Kasutajainfo

Lois McMaster Bujold

2.11.1949-

Biograafia Bibliograafia

Teosed

· Lois McMaster Bujold ·

Cetaganda

(romaan aastast 1996)

ajakirjapublikatsioon: «Analog Science Fiction and Fact» 1995; oktoober - pära-detsember
♦   ♦   ♦

eesti keeles: «Cetaganda»
Tallinn «Varrak» 2012 (F-sari)

Sarjad:
Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
7
3
1
0
0
Keskmine hinne
4.545
Arvustused (11)

Miles saadetakse siin loos koos oma kena ja naistele meeldiva sugulasega Cetagandale diplomaatilist esindustööd tegema. Noored aristokraadivõsud ikkagi. Cetaganda Empress on just surnud, sellest siis nädalapikkune leinatseremoonia. Kui Milesi sugulane veedab aega kõikvõimalike imekauniste aristokraatlike naistega päästab Miles Cetaganda Impeeriumi ja Barrayari (Milesi koduplaneet, Cetaganda ajalooline vaenlane) veel lisaks ka :). See on värvikas ja küllalt põnev lugu, kus eriti huvitavalt on kirjeldatud Cetaganda aristokraatia: haut-lordid, kes on kõrgeim aristokraatia ja riigi valitsejad ja spetsiaalselt geneetiliselt kujundatud, ghem-lordid, kes on teise-esheloni aristokraatia ja sõjaväe juhid ja haut-lady-d, kes on midagi täiesti ootamatut. Nii välimuselt kui muidu. Neid ei näe isegi haut ja ghem-lordid pea kunagi, sest nad liiguvad hõljuvatel toolidel läbipaistmatu jõuvälja sees. Milesil õnnestub muidugi ennast keerutada poliitilise intriigi ja mõrvauurimise sisse. Hea raamat, nagu kõik Bujoldi omad, eriti paistab see jutt silma Cetaganda sätendava ühiskonna suurepärase kirjeldamisega ja usutavate ning huvitavate tegelaskujudega. Ainus asi mida tahaksin ette heita, on see, et lugedes tuleb vahepeal tunne, nagu loeks kriminaalromaani. Samuti on mõned detailid ehk liigsed ja teised asjad oleks võinud rohkem ära seletada. Siiski panen viie. Lugeda tasub kuigi Bujoldil on paremaid raamatuid.
Teksti loeti inglise keeles

Ainuke Bujoldi raamat, mis mulle kyll meeldis, aga mitte väga. Natuke liiga palju rõhku pandud olustiku (Cetaganda) kirjeldusele, võrreldes Bujoldi tavapärase rõhuasetusega tegelaskujudele. Ja peale selle ei ole ka too Cetaganda yhiskonna kirjeldus tal minumeelest kõige usutavamal moel välja tulnud. Aga nelja on see raamat kyll väärt.
Teksti loeti inglise keeles

Esimene Bujoldi raamat, mis mulle kätte sattus, ja pean tunnistama, et esmamulje on väga hea. Kuigi tegemist on pika sarjaga, mida hakkasin lugema kuskilt keskelt, on see lugu loetav ka täiesti omaette - raamatule lisatud romaanide kronoloogia annab (vist) piisavad lugemiseks vajalikud eelteadmised.

Invaliidist superkangelane on kahtlemata väga hea leid ning sündmused on põnevad (lausa detektiiv), kuid kõige enam võlus mind esituslaad, eelkõige tegelased, nende dialoogid ning paras annus mahedat iroonilist huumorit. Viie panen ilma eriliste kõhklusteta.

Teksti loeti vene keeles

Bujold on ise tunnistanud, et talle meeldivad teatud heas stiilis historiaalsed naistekad. Siit siis õukonnaelu ja poliitiliste struktuuride vaatemängulise kirjeldamise laad. "Cetaganda" on ilmunud psühholoogiliselt heal tasemel "Memoryga" samal aastal, osalt lõdvestuse ja meelelahutusena. Kui "Mälus" kajastub autori enda eraelukriisi probleemistik, siis "Cetagandas" neist probleemidest vabanemine.

Romaan on ausalt öeldes "kerge". Selle struktuuri võrdpilt esitatakse ka inimsuhetes: Miles`i peetakse "pahade" poolt tema särava, kuid veidi lihtsameelse nõo käepikenduseks. "Cetaganda" on ikkas see sama vana hea Bujoldi raamat, aga natuke teises kuues - näiliselt pinnapealsem, näiliselt kerglasem, detektiivilikum. Ja tõesti, oma tõelise sügavuse saab see alles koos sama sarja teiste raamatutega.

Muidugi ei saa kõrvale vaadata, nagu ikka, kohutavalt heast sõna- ja situatsioonihuumorist. Sellepärast siis hindeks 5.

Teksti loeti vene keeles

Olin eelnevalt neli vorkosiganit alla neelanud ja pidasin paarnädalat vahet, sest arvasin, et sari hakkab üksluiseks muutuma.Tundus, et autoril midagi pakkuda enam ei ole. Siis võtsin kätteviienda raamatu ja selgus, et eksisin. Seniloetuist on see sarja üksparimaid!

Nii mõnes teiseski sarja raamatus ühendab Milesit ja Cetagandalasi viljakas "koostöö".
Teksti loeti inglise keeles

Vist viies osa Miles Vorkosigani elust ja tegemistest pajatavas sarjas. Autor on seda sarja kirjutanud küllalt läbisegi – vahest mõni romaan Milesi nooruspõlvest, siis jälle umbes 30 – aastasest Milesist. Praeguseks peaks ta raamatu lõpus oleva kronoloogia järgi olema jõudnud niikaugele, et Miles on 33 ja hakkab abielluma.

Mulle meeldis see osa mõnevõrra teistest rohkem. Eks vist seetõttu, et siin oli küllalt vähe (tegelikult praktiliselt ei olnudki) kosmoses rakettidega ringi kimamist ja erinevate ulmeliste relvadega kärtsutamist. Peaaegu kogu tegevus toimub ühel planeedil, Cetaganda Impeeriumi – Milesi ja tema koduplaneedi Barrayari igipõliste vaenlaste – pealinnas ja keskusplaneedil. Milesil on nagu teada küllalt head detektiivivõimed ja seekord on autor talle kaasa andnud tema ilueedist nõbu Ivan Vorpatrili, et ikka klassikaline “tark detektiiv ja tema juhmardist abiline” skeem töötaks. Romaanis eriti pikalt ei molutata, enam-vähem esimesest leheküljest läheb action lahti ja Miles peab päästma korraga nii Barrayari, kui ka Cetaganda Impeeriumi. Oma põlisvaenlaste impeeriumi päästab ta seepärast, et alternatiiv oleks veel hullem.

Eriti nauditavaks tegid asja üksikasjalikud kirjeldused Cetaganda valitsemissüsteemist ja kohalike haut- ja ghem-lordide elu-olu ja olme lähivaatlus. Keskne sündmus romaanis oli eelmise keisrinna matused, mis olid üle universumi kohale toonud erinevate planeetide esindajaid ja mis oli ka Milesi ja tema kamba kohalesõidu põhjuseks. Väga andekalt välja mõeldud suhteliselt keeruline valitsemissüsteem ning geneetiliselt ennast pidevalt modifitseerivad haut-lordid ja neid teenindavad sootunnusteta ba`d, armees tegutsevad ghem-lordid ning ähvardav hädaoht senise süsteemi kohal on paberile pandud ilma Bujoldile üsna tüüpiliste ajamahavõtmiskohtade ja uimaste lõikudeta. Kogu Miles Vorkosigani – sari on hea ja “Cetaganda” siianiloetutest üks parimaid. Kindlasti loen veel.

Teksti loeti inglise keeles

Miles ja sugulane Ivan diplomaatiliste esindajatena Cetaganda Impeeriumi pealinnas...

Ma kogu aeg ootasin, millal selgub, et tegelikult kogu see jama ei olegi mitte cetagandalaste siseasi, vaid hoopis keegi Barrayari sisevaenlastest, kes ju teadis Miles`i ja Ivan`it tulemas on vandenõu peaarhitekt. Nii siiski ei läinud.

Mõistetav, et nii pika sarja puhul on korduvat-tuttavat raske vältida ja ennast pidevalt ületada. Samas on Bujold seda siiski suutnud: Cetaganda kui Barrayari peamise rivaali aristokraatia keerukuse kirjeldused on huvitavad. Põnevust hoitakse, teravmeelsust jagub. Aga nagu päris parimat hinnet andma käsi ei tõuse.
Teksti loeti inglise keeles

Kõhklesin hinde osas "kolme" ja "nelja" vahel-olgu siis "4-". Miles Vorkosigani sari on mulle üldiselt meeldinud, ent selle raamatu sündmustik jättis kohati uimase ja veniva mulje, ka kirjeldus intriigidest Tähesõime ümber ei suutnud mind kaasa kiskuda. Samas oli Cetaganda ühiskonna kirjeldus kohati päris huvitav ja Milesi ning Ivani (huvitav, miks oli tõlkes nimi osastavas käändes "Ivanit"?) sekeldustest lugemine tõi muige suule.

Sarja jätkuv ilmumine eesti keeles on muidugi kiiduväärt nähtus ja aitab maakeelset ulmemaastikku oluliselt rikastada.

Teksti loeti eesti keeles

Seniloetud Bujoldidest kõige kesisem. Silmatorkavalt ja häirivalt.
Mulle üldiselt Bujold meeldib, isegi väga meeldib, aga siin on puudu just see üksikelementide kombinatsioon, mis tema muud raamatud loetavaks muudab.

Tavaliselt on igas raamatus sees ka raamatu peategelase mingisugune sisekonflikt ja areng (sisemine muutumine), siin on raamatu alguses ja lõpus ikka detailideni sama siseeluga isik. Ja mingit peategelase eneseületamist raamatu jooksul kah ei toimu – noh, mingil hetkel on tal alust arvata elu lõppemas olevat, aga siis saabuvad relvastatud head ja kõik ongi taas hea – nutma mittehakkamist ei saa ju eneseületamiseks nimetada – vähemalt selle peategelase puhul.

Üldiselt ei ole ma seni tajunud Bujoldi kirjutamises mingit selget naiselikkust. Enamiku Eesti keeles ilmunud Bujoldidest olen läbi lugenud mingi ennastmõistetava meesautori eeldusel ja alles siit BAASist sain arvustuste kaudu teada tema naine olekust.
See raamat on kirjutatud selge naiseliku kiiksuga – mulle on täiesti usutamatu see haut-lady’de välimuse mõju kõikidele(?) meestele. Et mõni naine võib olla nii kõige ilusam, et sõltumata elu- ja seksuaalsetest kogemustest ja kultuurist kohe kõik mehed kaotaksid mõistuse ja tahaksid põlvili laskuda – hästi palju kosmeetikat ja iluprotseduure ja toimubki (lõputu) lähenemine täiuslikkusele. Täiuslikkus on selle omajale hästi kasulik – see annab võimu.
Sellesama täiuslikkuse veidra mõjuga on seotud ka autori rappajooksnud arutlus inimene olemisest ja selle ületamisest väga pikaajalise valiku ja geenimanipulatsioonide koosmõjus. Nende inimlikkuse piiridele jõudvate hautide erakordsus avaldub ju vaid välimuses. Ei mingeid imelisi võimeid ja intriigipunumises ja -lahendamises on teised üsna keskpärased. Kesisemad kui nii mõnegi Bujoldi varemloetud raamatu (inimlikkuse piire mittekompavad) inimesed.
Isegi sedavõrd kesised, et lõpus kui keiser jagab impeeriumipäästjatele autasusid, siis teeb ta (autori arvates teadliku) katse takistada Miles’ (kuidas see nimi hääldub?) edasist karjääri, luues aluse tema lojaalsuse kahtluse alla panemiseks kodumaal. Mõistlik oleks ju seda karjääri soodustada – omada vaenlase ladvikus oma impeeriumi keisrinnat armastavat isikut võiks ju olla selge positiivne eesmärk... See tulevikuintriig on intriig selle enda pärast ja intrigeerijat (õnnestumise korral) kahjustav.
Kui varasemalt loetud raamatutes antud Beeta ja Barraryari ühiskondade kirjeldused pakkusid äratundmisrõõmu ja palju nalja („Au riismed“ ja „Barraryar“), siis siinne Cetaganda ühiskond läks minust täiesti mööda – selgelt mõistulik konstruktsioon, millele on pühendatud ebamõistlikult palju ruumi ja lugeja aega.

Ühesõnaga, küllalt igav oli.
Kolme, mitte kahe, sai see raamat siin-seal vilksatava huumori eest. Kui oleks ikka läbinisti tõsimeelne olnud, oleks ka tõsise kahe saanud.
Arusaamatuste vältimiseks (ma ei tea, kas ma viitsin kunagi raamatute kaupa kirja panna oma muljeid teiste sama sarja osade kohta), enamus Eesti keeles temalt ilmunust on minu arvates viievääriline.

Teksti loeti eesti keeles

Üldjuhul mind eluolu kirjeldused eriti ei huvita, ikka sündmused ja tegevuste areng on see, mis köidab. Cetaganda puhul aga avastasin end huviga ootamas, mida järgmiseks haut-lordide/ leedide ühiskonna kohta pajatatakse. Ehk kuidas ja mis kaalutlustel sellist masinavärki töös hoitakse. Seega mõneti erandlik kirjatükk Milesi seerias, tasub lugeda.
Teksti loeti eesti keeles
Uudised

2018-08-21 * autorite lisamine teosele võiks nüüd toimida.

2018-08-21 * Sulbi nõudmisel sai kommentaar ära vahetatud.

2018-08-30 * Sisukorra muutmisel otsing töötab... vähemalt veidi paremini.

2019-07-16 * minimuudatus - kui teost on üldse esimest korda arvustatud, näitab arvustust "kuldselt"; ühtlasi on "viimati vaadatud arvustuste" paneelil kohe näha ka arvustuste kogus.

Baasi kasutamine

Siia tuleb ühel hetkel väike juhend (või midagi muud).

Sulbi nõudmisel tuli siia uus kommentaar kirjutada:
Jah, ei ole valmis. Ei, ei tea millal saab valmis. Kui soovid abi pakkuda, võta ühendust.

Probleemide ja ettepanekute korral kirjutage: baas@ulme.ee

Lisavahendid:

Viimaste kuude arvustused: august 2019
juuli 2019
juuni 2019
mai 2019
aprill 2019
märts 2019

Autorite sildid: