(jutt aastast 1963)
eesti keeles: «Tagasihoidlik geenius»
antoloogia «Diogenese latern: Valimik nõukogude ulmejutte» 1976
Olen seda lugu ikka oma veerandsada korda lugenud.
On keegi Valeri Rovnõi, kes on sihuke tagasihoidlik geenius... mida kõike ta küll ei leiuta. Jutu sisust ei kavatse ma siin pikemalt enam rääkida, tekst on eesti keeles kergesti kättesaadav ning igaüks võib selle ise ära lugeda. Lummab jutu toon ning see kuidas autor annab nappide vihjetega ääretult huvitava ja põhjaliku pildi ajastust ning inimestest. Meenutage kasvõi seda kohta, kus Valeri Rovnõi leiutas fotoka, mis tulevikku pildistas!!!
Sihukest juttu lugedes tuleb mulle alati meelde Samuel R. Delany vastus küsimusele, et miks ta just ulmet kirjutab: «Tavaproosas saan ma teha peaaegu kõike, mida ka ulmes... kuid ulmes saan ma teha kõike mida tavaproosas ning ka palju enamat veel.»
Mis siin enam lisada. Vast seda, et «Tagasihoidlik geenius» oli tuntud luuletaja esimene ulmelugu ning seda taset on ta hoidnud tänaseni.
PS: Eestikeelses variandis puudub viimane lause: KODANIKUD, OODAKE UUSI SUURI AVASTUSI!
Kui selle arvustuse kirjutasin, oli ilmselt tuju kehv ja kõht tühi... Koos "Viie veaga noormehe" läbilugemisega 14. okt. 3 aastat hiljem otsustasin ka selle tüki hinde väärikasse kõrgusse tõsta.
