Kasutajainfo

Rein Sepp

23.04.1921–25.02.1995

  • Eesti

Teosed

· Rein Sepp ·

Viimne üksiklane

(jutt aastast 1960)

ajakirjapublikatsioon: ««Loomingu» Raamatukogu» 1960; nr 18
♦   ♦   ♦

eesti keeles: ilmunud vaid perioodikas

Tekst leidub kogumikes:
  • Loomingu Raamatukogu
Hinne
Hindajaid
1
3
1
1
0
Keskmine hinne
3.667
Arvustused (6)

Üllatavalt hea täiesti tundmatu autori kohta. Küll aga on tehtud tõsine kompositsiooniline viga - sündmustik ekspeditsiooni koostamisel kuhjub liialt ning muutub sigrimigriks, novelli asemel oleks tulnud valida jutustuse või romaani vorm. Liiga palju on igasuguste tehniliste jubnate mainimist, mis süzheega üldse seotud ei ole ja mis ilma igasuguse seletuseta sinnapaika jäetakse (geoloogiline kapsel jms), mis muudab üldpilti ainult kirjumaks. Pinge laheneb liiga kiiresti ja lihtsalt, puudu jääb salapärast. Neli on väikese miinusga, samasisuline terviklik romaan oleks ilmselt viie saanud, sest autor kirjutada oskab.
Teksti loeti eesti keeles

Sepapoiss tööd teinud ja vaeva näinud, tulemus on selline nagu ta on. Jutt nagu "modernne muusika": ilgelt värki pilla-palla kokku pillutud, tulemuseks ei ole igatahes mitte meloodia, vaid paras kaos... kohutavalt ebamugav on sellist segapudru lugeda. Mingeid mõtteid muidugi natuke silma torkas, nii et kolme saab ausalt kätte, kuid kolmandat korda ilmselt enam ei loe.
Teksti loeti eesti keeles

Võttes arvesse ilmumisaastat, riiki, kus raamat ilmus, ja toonast tausta (praktiliselt olematu SF-traditsioon) - on hinne just see, mis kõrval paistab.
Teksti loeti eesti keeles

Tegu on kahtlemata ühe teosega, mis on häbiväärselt vajunud unustuse hõlma. "Viimna üksiklane" kuuluma Eesti ulme krestomaatiasse, sest on nii oma keelekasutuse kui looarenduse poolest kirjutatud mitte ainult hästi vaid ka põnevalt lahates üldinimlikke probleeme sama haaravalt kui seda teevad välismaa autorid. Seejuures väärib veel tähelepanu autori eeskujulik ja huvitav keelekasutus, samuti nö. maailma konstrueerimise oskus, kus peamiselt tõlkijana tuntud skandinavist Sepp suudab paari reaga visandada pildi lühiromaani tegevuse taga peituvast suurest, pea piiramatust maailmast oma probleemidega, mis justkui lubaksid oletada raamatule järge. Kas autor seda kunagi ka proovis - ei tea. Igatahes on tegu väga tervikliku tööga, mis just selles osas vääriks eeskujuks olemist tänapäeva noortele Eesti autoritele.
Teksti loeti eesti keeles

Kohutavalt igav teos. Olgugi, et lühike, ma pidin hambad ristis lõpuni läbi punnitama. Juba situatsioon on jabur: keegi kuuleb kuskilt kosmosest, et lauldakse ja hüütakse appi. Selle peale aktiveerub kogu universum päästeoperatsiooniks. Autor armastab keerulisi võõrsõnu, see ei muuda lugu arusaadavamaks ja loetavamaks. Lisaks hüpleb sõnavulin kogu aeg liinist kõrvale, et sealt veelgi kõrvalhüppeid teha. Näib, nagu oleks kirjanikul olnud suhtlemisvaegus ja ta on kogu jutuvada korraga välja pahvatanud, hoolimata sellest, kas vestluspartner suudab seda vada ka jälgida.
Teksti loeti eesti keeles

Olen "Viimset üksiklast" kunagi ürgammu Loomingu Raamatukogust lugenud ja meelde jäi sellest põhiliselt päikseliselt optimistlik kaugtuleviku-kirjeldus. Nüüd lugesin selle loo antoloogiast "Minu isa luulud" uuesti läbi.
"Viimne üksiklane" pole sugugi paha lugu, eriti kirjandusajaloolist konteksti arvestades. Jah, tulevikukäsitlus vastab Nõukogude tulevikuulmele omasele marksistlikule historismile (tulevik on ajalooseaduste kohaselt möödapääsmatult õnnelik, kosmoselaevu omavate tsivilisatsioonide eetikatase on niivõrd kõrge, et nende esindajad ei tohiks olla suutelised isegi omakaspüüdlikeks sabotaažiaktideks jne). Samas on siin seda "punasust" ikka kõvasti vähem kui paljudes teistes samal ajal Nõukogude Liidus kirjutatud ulmetekstides ja üsna põnev ning poeetiline on see ka (võrdluseks näiteks Jefremovi "Andromeeda udukogu", mida ma ei suutnud lõpunigi lugeda, või Strugatskite "Purpurpunaste pilvede maa", mis mind lugejana suhteliselt külmaks jättis). Lisaks veel autori omapärane keelekasutus (kellele meeldib, kellele ei). Kokkuvõttes on tegu fantaasiarohke ja tänapäeval natuke naiivselt mõjuva utoopilise päikeselistes toonides looga tulevikust, mida iial ei saabunud ega ilmselt ka saabu, ja mida ei tahaks küll hinnata päris maksimumhindega, ent tugeva plussiga "4-ga" kindlasti. 
Teksti loeti eesti keeles
Uudised

2018-08-21 * autorite lisamine teosele võiks nüüd toimida.

2018-08-21 * Sulbi nõudmisel sai kommentaar ära vahetatud.

2018-08-30 * Sisukorra muutmisel otsing töötab... vähemalt veidi paremini.

2019-07-16 * minimuudatus - kui teost on üldse esimest korda arvustatud, näitab arvustust "kuldselt"; ühtlasi on "viimati vaadatud arvustuste" paneelil kohe näha ka arvustuste kogus.

2019-10-03 * minimuudatus - kasutajavaade võimaldab limit parameetrit.

Baasi kasutamine

Siia tuleb ühel hetkel väike juhend (või midagi muud).

Sulbi nõudmisel tuli siia uus kommentaar kirjutada:
Jah, ei ole valmis. Ei, ei tea millal saab valmis. Kui soovid abi pakkuda, võta ühendust.

Probleemide ja ettepanekute korral kirjutage: baas@ulme.ee

Lisavahendid:

Viimaste kuude arvustused: aprill 2024
märts 2024
veebruar 2024
jaanuar 2024
detsember 2023
november 2023

Autorite sildid: