Võtsin raamatu ette, kuna see oli eelmise aasta Hugo nominentide hulgas kõrgel kohal. Pidasin vastu peaaegu poole, siis läksin lehitsemisele. Tädi kirjutab päris hästi, on nauditavaid detaile ja tehniliselt on kõik paigas, aga kogu asi hakkab mulle meenutama natuke ajusurnud muinasjuttu kenadest printsidest ja printsessidest. Ja naistekat. Ja mingist hetkest asi ei huvitanud mind enam üldse, sest oli selge, mis edasi saab...
Ühesõnaga, 3 on reserveeritud raamatutele, mida ma ikkagi läbi loen.
Sisust las kirjutab ka keegi teine. Väga lühidalt: kapten Vorpatrilil palub üks ImpSeci töötaja vaadata ühe naise järele. Läheb mees siis õhtul proovima ja muidugi läheb kõik hoopis teisiti. Läheb mölluga käima, võiks öelda, ja see osa raamatust on päris hea. Aga ülejäänu te arvasite niikuinii ära, eks ole? Et ei saa nii hull olla? Kahjuks -- saab küll...
Ühesõnaga, 3 on reserveeritud raamatutele, mida ma ikkagi läbi loen.
Sisust las kirjutab ka keegi teine. Väga lühidalt: kapten Vorpatrilil palub üks ImpSeci töötaja vaadata ühe naise järele. Läheb mees siis õhtul proovima ja muidugi läheb kõik hoopis teisiti. Läheb mölluga käima, võiks öelda, ja see osa raamatust on päris hea. Aga ülejäänu te arvasite niikuinii ära, eks ole? Et ei saa nii hull olla? Kahjuks -- saab küll...