina loen seda parimaks IA jutuks, mis on Eesti keelde tõlgitud. Mitte, et neid palju oleks, aga ikkagi. Julgustükk oli loo kirjutamise ajal näidata, et suurimad otsused Inimese ajaloos tehakse ka tulevikus vastavalt juhusele, mitte aga kindlalt välja arvutatud reeglite põhjal. Ja mina hoian pärast selle loo uuestilugemist taskus täringuid, kuna otsused minu elus nõuavad sageli valikut neetult suuremast hulgast kui kaks.Viis antud jutule, härrased.
Teksti loeti eesti keeles

Hea jutt, aga ei tule meelde praegu, mille poolest inimene siiski neist masinatest üle oli. Kui ei olnud millegi poolest üle, vaid oli parem lihtsalt sellepärast, et oli inimene, siis on meil tegu antropošovinismiga...
Teksti loeti eesti keeles

Mul on vist midagi viga, aga minu meelest on see lugu kuidagi väga triviaalne. Kui just anekdoot, siis selline, mida räägivad üksteisele algklassilapsed. Võib-olla on minu viga selles, et ma ei suuda seda kirjandust ajastu kontekstis vaadelda. Aga midagi pole teha.
Teksti loeti eesti keeles

Naljakas on see, et tegelikult ei ole lugu ju inimese ja arvuti vahekorrast, vaid inimese ja inimese. Inimene kasutas arvutit, et veenda sõdijaid võidu paratamatusest. Mõnel teisel ajal oleks kasutatud jumalat. Kas masin täitis ülesande? Jah.
Teksti loeti eesti keeles
x
Olev Toom
14.06.1955
Kasutaja rollid edit_authors
Viimased 25 arvustust:

No midagi pole teha, mul on sellest raamatust vaimustumiseks vale kujuga pea. Kuid -- nagu eelarvustajadki märkinud -- "Deserteerimine" on hea, ja seda just "Horisondis" ilmununa. A' võib-olla ongi asi tõlkes?
Teksti loeti eesti keeles

Vaatasin esmakordselt sellele kogumikule täiskasvanuna otsa ja üllatusin. Positiivselt, kui mitte päris meeldivalt. Ärge otsige siit mingit fantastikat. Võtke seda kui olukirjelduste sarja teemal "Teaduse ja tehnika eesliinil", ja pilt muutub. Vaatame jutud järjekorras läbi.
1. "Uus planeet". Ennustatakse Maa uurimist tehiskaaslaste abil, mis avab hoopis uue vaatenurga. Realiseeritud.
2. "Zoja Vinogradova päev". Ennustatakse isejuhtivaid autosid, nutimaju ning tööstuslike seadmete automatiseerimist ja juhtimist üle võrgu. Esimesel suunal tehakse mõningaid edusamme, teisel isegi rohkem (kuigi nende mõtttekus jääb küsitavaks) ja kolmas on piisavalt realiseeritud.
3. "Objekt 21". Ennustatakse loodete-elektrijaamu ja ülitõhusat energiasalvestusmeetodit. Esimese realisatsioone esineb, teisega on nigu on, liitiumakudest hoolimata. A' noh, enam-vähem realiseeritud.
4. "Sinilind". Kogumiku nõrgim lüli, arutletakse lindude orienteerumismehhanismi ja selle praktilise kasutatavuse üle. Realiseerimata ja nii vist jääbki.
Nii et -- mida virisete? Eriti arvestades seda, et üheski jutus pole välismaa spiooni, kellel taskud 25-dollarilisi täis, pole ühtki ebateadlikku kodanikku, keda usin kollektiiv ümber kasvatab, ega -- kui õigesti mäletan -- ühtki Stalini tsitaati.
Tehke järele.
Teksti loeti eesti keeles

Kuivõrd mul on vist juba imikueast nõrkus kõiksugu masinate, aga eriti autode vastu, siis tundus see lugu seitsme-kaheksaselt lugedes ilgelt pônev. Mistõttu saab lisapalli.

P.S. Limusiiniga polnud vähemalt eestikeelse väljaande piltide järgi otsustades sel autol küll mingit pistmist. A' see ongi vist meile ida poolt tulnud komme kõiki ilusaid ja  läikivaid autosid limusiinideks kutsuda. Ma olen miskis ajalehes või ajakirjas isegi kabrioletti näinud nii nimetatavat.

Teksti loeti eesti keeles

Kuulge, kallid eelarvustajad! Sihuke keskmine hinne (3,0) paneb mõne inimese veel seda raamatut lugema ... me ei taha ligimeste kallal vaimset vägivalda tarvitada, ega?
Minu arvates kuulub "Teed sügavusse" vene kommunistliku saasta kõige alumisse kihti. Igatahes meeldis lapsest peast mulle "Polaarunistus" märksa rohkem, ja "220 päeva tähelaevas" oli suisa kirjandusteos "Teede..." kõrval.
Teksti loeti eesti keeles

Einojah, romaan saab minult kõrgeima hinde, selles pole kahtlust. Kuid ma pole siiani mõistnud, mida ACC selle kirjutamisega tahtis öelda, ja võimalikud on variandid.
A. Ülimalt helge nägemus inimkonna tulevikust -- meie kuulume äravalitute hulka ja meie päralt on ... universum.
B. Nägemus inimkonnast kui ahjul istuvast Ivanuška-duratšokist, kellele (kui ta ahju mööda kobades kogemata noa on kätte saanud) pannakse kohe saba, tiibade ja sarvedega njanja juurde, et imelaps ometi endale kogemata viga ei teeks, enne kui printsessi (Overmindi) juurde lubatakse.
C. (Tegelikult A teisendus). Kaastunne Ülemvalitsejatele, kes näevad midagi ülevat ja aitavad sellele kaasa, kuid iial selleni ei jõua (see on romaanis ka kõige otsesemalt välja öeldud).
D. Progressorlus või antiprogressorlus, võtke kumbapidi teil tuju parajasti on. Kas kõrgema astme tsivilisatsioon võib suunata madalama astme tsivilisatsiooni arengut? (Vt. ka Vendade vastavaid teoseid). 
Jne., jne. A' eks ta seepärast hea raamat ongi, et ei too kõike sinise lindiga kandikul ette. Pealegi ilmus
4 aastat enne esimest Maa tehiskaaslast,
8 aastat enne inimese esimest kosmoselendu,
16 aastat enne inimese esmakordset astumist teisele taevakehale.
P.S. Kohe saab 50 aastat sellest, kui inimesed esmakordselt pidasid jõule väljaspool Maad. Nii et Ülemvalitsejad on kuidagi hiljaks jäänud, kuid oma käitumisega oleme selle möödunud poolsajandi jooksul neid edukalt asendanud.    
Teksti loeti mitmes erinevas keeles

Just selle loo puudumine vähendab kogumiku "Kadunud robot" väärtust,, kuid ega seda vene võimu ajal avaldada poleks saanud...
Teksti loeti inglise keeles

Kaur Virunurm 15 aasta tagant -- kui see jutt on teismelistele, siis on suur osa mu 63-aastasest kerest ikka veel teismeline... kuid see polegi tähtis. Andke inimesele, mis inimlik ja robotile, mis robotlik. Ehk: ärge pugege masinate seljataha.
Teksti loeti eesti keeles