Pole vist juhuslik, et see Inglismaal ilmus... Tekst balanseerib kuidagi tõsiseltvõetavuse, paroodia ja mõnitamise piiri peal. Lisaks Lovecrafti mütoloogiale on siin otsene viide ka Brian Lumley`le - ühe tegelease nimi on Titus ning peategelase amuurne-totakas kujutlusreis tähtede vahel meenutab Lumley kõige vingemat kräppi küll. Nii et päris tõsiselt ei maksa/saa seda lugu võtta. Aga alates sealtmaalt, kus saatsulik naisterahvas kalmistul taas ilmus, oli jutt edasi jama ja kogu hoolikalt kootud atmosfäär haihtus. 4/5 jutu eest "viis", lõpp võtab kaks palli maha.