Kasutajainfo

Arkadi Strugatski

28.08.1925–12.10.1991

Biograafia Bibliograafia

Teosed

· Arkadi Strugatski · Boriss Strugatski ·

Paren iz preispodnei

(lühiromaan aastast 1974)

ajakirjapublikatsioon: «Avrora» 1974; nr 11 – nr 12
♦   ♦   ♦

eesti keeles: «Poiss põrgust»
antoloogia «Keskpäeva varjud» 2015

Sarjad:
Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
2
3
4
1
0
Keskmine hinne
3.6
Arvustused (10)

Jutustus on lõpetatud 1974 aastal ja ilmus samal aastal ajakirjas "Avrora". 1976 trükiti ära kogumikus "Nezrimõi most", mis ilmus Leningradis. Võrreldes vendade Strugatskite tavaliselt üpris lihvitud toodanguga, jätab pisut toore ja viimistlemata mulje. Lugu Gigandast, mida on progressoriseeria lugudes tihti mainitud, ja eriüksuse eliitsõdurist. Noor poiss: tapja, professionaal, ideeline sõdur, kistakse vikatimehe haardest ja tuuakse Maale. Maa ja maalased tema pilgu läbi. Iroonia on mõlemasuunaline! On häid kohti ja teemasid mida (minu arvates) võinuks paremini arendada (näiteks pseudohomo). Pisut nukra alatooniga jutustus, millest jääb väsinud mulje. Lõpp võib (ideoloogilistel põhjustel) kedagi vihastada. Panen "kolme": saab ka paremini!
Teksti loeti vene keeles

Päris raske ja veidi traagilinegi lugu. Gigandalt tuuakse Maale ja elustatakse eliitüksuse noor hukkunud sõdur. Sündmusi kirjeldatakse oma olemuselt peaaegu keskaegsest sõdivast maailmast pärit noore pilgu läbi. Kontrast missugune.

Esmapilgul lihtne küsimus - kas teise (sõdiva, peaaegu barbaarse) ühiskonna esindajal õnnestub kohaneda tolleaegse Maa (progressorite) ühiskonnaga. Aga vastuseid saame kaks - üks noormees lausa nõuab tema äratoomist Maale, teine teeb kõik võimaliku, et pääseda tagasi oma põrgusse. Ja õigus on mõlemal.

Teksti loeti vene keeles

Suutsin vaid erilise tahtepingutusega selle teksti lõpuks, pärast mitmendat üritust, läbi lugeda...ainus helge osa oli II peatükk, milles veidigi sisaldus Strugackitele omast salapära, põnevust ja mõttelendu. Ülejäänud sadakond lehekülge kannatavad liigse õeluse all.

Ega Strugackitele saa kunagi ette heita, et neil pole ideid, või kirjutavad nad mittemillestki. Ka siin on mõtted ja taotlused olemas; lisaks ka tugevalt patsifistlik teos. Sõda mürgitab, sõjardiks kasvatatu ei suuda arenenumas ja inimlikus ühiskonnas mitte midagi ihalusväärset. Sõdimise ja vihkamise mürgist läbiimbunu ei ole võimeline oma maailmavaatest vabanema. Vastandamisi on siin mitmeid ja sügavust samuti.

Ometi on tegu minu jaoks kõige igavama Strugackite teosega, mida olen lugenud. Jah, siin on ühest küljest kõik paigas; ka sõdalase monoloog memuaaridest Maalt on täpselt selline, nagu ta peaks olema ja sisaldab ainult autoreile vajalikku. Ehk on tegemist mingi protestiaktsiooniga, sest 70-te keskpaik tähendas NL-s Suure Isamaasõja kultuse haripunkti?

Et sügav teos, korraliku ideestikuga aga Strugackite kohta köitvuselt harukordselt mannetu.

Teksti loeti vene keeles

Idee poolest on "Poiss põrgust" ju otsekui "Asustatud saare" tagurpidi pööratud variant-kui "Asustatud saares" satub 22. sajandi Maalt pärit noormees ootamatult sajandeid arengus maas olevale sõdadest haaratud planeedile, siis siin on vastupidi. Ja sarnaselt "massarakšile" kordub siin kummalise vandesõnana "Rästikupiim!" Sellega paralleelid tegelikult ka piirduvad, sest tekstide sündmustikud kulgevad sootuks erinevalt.

Hinde osas otsustasin ikkagi maksimumi kasuks. Jah, nagu esmaarvustaja on maininud, jätab "Poiss põrgust" tõesti nukrapoolse ja veidi väsinud mulje ning näiteks eelmainitud "Asustatud saarele" jääb see selgelt alla. Hoolimata sellest kõigest on selles üle neljakümne aasta vanas lühiromaanis päris palju mõtlemapanevat ka tänapäevase lugeja jaoks ja nii mõnedki selles käsitletud teemad tunduvad vat et aktuaalsetenagi.

Teksti loeti eesti keeles

Pole ta nii hull midagi, kui mõni siin kirjutab, aga eriliselt särav ka mitte. Näib, et Keskpäeva maailm on vajumas dekadentsi - endiselt ollakse ülivõimsad, aga seda kuidagi väsinud ja nukral moel... Ja kellelgi on mõrtsuka silmad. Jutus pole öeldud, et Gagil, kuigi ta ise nii arvab. Ma arvan, et eksib.
Teksti loeti eesti keeles

Maailm, kuhu kapral viiakse, on valmis saanud. Seal ei ole tal midagi teha. Kangelasi ei vajata. Perekonnast, kes Gigandale maha jäi, rääkida ei saa. Võitluskaaslased, kes peret asendaksid, on suuresti hukkunud. Aga sellest hoolimata veab miski teda kodukanti tagasi. Kaprali sõjamängud Drambaga avavad lugejale vaate sellesse tähesüsteemi, mille keskmeks on Kirsasaabas.
Teksti loeti eesti keeles

Teine lugu antoloogias "Keskpäeva varjud". Oluliselt parem kui avalugu, mis oli nii halb, et tahtsin kogu raamatu nurka visata. Samas poleks see jutt midagi väärt ilma järgnenud fan-fictionita.
Teksti loeti eesti keeles
tvr


Tuli romaanikirjanikel pähe mõte lühivormi kirjutada. Mõeldud-tehtud.  

Kõige lihtsam oleks vast hetke järele mõtlemata nentida, et lugu on jama, pimedus, midagi ei selgu, äkšn kehvake, fui, andke strugatskitelikku põnevust sotsiaalkriitikaga segi! Võib ka nii. Teisalt, lugu portreteerib Keskpäeva-maailma võõra pilgu, primitiivse, militaarpilgu läbi, omakorda määrates tonaalsuse – kui eelduseks on, et militaarne ahvinimene ei saa suuremat aru, palju siis lugejagi kirjeldatust mõistma peab ? Sellest võtmest lähebki mõnevõrra huvitavaks. Giganda kui kooslus autoreid kuigivõrd ei huvita, ju siis tahetakse midagi öelda Keskpäeva-Maa kohta.  

 Seitsmekümnendad. Kolonialism on otsas, huraaa! Vabanenud Aafrika ja Aasia, sisemiselt ja seksuaalselt vabanev noorsugu arenenud maades ! Teadustehniline revolutsioon, progress! …+orlus primitiivsel moel, ehk mõlemad pooled jagavad postkoloniaalsed ära, kelle asjadesse nina toppida. Loos Kornei on toimekas poiss, rahvast käib, mingeid tegelasi valmistatakse ette, kraami saadetakse kuhugi, Maa paiskab ressurssi musta auku, sarnasus on arvatavasti tolleaegsele lugejale silmatorkav – NSV Liit kui korralikult bürokraatlik kah pakendas ja koolitas ja muudkui abistas, süstemaatiliselt, aastaid. Ja – kah osalistel suuremat rõõmu tundmata. Jutus kuidagi nukrad on need meie valguseinglid, abistamas nõrgemaid, parandamas maailmu, ei tea, ei vea neil armastuses või?  

„Lõpetame teie konflikti ära, keegi ei võida.“ Muide, mitte veenmise abiga ja nagu võib aimata: nii lugeja kui Keskpäevamaailma tavakodanik ei taha Šaraksil kasutatavaid meetodeid teada ja Giganda puhul – samuti mitte. Keskpäeva tublid asjaomased millegipärast meetoditega ei kiitle.  

Suurelt ja punaselt lõppu aga, aafrika keeles – „pistke sinna oma abi, tahame iseeee!!!“  

Õnneks on 70ndad-80ndad möödanik ja keegi enam ei topi oma nina teiste riikide ümberkorraldamisse oma paremat ideoloogilist ettekujutust mööda.  

Teksti loeti mitmes erinevas keeles
Uudised

2018-08-21 * autorite lisamine teosele võiks nüüd toimida.

2018-08-21 * Sulbi nõudmisel sai kommentaar ära vahetatud.

2018-08-30 * Sisukorra muutmisel otsing töötab... vähemalt veidi paremini.

2019-07-16 * minimuudatus - kui teost on üldse esimest korda arvustatud, näitab arvustust "kuldselt"; ühtlasi on "viimati vaadatud arvustuste" paneelil kohe näha ka arvustuste kogus.

2019-10-03 * minimuudatus - kasutajavaade võimaldab limit parameetrit.

Baasi kasutamine

Siia tuleb ühel hetkel väike juhend (või midagi muud).

Sulbi nõudmisel tuli siia uus kommentaar kirjutada:
Jah, ei ole valmis. Ei, ei tea millal saab valmis. Kui soovid abi pakkuda, võta ühendust.

Probleemide ja ettepanekute korral kirjutage: baas@ulme.ee

Lisavahendid:

Viimaste kuude arvustused: juuni 2024
mai 2024
aprill 2024
märts 2024
veebruar 2024
jaanuar 2024

Autorite sildid: