Kasutajainfo

John Pocsik

Teosed

· Mehis Heinsaar ·

Ilus Armin

(jutt aastast 2001)

ajakirjapublikatsioon: «Looming» 2001; nr. 10 (oktoober)
♦   ♦   ♦

eesti keeles: ilmunud vaid perioodikas

Hinne
Hindajaid
2
0
2
3
2
Keskmine hinne
2.667
Arvustused (9)

«Ilus Armin» on tekst, mis sundis mind mõttes kõiki Mehis Heinsaare tekste esmasesse lugemisjärjekorda sättima. Sedavõrd võimas lugu on!

Lugu ühest sohilapsest – tema see Ilus Armin ongi. Muhe lugu ühest erilisest poisslapsest...

Minu jaoks on see novell mõneski mõttes paralleeltekst Robert Schneideri romaanile «Une poolvend» (Schlafes Bruder). Selline seos võib pisut meelevaldne tunduda, kuid minu jaoks on need kaks teksti otsekui ühe puu viljad. Jätaks kõrvale pinnapealsed seosed... noh, et külaelu, saksa/eesti raskemeelsus, maagilis-realistlik kirjutamislaad jne.; kuid ka miskil sügavamal meeleolu ja juhtmotiivi tasandil on need kaks teksti minu jaoks otsekui vennad. Loomulikult ei taha ma väita, et Heinsaar oleks selle novelliga Schneiderit jäljendanud – sedamoodi väites võiks kogu maailmakirjanduse ju lõputuks jäljenduseks kuulutada!

Ah, et millest see «Ilus Armin» pajatab. Ei ütle, lugege ise novell on vägagi klaari keelega kirja pandud ning esmase kihi (ehk sisu) omandamisega ei tohiks küll kellelgi raskusi tekkida. Kuipalju sealt lugemisjärgselt leiab, see on juba lugeja tahtmise ja võimete küsimus. Mina leidsin palju!

Ajakirja «Looming» toimetus ei liialdanud, kui nimetas antud teksti ajakirja kaanel meisternovelliks. Seda see on!!!

Teksti loeti eesti keeles

Ilmselt on siis minul puhul tegu ülalviidatud "tahtmise ja võimete küsimusega", ent isegi kui ma suutnuks või tahtnuks sellest jutust leida "sügavaid" ja "olulisi" tähendamissõnu, ei hinnanuks ma "Ilusat Arminit" sugugi kõrgemalt. Ridade vahele peidetud koodi olemasolu on minu jaoks pigem miinus kui pluss ja ma ei oska seletada, miks see mõnedele a priori teksti kvaliteeti tõstev tunnus on. Sagedasti oletan ka, et teksti puhul, mis jääb segaseks, ei ole asi tingimata minus.

Sellest hoolimata olen ka mina Heinsaare jutukogud oma lugemisjärjekorda planeerinud, ehkki mitte küll esmasesse. Vähemalt ühe tema jutu olen varem maksimumile hinnanud.

Teksti loeti eesti keeles

Millegipärast tuli mulle meelde Tuglas. Ei oska küll Ilusat Arminit seostada ühegi Tukla kirjatükiga, kuid võibolla sai meenutavaks jõuks sõna ilu ja novelli meisterlikkus, kus mõtegi end sisse söönud. Sisse söödud sai peategelanegi...
Teksti loeti eesti keeles

Tüüpiline näide "maagilisest realismist", ehk siis kirjandusvoolust, mille viljelejad ei taha ega ei oska ja - nagu me teame - on käinud samas koolis, kus kirjanduskriitikud. Novelli keelekasutus on kobav ja abitu; algajalikult tihe ja häiriv on stampväljendite kasutamistihedus. Sellest johtuvalt on lugeda võrdlemisi igav... jutt on selline paras jahvatamine.Sisu osas on kokku kuhjatud mitmeid allegooriaid ja allusioone luterliku teoloogia teemadel, et anda tekstile Suurt ja Sügavat plaani. Kergeusklikuma lugeja ehk petabki ära; oluliste seoste tõmbamine tekstis pole aga autoril õnnestunud või pole ta seda püüdnudki, lootes nii oma saamatust varjata ja teksti pretensioonikust kergitada. Muidu võiks panna "kolme"... süzhee oli ju olemas, ehkki üsna ebahuvitav ja lonkamisi kulgev - täis psühholoogilisi ebaveenvusi. Või polegi see "maagilises realismis" oluline? Baasi kontekstis oleks hindeks seega "kaks". Kuna aga M.Heinsaar valda elementaarset kirjutamiskvaliteeti, siis "üks".
Teksti loeti eesti keeles

Lõpp rikub loo ära, see on ilgelt jälk. Jälkust ma ei kannata.
Hea tegelane on tuksi pandud. Mees, kes kiirgab armastuse laineid, nii et kõik naised, kes lähedusse satuvad, temasse armuvad, on väärt palju paremat lugu.
Teksti loeti eesti keeles

Tõsi, natuke igavalt esitatud, aga meeldis sellegipoolest. Jutul oli korralikult sajandi hõngu juures ja maakolka elustiil mõjus väga veenvalt. Mingeid sügavamaid mõtteid ma otsinud ja pettumuse osaliseks ei saanud.

Kolm seepärast, et Heinsaarel on ikka palju asju, mis on tunduvalt paremad.

Teksti loeti eesti keeles
x
Erkki Toht
24.09.1974
Kasutaja rollid
Viimased 25 arvustused:

Romaan algab sellise tagasihoidliku taustaga kangelase küllaltki napi kirjeldusega, mistõttu esimest paari peatükki lugedes küsisin endalt, kas loost üldse asja võib saada. Pikapeale aga olukord paranes, lugu muutus põnevamaks, kuigi peategelane jäi endiselt vähehoomatavaks. Üheksanda peatüki paiku hakkasid ilmnema mõned sarnasused van Vogti teostega, mida ma küll oodata ei osanud, kuid mis kokkuvõttes mõjusid pigem positiivselt. 
Teksti loeti inglise keeles

Greenworld — unustatud planeet“ on lugu kosmoses laevahuku üle elanud seitsmeliikmelisest seltskonnast, kes satub ühele nurgatagusele planeedile. Maa-sarnase planeedi teeb eriliseks, vähemalt autori arvates, selle koloniseerimise ajalugu. Greenworldi koloniseerimist alustati 2000. aasta paiku. Peagi pärast uusasukate planeedile toimetamist jäeti sealsed kolonistid kas tahtlikult või juhuslikult isolatsiooni ja unustati. Päeval, mil sinna saabub laevaõnnetusest pääsenud seitsmik (see on u aastal 2250), on Greenworld olnud juba üle paari sajandi Päikeseimpeeriumist ära lõigatud.

 

Tegelaste hulk, keda selles suhteliselt lühikeses tekstis lugejale tutvustatakse, on mõistlikult väike – nimeliselt mainitakse neist umbes 20-t. Üldiselt tegelastelimuse kirjeldamisele sõnu ei kulutata. Peale nime antakse teada tolle elukutse-tegevusala ja sõjaväeline auaste (kui on). Kohati on ära toodud tegelase vanus, Raamatu peategelaseks võib pidada hiirkobras Gucky’t. Umbes meetripikkune näriline on sageli pildil. Teised tegelased jäävad Gucky varju. Neist võiks mainida kapten Per Durac’i, tehnik Markus Rondinit ja professor Wladimir Bogowskit.

Lugedes jäi mulje, et sündmused toimuvad kiiresti. Nagu öeldud, tegelaste kirjeldamisega eriti vaeva pole nähtud. Sama võib õelda ümbruse kohta: loodus ja linnaruum esinevad siin pigem väljajätuna, millegina, mille lugeja oma kujutlusvõimega täitma peaks. Ja isegi sel juhul mõjus teose lõpus Gucky arvamus, nagu oleks Greenworld’s olnud midagi paradiislikku, üllatavana.

 

Teksti loeti vene keeles

Jutt vananevast seiklejast, keda kuulujuttudest ajendatud uudishimu toob kaugele planeedile. Ta on teada saanud, et Seitsme Maskiga Planeet on üsna omapärane ilmaruumi asustatud planeetide hulgas. Sellel puuduvad sõjad, vaenutegevus ja kannatused. Mingis mõttes olevat tsivilisatsioon seal jõudnud oma viimasesse arengujärku. Üldiselt aga on Seitsme Maskiga Planeedist teada vähe — maalane Stello ei ole isegi kindel, mis päritolu on sealsed asukad.
Teksti loeti vene keeles

Tegemist on justkui gootiliku õudusjutuga, millele autor on keelemänguga pisut vinti peale keeranud. Loo tegevus toimub Inglismaal ühes keskaegses lossis. Peategelaseks on keegi daam, kes on selle maja pärija.
Teksti loeti vene keeles

 Pärast karme lahinguid on sõjamees taas koduplaneedile jõudnud, olles väliselt terve, sisemiselt aga muserdunud. Peategelase mälestused sõjaväljal juhtunust on katkendlikud ja teda painavad sund-unenäod.
Teksti loeti vene keeles

Jutt on esitatud 16-aastase Monika päevikukatkendina. Peategelane räägib oma raskest ja üksildasest elust tulnukate okupatsiooni ajal.
Teksti loeti vene keeles

Matkahuvilisest riigiametnik on saanud puhkuse vihmaperioodil. Peategelane ei lase kehval aastaajal ennast heidutada ja alustab jalgsimatka oma kodumaa väheasustatud piirkonnas. Peagi jõuab väsinud rännumees  teeäärsesse kõrtsi, kus kohtab rohkem ja vähem värvikaid tegelasi.
Teksti loeti vene keeles

Selle laastu peategelaseks on robot, kes oma võimekuse tõttu on saanud tülikaks korporatsioonile, mis ta kokku pani. Korporatsiooni direktorite nõukogu arvates ohustab too robot nende positsiooni ja tekitab ühtlasi alaväärsustunde kõigis ettevõtte vähem võimekamates töötajates-ametnikes. Igatahes alustab peategelane oma töökarjääri keldrikorrusel paiknevas laadimisosakonnas.
Teksti loeti vene keeles

 Tänu Fata-Morgana 4-le olen jõudnud selliste autoriteni nagu S Weinbaum, L Brackett, L Biggle Jr, C Cartmill ja P Anthony, kui mainida  valikuliselt. Käsitlemist leiavad erinevad teemad: Üliinimese suhted tavainimesega, sümbioos, postapokalüptika, hoiatus jne.
Teksti loeti vene keeles