(romaan aastast 1962)
eesti keeles: «Tagasitulek»
Arkadi Strugatski - Boriss Strugatski «Tagasitulek» 1968
Tegelikult on «Tagasitulek» hädavajalik tekst selles Tulevikusarjas... ning vajalik just oma fragmentaarsuses... see on suurepärane võte, et avada võimalikult mitmetahuliselt selle XXII sajandi olemust. Kuigi selle fragmentaarsusega on autorid samas ka kõige rohkem mööda pannud... nad on romaani liialt laialivalguvaks kirjutanud... eks nad said ise kah aru ning kirjutasid mõned aastad hiljem uue variandi.
Huvitaval kombel heidavad paljud just sellele romaanile iseäranis seda punasust ette... noh, ei tea... mind küll ei häirinud... esimestel lugemiskordadel võtsin seda kui lihtsalt sihukest tüüpilist nõukogude sõnavahtu, millel tegelikku katet pole... hiljem, kui Strugatskitest rohkem teadsin, siis oli seda veel lihtsam lugeda... Võtame ära sõnad kommunism ja seltsimees – mis sellisel maailmal häda... seal elaks isegi... kõigil on võimalused jne.
Hindeks neli pika miinusega... see miinus on just nende kompositsiooniliste prohmakate eest, neli lihtsalt seetõttu, et enamus Strugatskite loodut on lihtsalt parem.
Nagu Jüri Kallas eespool kirjutas, on "Tagasitulek" "hädavajalik tekst selles Tulevikusarjas...". Ja vastupidi, tema hindamiseks peaks olema Strugatskeid üsna ulatuslikult lugenud. Muide, eestikeelne (1968. a.) versioon ei lange (praeguse) venekeelsega päris kokku.
2018. aasta jaanuaris: punane kuma on teose küljest ammu kadunud, järele on jäänud Vendade idee: "kirjeldasime maailma, milles koos sõpradega tahaksime elada". Ja hinne kerkib palli võrra.
P.S. Eel- ja järelarvustajatele, kes raamatus ainult "noormehi ja tütarlapsi" nägid: lugege pisut tähelepanelikumalt.
Võrdlemisi madal hinne tuleb kahel põhjusel - toimivat tervikut juttudest kokku ei saa, sügava skepsisega suhtun mistahes kirjaniku püüdesse seada peaeesmärgiks mingi tulevikuperioodi kujutamine ja selle varjus kõik muu ära unustada; ebalust ei tekita mitte sõna kommunism esinemine,vaid kujutatud inimesed, mingid monstrumid, kellel on alati selge kuidas toimida ning elu tulevateks aastateks ette planeeritud - puudub pinge, puudub mõtlemisaine.
Erilist punasust ma teosele ette ei heidaks -- OK, mainiti 2 korda Leninit, ühiskkond oli kommunistlik jne., aga mis siis? Lenin ja kommunism on teose kirjutamise aja märgid ning peale selle kommunistlikke utoopiaid on ju ikka kirjutatud, tänapäeva kirjanduse traditsioonide kohaselt Wellsist alates. Mis on halba utoopia kirjutamises kui sellises?
Mis muidugi oli nõrk, oli karakterikujutus. Ja Multivaci sündroom kah vohas, nagu keegi väga õigesti märkis... Ning kui juttu oli 10-miljardilisest rahvaarvust, siis tekkis vägisi küsimus, millega kõik need inimesed Maal tegelesid kirjeldatud automatiseerituse taseme juures. Oli kogu aeg tunne, nagu kirjeldataks mingit demograafilise plahvatuse ajastut -- kogu aeg ainult "noormehed ja tütarlapsed", mõni üksik vanem inimene hulgas. Samas polnud ühelgi tegelasel väikest last näiteks -- tore "helge homne" küll, iginoorte rõõmust säravate ning töönäljaste golemite maailm. Ma saan aru küll, et inimlikkuse vähesus karakterikujutuses oli samuti ajastu probleem, kuid kirjanduslikku väärtust alandab ta sellegipoolest.
Miks ma ikkagi nelja annan, mitte kolme? Tont seda teab, isegi olen veidi üllatunud. Võib-olla kohatise mõnusa jutustamisstiili pärast, võib-olla Gorbovski pärast.
Samuti minule, kes ma jahin juttudes häid lugusid ning ootan pikkisilmi drastilisi puänte, mõjus muidugi hirmutavalt selline nõrk sidusus erinevate jutukeste vahel ja tugeva keskse story puudumine. Eks muidugi see story värk on kah kahe otsaga asi - ühest küljest jutustati sellest suurest ja tohutust tulevikumaailmast ning see on juba lugu omaette, kuid sellist keskset, ilmselgelt läbivat ja haaravat lugu lihtsalt ei olnudki, kui selleks mitte lugeda maailma tutvustamist, kuid seda ei saa samas ka liiga haaravaks lugeda pärast mõnda aega.
Kommunismi kiitmine hakkas küll silma, kuid pärast hetkelist kahtlushetke ununes kah. Mis aga rohkem silma hakkas, oli see lapsepõlves loetud kommunistlikes noorteraamatutes röökiv vapruse ja pimeduse kiitmine, mida ka siin kohati paistis ikka kamaluga olevat kohati. Ehk siis asjake, mida iga vähegi küüniline isik põlgama peaks, ning just see ka mind kõige enam häiris.
Siin mainitud Tulevikusarjast aga ei tea midagi, nii et selle koha pealt polnud ka romaan mulle suurema informatsiooni pakkumise koha pealt eriti vajalik, kuigi teisest küljest pole kunagi ka aru saanud kasvõi ntx neist lotri hulludest, kes surematu kirega neelavad kõiki ülipakse ja üliigavaid middleearthi AJALOO raamatuid. Siiski, 3e panna ei saaks, kuid 4ja samuti väärt poleks ja siin ilmneb ka see point, miks olen hakanud põlgama teoste numbritega hindamist - kuidas saaks tühine number väljendada inimese arvamust? 1 ja 2 peaksid mõlemad olema pliidi alla, 3 keskpärane saast, 4 loetav ja isegi meeldiv ning 5 ülim elamus, kuid paraku ei saa nõnda lühidalt tervet arvamust kokku võtta. Näiteks oli enamik romaanist "loetav ja isegi meeldiv", kuid päris tihti tabasin end ikka tunnetelt, mille eest vääriks asjake ikka 3e. Kuid on sellega nagu ta on, 4ja saab ikka, kuna kui ikka viitsisin ta järjest töö juures läbi lugeda mõne tunniga, siis küllap ta ikka meeldis. ^^
"Romaan" selle teose kohta on muidugi veidike kummaline öelda. Tegemist oli suvaliste pildikeste jadaga, mõned neist andsid novelli mõõdu välja, mõned olid lihtsalt mingid olupildid, mõtisklused või esseed tuleviku teemadel. Olles mitte just eriline vendade Strugatskite loomingu austaja (ma hindan ainult paari nende teost, pole iialgi vaevunud neid lugema muus keeles peale eesti ja ka eesti keeles ei jaksa kogu nende ilmunud toodangut läbi töötada) olen ma suht võhik selles Tulevikusarjas, millesse raamat justkui kuuluks. Ausalt öeldes puudub vähimgi tahtmine teada saada, millega need tegelased, näiteks kosmonaut Gorbovski, edasi tegelevad. Sellest hoolimata leidus mõningaid huvitavaid momente ja mõned kohad mis oma lootusetu aegumise tõttu andsid juba hoopis teistsuguse efekti kui tõenäoliselt kirjutades kavandatud tõstavadki koondhinde "kolmele", aga see on selline päris tugev "kolm" ja taustsüsteemi arvestades, minu poolt Strugatskitele päris kõva hinne.