Kasutajainfo

Isaac Asimov

2.01.1920-6.04.1992

Biograafia Bibliograafia

Teosed

· Isaac Asimov ·

The Ugly Little Boy

(jutt aastast 1958)

ajakirjapublikatsioon: «Galaxy Magazine» 1958; september [pealkirjaga «Lastborn»]
♦   ♦   ♦

eesti keeles: «Inetu poisike»
antoloogia «Lilled Algernonile: Anglo-ameerika kirjanike ulmelugusid» 1976

Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
17
4
9
1
0
Keskmine hinne
4.194
Arvustused (31)

Sentimentaalne lugu sellest, kuidas naine kiindub neanderdaallasest poisikesse ja jutu lõpus enese koos poisikesega surma saadab. Mulle eriti ei,meeldinud ..millegipärast. Ise ka ei saa aru miks.
Teksti loeti eesti keeles

Mulle küll meeldis. Ma vist olen sellise tundlise loomuga loodud ja elan sellisetele asjadele kaasa. Pole ju lool viga midagi... hea lugu.
Teksti loeti eesti keeles

Üks Asimovi enda lemmikuid (2. kohal vist)Lugu vastandub tvalistele ajaparadoksi juttudele, kus muutused minevikus toovad kaasa palju võimsamad jamad tulevikus. Siin on toodud välja "aja tervenemise" teooria, mille kohaselt teatud muutuste tagajärjed kaovad piisava aja vältel (loos projekti juht seletas, et alles ajalooliselt oluliste isikute toomine tulevikku tekitab parandamatu haava). Raskesti mõistetav, kuid jutu seisukohast vajalik. Samuti jääb arusaamatuks see stasisest väljaviimise värk, aga pole mõtet ta kallal norida. Loo üldine ülesehitus nõuab vastuvaidlematult neid tehnilisi trikke ja las nad siis olla seal. Eesmärk pühendab abinõu ja tulemus on praegu ilukirjanduslikult suurepärane.
Teksti loeti mitmes erinevas keeles

Eelnevad isikud on öelnud napilt... ja on öelnud kolmest viieni. Mina panen viie... meeldis... ilus sentimentaalne lugu, mis läks hinge ning jäi meelde.

Kui ma teinekord Asimovi romaane kirun, siis võib must jääda mulje kui eriti õelast inimesest, aga Hea Doktori parimad(!!!) jutud on ikka ilgelthead. Üks vendadest Strugatskitest on kunagi öelnud, et see lugu on professionalismi ülim näide: iga asi paigas ja kõik töötab täpselt nii nagu peab.

Võimalik, et tal oli õigus... sest mõjus ju!

Teksti loeti eesti ja inglise keeles

Meeldis. Võibolla nats vähem, kui teised selles antoloogias. Mõjus nii emotsionaalselt kui moraalselt. Hea näide, kuidas teaduse eetilisuse vajadust meelde tuletada ja selle juures mitte dotseeriv ja totter olla.Ja teadus vs. eetika probleemidest jäädakse kirjutama kuni kirjutamise lõpuni ja kõige mõjuvam on see just SF keeles.Ja Asimov on seda heaste teinud.!
Teksti loeti eesti keeles
TVP

Erakordselt loll oli see naine igatahes. Kumbki neist ei pea seal minevikus ju kuigi kaua vastu. Poiss võibolla veel kuidagi aga naine kindlasti mitte. Tegelikult on väike võimalus, et Timmy suudab mõne kogukonnaga liituda aga kes see _nii_ koledat (ja saamtut) naist endale ikka tahab. Ja see aja `tervenemine` on ju täiesti loogiline idee. No näiteks see talumees keskajast. Küllaltki suure tõenäosusega sureb terve küla järgmise katku/koolera/tüüfuse epideemia ajal maha või otsustab sellest mingi sõjavägi üle sõita ja asi tahe. Ükski koer ei haugu ta järele.
Teksti loeti eesti keeles

Minule see jutt ka eriti ei meeldinud. Asimovi tehnilisemad jutud istuvad mulle ikka way rohkem, sellist sentimentaalsemat kraami eelistan lugeda mõnedelt teistelt autoritelt. Maitseasi muidugi.
Mineviku muutmine aga peaks minu teada kaoseteooria alla käima. See tähendab, et ei või iial teada, mis tegelikult juhtub :-)
Teksti loeti inglise ja eesti keeles

Iga kingsepp jäägu oma liistude juurde.
Asimov on vist üritanud selle looga üle oma varju hüpata - kirjutada dramaatilise loo üksildasest lasteaiakasvatajast ja tema kurvast saatusest. Ei tulnud välja küll, hüpe lõppes sügaval rabas ja tulemuseks on lääge melodraama.
Teksti loeti eesti keeles

Ei meeldinud!!! See profesionaalsus, millele siin rohkem kui kord vihjatud on, oli kindlasti olemas, kuid mulle lihtsalt ei istu sellised seebiooperlikud nutulaulud, kus rahaahnuse pärast inimesed kannatavad ning kangelaslikke asju teevad. Las käia!!! Kindlasti sobivad sedalaadi lood teatud kontingendile, aga mina nende sekka ei kuulu. Ja pealegi... ega selle daami tegu just erilist kangelaslikkust välja ei näita, pigem purulollust (halastagu keegi ta hingele, sest kaua ta seal vastu ei pidanud, see on üks mis kindel).
Teksti loeti eesti keeles

Sada ja 1ks protsenti Dragoforiga n6us. Professionaalne jama, ehk teisis6nu lugu on oma sisu kohta veidike liialt pikk.Naise k2itumine oli ebaloogiline (olgugi et ei pidanudki loogiline olema, kui oleks olnud intelligentne naine, oleks ta kusagil mujal juba t88tanud), poisikese saatus oli kahtlane (v6rdlus Alley Oop`iga Simakilt tikkus p2he... Simaki lugu oli etem) ja ainus helgem m6te oligi aja enesekorrigeerivus. Ehk oleks muidugi tahtnud teada, mis Stasisest edasi sai... Aga sellest ei kirjutatud ju kahjuks!
Teksti loeti mitmes erinevas keeles

Liiga sentimentaalne tundus see mulle tookord, kui seda lugu lugesin. Ometi lugesin neelates. Seepärast ka viis.
Teksti loeti eesti keeles

Tahaksin nostalgiast nelja panna, kuid käsi ei tõuse... Umbes üheteistaastaselt mõjus lugu väga kurvalt ning tundsin peategelaste paarile tõsiselt kaasa: lollide teadlaste pärast pidid nad kindlasse surma minema. Praegu paneb see melodraama kahjuks või õnneks õlgu kehitama.
Teksti loeti eesti keeles

Väga ilus lugu. Ei mingit sentimentaalsust - kas ma olen ülitundlik või see ongi pigem hinnanguline sõna? Kui enesel lapsi ei ole, eks siis ikka kiindud sellesse, kellesse võimalik. Ja seitsmeaastane tsiviliseeritud poisipõnn, mis siis, et neandertaallane, oma ajastusse tagasi saata oleks ikkagi täielik sigadus. Mina oleksin ka nii teinud nagu see lapsehoidja seal. Kuigi võib-olla pisut parema varustusega (mõni teravam külmrelv kuluks ilmselt marjaks ära). Mis teha, naised mõtlevad teistmoodi kui mehed ja seda on asimov hästi tabanud.
Teksti loeti eesti keeles

Teistest kogumikus Lilled Algernonile ilmunud Asimovi juttudest saab ühe võrra kõrgema hinde selle eest, et niisugust asja vast juba päris iga koolipoiss ei kirjuta. Mingi kirjanduslik tase on olemas, aga 1958. aastal kirjutati tegelt juba palju paremaid asju. See lugu oleks nagu sajand varem kirja pandud.
Teksti loeti eesti keeles

Asimov on vaikselt pürgimas mu enim meeldivate kirjanike sekka. Lugu võis mõjuda liiga melodramaatiliselt või mis iganes, kuid mulle meeldis just lugu ise. Paar tegelast käitusid natuke ettearvamatult, kuid kurbus valitses, kui otsustati poiss tagasi saata. Hästi kirja pandud ja tõmbav lugu.
Teksti loeti eesti keeles

Kuulasin seda lugu esimest korda Eesti Raadio järjejutuna. Küll läks ikka hinge, olin tükk aega löödud, et ühel jutul polegi õnnelikku lõppu. Sisu: teadlased on minevikust tänapäeva vedanud neandertaali poisikese. Ühest küljest on poiss küll laborisse aheldatud katseeksemplar, aga teisalt tavaline väike laps, kellel on tekkinud sügavad emotsionaalsed sidemed oma kasvatajaga. Vastastikused.
Teksti loeti eesti keeles

Kunagi ammu sai seda lugu "Lilledest Algernonile" loetud, nüüd lugesin kogumiku "Üheksa homset" eestikeelsest tõlkest üle.
Eelarvustajad on loo kohta juba päris palju ära öelnud. Ma ise kuulun nende hulka, kelles see lugu liigse sentimentaalsuse tõttu suurt vaimustust ei tekitanud.
Teksti loeti eesti keeles

SENTIMENTAALNE? 
Ma ei saa aru, kuidas teie aru töötab, kodanikud, aga Saaraga aastast 2000 üleni nõus - ei ole sentimentaalne, on lihtsalt inimlikkust rõhutav ja eluline. 
Teksti loeti eesti keeles
x
Triinu Meres
1980
Kasutaja rollid edit_books
edit_authors
edit_books
edit_authors
Viimased 25 arvustust:

Mitte ühtegi miinust.
Jah, muidugi on veel paremaid raamatuid, aga no -isegi magusa lõpu neelasin alla ja mul on nüüd niiiiiiiiiiiiiiiii hea olla =)
Teksti loeti eesti keeles

Lugu oli huvitav ses osas, et LUGU oli huvitav - inimkaubandus, orjaks või sõduriks toodetud röövitud lapsed, mis saab, tüüpilised korrumpeerunud juhid, kas nende vastu on rohtu jms.
Aga tegelased olid mul pohh, läksid omavahel segamini ja lõpuks ma loobusin endale lehekülgi ettepoole lapates meenutamast, kes on kes, kes on naine, kes on mees, kes millega tegeles, kes see noor oli, kes alles tuli ... pohh ju!
Teksti loeti eesti keeles

Aww, minu kuningad on ka sees =)
Selline uljas "miksin kümmet loetud teksti ja näe, see tuli kokku" lugu, sügavama mõtteta, aga üpris hoogne ja huvitav lugeda. 
Teksti loeti eesti keeles

SENTIMENTAALNE? 
Ma ei saa aru, kuidas teie aru töötab, kodanikud, aga Saaraga aastast 2000 üleni nõus - ei ole sentimentaalne, on lihtsalt inimlikkust rõhutav ja eluline. 
Teksti loeti eesti keeles

Minu "kolm" on positiivne hinne, et selge oleks. Lugu rahuldas täiesti. 
Lihtsalt natu Sapkowski ja no - et mu käest "väga head" pälvida, peab lühijutt ikkka hirmus hea olema =) Hinge liigutada mõne leheküljega on raske =)
Teksti loeti eesti keeles

Huvitav, mida teised arvustajad selles loos nägid?
Ei, kirjatehnika on kombes, õhustik ka, aga mul on lihtlabaselt igav jälgida peategelase otsuseid, tegusid, valikuid ... Need ei ole üldse loogilised. Ta on kolmveerand ajast abitu, hädine, napilt oskusest jagub, et ta ellu jääks. Ja siis korraga arutult enesekindel, "halvim, mis saab juhtuda, on, et ma pean põgenema" - nagu - nagu - sel hetkel tal ei tule pähe, et võibolla saab surma? Kuigi kaaslane korrutab talle seda võimalust veel ja veel? Nagu ... ah?!
Ja no mul on igav. Ei ole äärmuseni pingul heitlust elu eest, ei ole ka enesekindlat teadlikkust ja kartmatust rännakus-võitlus(t)es, on lihtsalt NÕMEDUS. 
Võeh.
Teksti loeti eesti keeles

Mõõdukalt põnev.
 
Ettearvatav (sestsaati, kui ma sain aru, et Iva on naissoost ja loos hakati otsima võimalikku reeturit, olin kogu aeg autori tempost kaks sammu ees ja "jah, ma teadsin ju seda juba"). Ülepakutud emotsioonidega, kõik tuleb kaks palli kangemana (viiepallisüsteemis), kui minu kogemuse järgi elus oleks ja olla võiks, inimesed on lihtsalt nukud, tunnete pillutada.
 
Aga samas just see emotsionaalsus, just see arutus on selle jutu sees ja juures sümpaatne. Et tegelased võivad küll olla tobedad, aga nad on elus, ja autor julgeb panna nad toore ja vabisevana pannile meie ette. Liiga palju on neid ülemäära tarku, ülemäära loogilisi isikuid kirjanduses, ja huumorit ja ülelibisemist kohtades, kus iga normaalne inimene midagi tugevat tunneks. 
 
Draama, mis väärib draama nime. Inimsüdamed ja nende rumalus. Need on siin jutus - ja see on HEA asi, mitte halb. 
 
Aa, mis jutus veel on? Võimulklass Pahad, Vastupanuliikumine, reeturi otsimine ja leidmine Vastupanijate killast, reeturi sisekaemus. 
 
Kõik.
Teksti loeti eesti keeles

See oli ideaalne.
Pädev teaduslik loogika nii keevitamise kui kuuelu (6 korda pisem gravitatsioon, mis teeb vaakumis plahvatamise meie jaoks eriliseks - heli ei ole, tuleohutus ja kiirguskaitse ja ...) kui ilmselt kõige muuga seotult.
Ja peategelanna oli nii kompentetne, nii usutav, nii ehe! 
Ja põnev lugu.
Ja head emotsionaalsed detailid.
Ja neetult hea tõlge samuti!
Ideaalne.
Teksti loeti eesti keeles

Ma arvasin, et mõned eelnevalt loetud jutud olid halvad.
Aga SEEEEEEE ...
Jah, muidugi jätsin pooleli. Lõpu lugesin ka läbi, lihtsalt kinnituse saamiseks, et läbi ja läbi mäda.
Nagu - miks sellele punkte anti? MIKS?!?!?!
Teksti loeti eesti keeles

Väga vähe parem lugu kui "Meie külas nähti imet".
Miinused:
* Arvasin algul, et peategelane on umbes 12. No et "poiss". 
Siis selgus, et ta pole laps, vaid siiski tudeng juba. Ent tema mõttekäigud, isegi tema valed, tema jutt ja mõtted oli nii neetult lapsikud, et 12 tundub siiski õigema vanusena.
* "Matkaseltskonna" eristatavaks tegemisega oli natuke vaeva nähtud, aga mitte edukalt. Eristamatu kamp mehi, 0 naist.
* Kindlasti eriteenistused viitsiksid natukenegi tähelepanu pöörata mingile pildile noorukist fb-s uskumatu taustaga. Jap, photoshopid on tänapäeval pingsa tähelepanu all ja keegi ei julge neid avaldada!
* Kõik räägivad (vist mainiti, et vene?) keelt sujuvalt ja probleemideta, k.a. kauge tuleviku universumihävitajast tulnukas.
* Kirjutamistehnika ei ole päris nõrk, aga no puudulik on ta kohe kindlasti - 100 veidrat kohta vähemalt. 
* Peategelast tahaks korduvalt ja korduvalt ka jalaga lüüa täiesti ajuvaba kergeusklikkuse ja suvalise pläma "suveülikoolina" tajumise eest. 
* Teetegemine oli ka pff. =P
* Tegevustik venis kohutavalt. Sisse oli topitud nii palju korraga teaduslikku, väga pseudoteaduslikku ja absurdselt esoteerilist infot kui sai (inimesed on samas ainest kui tähed? Eeee ... no tänapäeva keemia vaates jah, me oleme kõik universumis suht samadest asjadest, v.a. see osa, mis on millestki muust) ja selle + lookulu loogiliseks tegemise oli jutt nii aeglaseks tehtud, et suur vaev oli teda rida realt lugeda, tahtnuks ikka paar lk vahele jätta.
* kõik ajaülest kirjeldavad jutud on libe tee - alati tekib küsimus, miks see praegune lugu lugema peaks, äkki teeb keegi asja uuesti - ja uuesti - ja uuesti - ja uuesti - ja uuesti - ja uuesti...
Rohkem ei viitsi kirja panna, aga oigeid ja ohkamisi tuli lugemisel veel ette.
Aga plussid:
* Hea lõpp. Peale venitamist ja tuterdamist ometi üks konkreetne selge, vähemate sõnade ja rohkemate mõtetega koht ses jutus!
* osad teaduslikud momendid mõjusid pädevalt. Ma ei tea, kas ka olid, pole minu eriala, aga vähemalt mõjusid nii. 
* Intriig on küll üleni absurdne - aga vähemalt mitte halvas mõttes naeruväärne. 
Kokku ikkagi - oeh.
Mõtlen natu, kas ma ise nelja aasta eest andsin samaväärsele asjale punkte v? Täiesti võimalik, kusjuures. Mulle võis mõni asi mõjuda tahtliku naljana, mis lugejale täiesti ilmse nõmedusena tundub nt. 
Teksti loeti eesti keeles

Vastukaal eelmisele. 
NIIIII halb lugu.
Mitte ühtegi vähegi sümpaatset tegelast. Üks nõrgalt usutav (Kerttu), teised ka täiesi ebausutavad. Vanad mehed teevad sellist huumorit, nagu nõdramõistuslikud teismelised. Vahet oli tegelastel võimalik teha, aga miks peaks, kõik olid ühtemoodi vastikud.
Loogikavaba süžeekulg (jap, kindlast suudab mingi poetagune Kustas teha päeva-paariga nii pädeva jumalapojakuju, et lust näha, kindlasti on see isegi nii detailne, et näo järgi on võimalik ära tunda, et sama nägu inimest ennist nähtud, kindlasti tehakse kuju toorest just mahavõetud puust ja ...) ning no mitte midagi laheda detaili moodi ka ei olnud.
Öäkk.  Miks siiski puudulik, mitte nõrk - keeleliselt suht ok ja paar momenti dialoogi olid üpris muhedad.
Teksti loeti eesti keeles

Nii hea jutt!
Mul tekkis endal ka muutuvate reaalsuste tunne lugedes, ei olnud enam päris kindel, kus ja miks ma olen, mis toimub.
Kõik oli hea: peategelene usutav ja meeldiv, sündmustik huvitav, areng toimus, lõpp olemas ja väga rahuldav. Mul ei ole muud öelda kui OIVALINE.
Teksti loeti eesti keeles

Päris tore lugemine. Jah, karikatuurselt paha tegelane peategelasena on natuke küsimärgiga asi (kas tal tõesti ühtegi lunastavat kvaliteeti pole? Ma ei tea, armastab chihuahuasid? Annetab vahepeal nende hoiukodudele?), aga findi findi findid oli toredad, et topeltmängu ei mänginud ainult tema, vaid ka Cara ja noh - tegelt ma peaaegu usukusin ikkagi paha ka. Et selline inimene tõesti VÕIB olemas olla. Kelle jaoks raha on eesmärk omaette, mitte millegi saamiseks vajalik vahend. Aga ikkagi, IKKAGI on lõpp karm. Niimoodi inimesega teha ... 
Teksti loeti eesti keeles

Lugu, mida kannavad tegelased ja nende omavahelised suhted. Mõnes mõttes armas, aga mul tekkis kohe hulganisti küsimusi: miks on "beebi" ja kolm (peaaegu?) täiskasvanud last peres, kusjuures ema+isa on mõlemad täiesti samad? Miks nii otsustati? Mis naisele seks üldse huvi ei paku, et ta modifitseeris oma keha vitutuks ja alles mehe hädalduste ja  virtuaalbordellides enda (mehe ikka) ärarikkumise peale leebus ja midagi seksilubavat ikka korraldas enda juurde? Mis VÄRK?
Aga üldiselt hoogne, rõõmus ja kerge lugeda, tunnustan veidrustest hoolimata. Et pole üleni tunnetatavad keskkonnad vms? Kuni ei sega (elik võikalt ebaloogiline ei tundu), on kõik hea. 
Teksti loeti eesti keeles

Kummaline lugu. 
Miinused ja plussid minu arveraamatus:
Miinused:
- Lõpus oli peategelane haavadest ja valust ja segadusest kurnatud: olgu. Ta näeb asju kaleidoskoopselt, ei suuda päriselt vastu võtta: olgu. Aga see ei õigusta ebaloogilisusi. Et vana mees kolmkümmend aastat korrutab tuimalt ühte ja sama, olles samas piisavalt mõistuse juures, et seletada, kuidas kohalik võrk välja lülitada, on SELGELT võimatu. Ja see on minu jaoks VÄGA suur miinus. Pali läks kohe alla hinnangus.
- Ma unustasin ära, kes on Hank. Kui ta uuesti välja ilmus, läks mul pea kaks lehekülge, et meelde tuletada, kes ja mis tingimustel ta varem seal loos tegutses. Väike välimusekirjeldus, vihje möödunule äkki? Sest arvasin siiralt, et seeHank  on mingi uus tegelane ja tema tseremoonitsematu sissejuhatus oli osa peategelase ajus toimunud tükkidekslagunemisest.
- Oot, olgu, imelised masinad ja värk - aga inimkeha on ikka inimkeha ju? Amputatsiooniga kaasnev verekaotus ei mõjuta üldse või? Et kui veri ära taastati, mingid vahepeal kehvemini töötanud funktsioonid ei kahjustunud üldse, ei mingeid natukenegi pikaajalisi mõjusid, peategelase ainus mure on "kas küljestkistud käega saab veel midagi peale hakata?" 
Plussid:
+ Ernesto tegelane. Õekesed. Xing - ma tunnetasin, et tegelastel on elu sees, omad motiivid, omad toimismeetodid.
+ Õhustik - tunnetatav, ehe, mul ei olnud lugedes kordagi "see ei sobi ja sinna"-muljet
+ Põhiidee - et kas tunded on tõelised, mis iganes nende taga on, või mitte.
+ Päris põnev oli siiski ka
Kokku on tugev kolm. Kui lõpp oleks natuke loogilisem olnud, oleks neli, aga ei olnud.  Viis? Hei, ma panen viit ainult kohutavalt väga meeldinule!
Teksti loeti eesti keeles

Hakkasin lugema ja jupp aega oli kuidagi gaimanlik - "Eikusagi"-maik oli man tänavatel, mida nagu ei ole, aga samas ka on, inimestel, kes nagu teavad midagi, aga mitte piisavalt, ja kuidagi ka pättidel, kes ajavad mingit oma aukoodeksiga põimitud ellujäämiseasja.
Aga koos Õnneliku Morri ja ronkadega tekkis mingi teine, uus tunnetus, millele ei ole nime mu sees.  Mulle VÄGA meeldisid peategelase (mis me teame ta nime v? Mina küll ei mäletanud - alles kontrollides meenus, et Sleiknir) tunded, nende muutumine, nende loogika. Kõik muu - loogilised maailmadetailid läbi nii mitme kihi, oivaline! Arusaadavad tegelased, arusaamatud unenäod, mis samas vist polnudki unenäod, ja jutu väga lahtine lõpp - meeldisid mulle suhtkoht ka, aga peategelase tundemaailm ikka kõige rohkem. See meeldis eriti, et nii palju jäi ses loos lahtiseks, ise mõelda. 
Ja nüüd tahaks suitsu.
Teksti loeti eesti keeles