Kasutajainfo

Stephen Laws

1952-

Biograafia Bibliograafia

Teosed

· Mehis Heinsaar ·

Ilus Armin

(jutt aastast 2001)

ajakirjapublikatsioon: «Looming» 2001; nr. 10 (oktoober)
♦   ♦   ♦

eesti keeles: ilmunud vaid perioodikas

Hinne
Hindajaid
2
0
2
3
2
Keskmine hinne
2.667
Arvustused (9)

«Ilus Armin» on tekst, mis sundis mind mõttes kõiki Mehis Heinsaare tekste esmasesse lugemisjärjekorda sättima. Sedavõrd võimas lugu on!

Lugu ühest sohilapsest – tema see Ilus Armin ongi. Muhe lugu ühest erilisest poisslapsest...

Minu jaoks on see novell mõneski mõttes paralleeltekst Robert Schneideri romaanile «Une poolvend» (Schlafes Bruder). Selline seos võib pisut meelevaldne tunduda, kuid minu jaoks on need kaks teksti otsekui ühe puu viljad. Jätaks kõrvale pinnapealsed seosed... noh, et külaelu, saksa/eesti raskemeelsus, maagilis-realistlik kirjutamislaad jne.; kuid ka miskil sügavamal meeleolu ja juhtmotiivi tasandil on need kaks teksti minu jaoks otsekui vennad. Loomulikult ei taha ma väita, et Heinsaar oleks selle novelliga Schneiderit jäljendanud – sedamoodi väites võiks kogu maailmakirjanduse ju lõputuks jäljenduseks kuulutada!

Ah, et millest see «Ilus Armin» pajatab. Ei ütle, lugege ise novell on vägagi klaari keelega kirja pandud ning esmase kihi (ehk sisu) omandamisega ei tohiks küll kellelgi raskusi tekkida. Kuipalju sealt lugemisjärgselt leiab, see on juba lugeja tahtmise ja võimete küsimus. Mina leidsin palju!

Ajakirja «Looming» toimetus ei liialdanud, kui nimetas antud teksti ajakirja kaanel meisternovelliks. Seda see on!!!

Teksti loeti eesti keeles

Ilmselt on siis minul puhul tegu ülalviidatud "tahtmise ja võimete küsimusega", ent isegi kui ma suutnuks või tahtnuks sellest jutust leida "sügavaid" ja "olulisi" tähendamissõnu, ei hinnanuks ma "Ilusat Arminit" sugugi kõrgemalt. Ridade vahele peidetud koodi olemasolu on minu jaoks pigem miinus kui pluss ja ma ei oska seletada, miks see mõnedele a priori teksti kvaliteeti tõstev tunnus on. Sagedasti oletan ka, et teksti puhul, mis jääb segaseks, ei ole asi tingimata minus.

Sellest hoolimata olen ka mina Heinsaare jutukogud oma lugemisjärjekorda planeerinud, ehkki mitte küll esmasesse. Vähemalt ühe tema jutu olen varem maksimumile hinnanud.

Teksti loeti eesti keeles

Millegipärast tuli mulle meelde Tuglas. Ei oska küll Ilusat Arminit seostada ühegi Tukla kirjatükiga, kuid võibolla sai meenutavaks jõuks sõna ilu ja novelli meisterlikkus, kus mõtegi end sisse söönud. Sisse söödud sai peategelanegi...
Teksti loeti eesti keeles

Tüüpiline näide "maagilisest realismist", ehk siis kirjandusvoolust, mille viljelejad ei taha ega ei oska ja - nagu me teame - on käinud samas koolis, kus kirjanduskriitikud. Novelli keelekasutus on kobav ja abitu; algajalikult tihe ja häiriv on stampväljendite kasutamistihedus. Sellest johtuvalt on lugeda võrdlemisi igav... jutt on selline paras jahvatamine.Sisu osas on kokku kuhjatud mitmeid allegooriaid ja allusioone luterliku teoloogia teemadel, et anda tekstile Suurt ja Sügavat plaani. Kergeusklikuma lugeja ehk petabki ära; oluliste seoste tõmbamine tekstis pole aga autoril õnnestunud või pole ta seda püüdnudki, lootes nii oma saamatust varjata ja teksti pretensioonikust kergitada. Muidu võiks panna "kolme"... süzhee oli ju olemas, ehkki üsna ebahuvitav ja lonkamisi kulgev - täis psühholoogilisi ebaveenvusi. Või polegi see "maagilises realismis" oluline? Baasi kontekstis oleks hindeks seega "kaks". Kuna aga M.Heinsaar valda elementaarset kirjutamiskvaliteeti, siis "üks".
Teksti loeti eesti keeles

Lõpp rikub loo ära, see on ilgelt jälk. Jälkust ma ei kannata.
Hea tegelane on tuksi pandud. Mees, kes kiirgab armastuse laineid, nii et kõik naised, kes lähedusse satuvad, temasse armuvad, on väärt palju paremat lugu.
Teksti loeti eesti keeles

Tõsi, natuke igavalt esitatud, aga meeldis sellegipoolest. Jutul oli korralikult sajandi hõngu juures ja maakolka elustiil mõjus väga veenvalt. Mingeid sügavamaid mõtteid ma otsinud ja pettumuse osaliseks ei saanud.

Kolm seepärast, et Heinsaarel on ikka palju asju, mis on tunduvalt paremad.

Teksti loeti eesti keeles
x
Erkki Toht
24.09.1974
Kasutaja rollid
Viimased 25 arvustused:

Kaks tegevusliini. millest olulisem Jommy oma. Joanna Hillory arhiiviuuringud võiks olla kolmas liin, aga see jäi suuresti lahti kirjutamata. Kangelne paistis olevat suur leiutaja, nagu mõni Campbelli romaani tegelane. Kadunud isa vari jäi Jommyt siiski lõpuni saatma, sest kui palju nendest tema leiutistest põhinesid Peter Crossi poolt pojale jäetud joonistel ja palju poisi enda mõttetööl, jäigi vastuseta.
Teksti loeti inglise keeles

Neli päeva ja neli ööd kohaliku ajalehe reporteri elust. Tegevus toimub Clarendoni väikelinnas 1947. aastal.
Teksti loeti inglise keeles

Kas Gilbert Gosseyn on 1940. aastate Jason Bourne? Mees ei tea kes ta on, ja see tõik ei tule romaanile kasuks, nagu ka malekujundi liigne tarvitamine, kangelase kalduvus vestluspartnereid kinni siduda ja suutropistada jms. Üldise semantika kudumine teksti lõime on teisalt huvitav. Veenuse puud samuti. Kokkuvõtvalt ei ole The World of Null-A päris samal tasemel Isheri sarjaga, seega neli miinusega.
Teksti loeti inglise keeles

Romaani pealkiri viitab muidugi Aldous Huxley kuulsale teosele, mis omakorda on viide Shakespeare'i näidendile Tempest. Kuigi "Bright New Universe's" paar-kolm korda mainitakse inglise ulmekirjanikku ja tema teost, on sellel romaanil rohkem kokkupuudet teiste Williamsoni kirjutistega. Helge uus universum on viide n-ö transgalaktilisele Klubile, millesse kutsutakse inimkonda, kes aga kaldub eelistama mitte näha oma ninaotsast kaugemale.        
 
 
Romaani kangelaseks on 22aastane ltn Adam Monk Cave, kes soovib sarnaselt oma teadmata kadunuks jäänud isale hakata tegelema teadusega ja liituda kosmilist kontakti taotleva projektiga. Adami emapoolne mõjuvõimas suguvõsa on projekti suhtes vaenulikult meelestatud, mille tõttu tekib sellest erimeelsus. Iseasi küll, mida sõjakooli haridusega kutil üldse teadusprojektis teha peaks olema? Williamson kasutab sageli oma teostes sõjaväelastest tegelasi, kes aga käituvad pigem tsivilistidena.          
 
 
Adam Cave sarnaneb mitmel moel Williamsoni "The Humanoid Touch" kangelasele Keth Kyronile, kellele sõjakool avab võimaluse kiireks ühiskondlikuks tõusuks, mis jäetakse aga kasutamata, et selle asemel liituda ebakindla tulevikuga organisatsiooniga. Williamson annab Keth Kyronele kolmteist aastat, et läbida pea sama teekond, millele Adam Cave'l kulub paar-kolm nädalat. Bright New Universe's on tunda liigset kiirustamist, selle asemel et lasta sündmustel iseeneses küpseda.
Teksti loeti inglise keeles

After World's End on kunagi ilmunud The Legion of Time'iga samade kaante vahel, mis võib olla põhjuseks nende kahe teose paigutamiseks ühte sarja, sest muud ühist neil ei paista olevat. After World's End'i kangelane Barry Horn kupatatakse tööandja poolt kiiresti kosmosesse, kuhu ta jääb üsna pikaks ajaks. Raamjutustus leiab aset 1938. aastal. Põhijutustus toimub 1,2 miljonit aastat hiljem. Romaani esimene pool on unenäoline, justnagu reis inimese sisemaailma. Teine pool on põnevam, aga ka siis jääb kangelane sageli pealtvaatajaks, kellega lihtsalt asjad juhtuvad.
Teksti loeti inglise keeles